Meie Elu = Our life, September 6, 1979

              • Ä i e ; Elu" m\ 36 (1543) 1979 NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEM, , SEPTEMBER 6
na k0i r0i
Austraalia eestlaskonna nädalaleht, lastegevus jäi peagu seisma. Kadus
...Meie Kodu" tähistas oma '30 aas­tast
tegevust traditsioonilise pressi-balliga.
Sel puhul Austraalia Eesti
Seltside Liidu esimees R. Kalamäe
kriipsutas alla olulist tähtsust mida
omab emakeelne kirjasõna meie rah­vusliku
tegevuse hoidmisel ja aren­damisel,
mis korra peab viima Eesti
vabaduse taastamisele. Pea ja vastu­tav
toimetaja Tiiu Kroltšimmul tõi
esile möödunud aasta raskusi, mis
mõneks ajaks peatasid M. K. regu­laarse
ilmumise ja avaldas lootust,
et need % ori nüüd ületatud. Ühtlasi
toonitas millise tähtsuse omab ajäJ
leht meie organisatsioonide tegevu­ses
ja selle ilme edasi andmisel. Pa­raku
pole võimalik mitte kõikide
soovisid rahuldada ja ajalehe tegijal
tuleb alati kibedaid sõnu kuulata.
Kuid hoolimata kõigest sellest elu
käib ja läheb edasi.
Kahtlemata ajaleht „Meie Kodu"
mitmete toimetajate ennastsalgava
töö tagajärjel On suutnud hoida isi
kupäralise laadiga vinka-vonkalist
{pragmaatilist) rahvuslikku joont
Õigemini võiks ehk seda võrrelda
olukorraga kus jalutul on tulnud
iuhtida pimedat, kes sageli ei kuule
samuti, ning on raskusi arusaamise­ga.
Eriti: oli see nii Austraalia jõud­mise
algpäevil, kus n.n.lüüs-austräal-lane
pidi ainult asuma lihtsamale, kä
sitööle, ning marksism ja kommu­nism
olid süütud akadeemilised aja­viitmisel.
Nende vastaseid peeti ta­gakiusamise
all kannatajaiks, või pa­remal
juhul tegelastees kes kandsid
õlal laastu. (Chip on the shoulder).
Alati valmis tüli norimiseks, kes
laastu tahtis maha pühkida.
Silmapaistvaim rahvusliku vaimu-
• ga toimetaja oli kirjanik Peeter
Lindsaar, kes pidas õigeks kohapeal­sele
eesti-seltside ja orgide tegevuse
elustamise. Selleks asus eri lehekülgi
kohapealse tegevuse ergutamiseks
välja andma. Samm leidis aga. kibe­da
hukkamõistmise ja siis ajalehe
Toimetamiselt eemaldamise, sest oli
aeg, mil rahvuslike orgide kestvus ja
tegevus pidi ainult mõne. aastaga pii­ratud
olema.
Ka oli kord pikem ajajärk, kus M.
X. tnn ti: ,,Meie Kolhoosi"' nime all,
kuna '.alatihti ' olid. kolhoosi teated
^ees. Korra isegi ulatudes ühes
numbris . 15-ni. Kuna Austraalia
huvi emakeelse kirjasõna vastu; mil­lest
praegugi pole/Veel üle saadud;
Kuid nähtavasti oli;see ka omaette
siht, kuigi samal ajal Keskvalitsuse
eestvõttel assimileerimise poliitika
asendus integreerimisega s.o. võrdsu­se
ja käe ulatamise näol. Siinjuures
võttes vastu n.n, kahekeelsuse print­siibi'
s.o. emakeel ja siis inglise keek
Madalpunkt oli 1963, mii oli kavat­sus-
Sydney Eesti seltsi likvideerimi­ne
vastava komisjoni moodustamise
näol, mis siiski lõpuks tagasi võeti.
Alates sellest madalpunktist on
edaspidine 16 aastat toimunud mõne-võrdse
kasvamise ja isegi nagu uues­tisünni
näol. Seda küll peamiselt sel­le
generatsiooni .kaasa tõmbamise
näol, kes Eestist lahkumisel olid'veel
sülelapsed. Mõned nendest on prae­gu
andmas juba oma. pärima, ning
on loota, et Austraalia hariduse ise­loomuliku
Moskva liini kummarda­mine
asendub; aegapidi rohkem krii
tilisema ilmega. Kuid eks ka meil
Eestiski oli samuti, et koolipingil ja
sealt tulnuil tundus roosa ja vere­vani
värv nagu koit ida taevas. Loota
tuleb, et see lapsehaigus kaob 30 aas­tatesse
jõudmisel nii Austraalias kui
ka mujal.
Ülaltoodu poliitiline keedukatei
kujunes juba ajast, mii peale E. V.
loomist Austraalia saabusid Vene­maalt
ja Siberist teise ja kolmanda
põlve kodumaalt sinna ümberasuja­te
lapsed vastava rahvusliku ilmega.
Nendele seltsisid edaspidi Austraalia
tulijad, kes pidasid E. V. .^hallparu­nite
riigiks", või tsaaririigi optandid,
kelle tegevuse amplituudile E. V. oli
liigagi väike. ,
Kas sellele põhialusele, nüüdne
E. V. hariduse saanute kultuuri ja
majanduslik panus on uueks ärka-
:RY & DELICATESSEN
. BANFORTH AVE. • —.. Tel. 4633331
Soome pagarisaadused' kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
n[slei
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7. Suvekuudel laup. S30—2«
Esmaspäeval suletud. ' .
IHALDUSYAARS
ON VENELAST
TSlOONlb
Balti riiki
saadame riide- j®
jfitiela neffo. Koik ©n
Suur .'Valik
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5. p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.-kl. .5 p.l. KESKNÄDALATEL .SULETUD.
Pärast kella 5 p.l. kokkuleppel-telefoni teel. ^ :
482 loEcesValles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 —Tel. 531-3098
Baltisakslase jällenägemine Eestiga
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksamaal ilmuv balti-sakslaste
ajakiri ,,Baltische Briefe" avaldas oma juiili/augustikuu numbris
reisimuljeid Eestist Eduard von Maydelli sülest. Kirjutises öeldakse:
„Tulge jälle, ärge unustage meid!" vara, -mis omakorda põhjustas sü-
Need sõnad jumalagajätuks Tallin­nast
kõlavad veel kõrvus. Vana Tal­linn,
aga siiski nii muutunud. Palju­de
turistide, kõrval — selgesti kuul­davad"
soomlased, palju venelasi ja
sakslasi „DDRA-ist —- eestlased, kes
räägivad põhimõtteliselt ainult eesti
keelt. Tallinna vanad majad on pea­gu
kõik tellingutes ning .saavad uue
värvi, kahjuks enamasti ainult vai
jaspoolt. Olümpiaregati ehitustööde
tõttu ori teedPiritale suletud; Narva
maantee ehitatakse välja pelja sõi-dura
jaliseks. Aga ainult ehi la tava
suurima sadama jaoks, öeldakse Tal­linnas.-
Niguliste 'kirik jääb veel
•kauaks suletuks, 'kuid teised auväär-giskünni
väljalangemise. Sõidul Tar­tusse
võis näha söötis põlde, kidu­raid
rukki- ja suviviljapõlde, mis
põua tõttu käekõrguse juba loonud
viljaga. Ainsaks lootuseks tänavu on
kartulid. Et see kõik võiks ka teisiti
olla, võib selges ti näha ma j ade juu­res
asuvatel eramaalappidel. Hakkab
silma.ka riiklikes ettevõtetes, et
palju põllumajanduslikke töid soo­ritatakse
veel käsitsi
nagu heinategu ja naeriste harimine.
Kogusummas on tööind ja -tulemus,
kuivõrd: see ei toimu omal maalapil,
vaga kasin. Kas olümpiaregati ajaks
jõutakse kavatsetud maanteed ja pa­randused
vaatamata paljude' veneias-sed
Tallinna kirikud .on muljetaval-j te kaasabile korda saada, on küsitav,
elavalt ilusad nagu Tallinna raekoda- Üks vastandlikkus selle juurde: ho-irilisi
raskysi ajakirja II
ell sinisega
Eestikeelse raamatu saamine okupeeritud Eestis on omaette problee-gi,
mida ei saa vaadelda seespoolt.
Haljasalad on üldiselt. hästi säilu­nud.
Neid on osaliselt ka ilustatud,
eriti Toompealt vaadatuna,
Ametiasutised, niivõrd kui need
veel eestlaste käes, on väga armas­tusväärsed.
Aga nende
eestlaste seljataga seisab politruk
range „eiga".
Enamiku eestlaste juures, kelle ko­dusid
sai külastatud, tuleb kõnelus­test
esile olukorra lootusetus. Kõik
miks. Nagu selgub ühest olukorda kurvalt iseloomustavast hiljutisest Mr- ihaldusväärsed positsioonid on vene
jutisest „Sirp ja. Vasaras" pealkirja all „Raamatupoest grillbaar?", on Tal*
linnas praegu küll veerandsada raamatukauplust, härukauplused kaasaarva­tud,
kuid neist asuvad 15 südalinnas ja teistest mitmed südalinna lahedu­ses)
juurdeehitatud suuremad", uued linnaosad on aga jäetud vaeselapse
ossa. •-• •
'-. Nii on üksainus kitsuke raamatu­kauplus
100.000 elanikuga Mustamäel
ja 35.000 elanikuga Õismäel ei ole üh­tegi
raamatukauplust. Ja ka kiirelt
misajaks meie rahvusliku elli. kujun-| kasvaval Lasnamäel, kus praegu ju-damisel,
kui pole enam ametlikke ta­kistusi,
vaid sootuks heatahtlik toe­tamine?
See.on siiski tulevikumuusi­ka.
Praegu on see siiski sordiini all
ja õigegi minoorne. Kuid imed on ka
rahvusliku elu alal võimalikud. Pi­das
ju isegi lauluisa Kreutzwald
150 a. tagasi õigeks, et tema sugupõl­vega
kaob eestlus. ', ; :
Majandusala imelaps Sir Arvi Par­bo
jagab õpetust Austraalia' mäjan-kaanelist
võõrkeelset kirjandust, mis
ilmunud kapitalistlikes riikides.
Kuid leti ees seisajaiie oleks seal
laste käes. Uute korterite andmisel
eelistatakse venelasi. Eestlased ela­vad
ettekujütleifiatuit kokküsurutui-na,
mille järelduseks on laste vähe­sus
ja kindlasti ka rohke alkoholi
tarvitamine. :
Kusagil, seisavad kolm taksoautot
Juhid istuvad ühes masinas ning jäi
givad neile lähenevat-turisti. Küsime
ametühingud ön pea erandita vägagi dusele ja ka valitsusele. Igal nädalal
vasakpoolsed, siis kindlasti ka kõigil ön . tema pildid ajalehtedes. Nii re-
•ellel oli oma menu. (Vastavate rin-f kordiline majanduslik paranemine
gide man). Kuivem oli aga; et noo­red
kaotasid tolleaegsed väiklases
ulukurras huvi eestiuse vastu. Üliõpi-oliiforot-
sess
(Algus esiküljel)
nikli müügi näol (Western. Mining
Corporation poolt) on tõstnud kasu­mi
143,9 9-6', raamistatud pealkirjas
ba.elab üle 5000 inimese, ei leidu üh­tegi
raamatukauplust.
Ka ühel Tallinna kesklinnas asuval
raamatupoel oh oma probleem. Seal
asub Raekoja platsi ja Kinga tänava
nurgal ettetellitavate raamatute
kauplus. Samas majas on ka resto­ran
„Vana Toomas". Nüüd tahetak­se
keldrikorral asuvat restorani
laiendada ka ülemisele korrale. Te­kib:
küsimus — mis saab siis raama­tupoest?
„Kas takseerivad koduperenaiste
nõudlikud pilgud seal üksiku/kärbse
uinutavas suminas kulinaarseid "ka­nakoibi,
sülti ja kartulisalatit või sil­mitsevad:
meid riiulite sügavikust
Sienkie,wiczi, Goethe,. Hegeli, Capeki,
Moriczi portreed?", küsib Trivimi
,,Big day for Kalgoorlie". C>n isegi Velliste ,;Sirbis ja Vasaras". Ja li-olnud
artikleid, mis on asetanud Sir sab teise küsimuse, et kuiei räama-
Arvi kolmandale kohale, tuntuimate
töösturi te seas kõrvutamisel ameti-
I ühingute presidendi Bob* Hawkesa.
Teet papson annab- nüüd sisse ka
tmigreerimispalve oma pruudi juur­de
ja avalduse N. Liidu kodakondsu­sest
loobumiseks.' :\- y
Palusime Jüri Lina juhtunut kom-menteerida:
„01en säärasest .õigusetusest äär­miselt
nördinud. Ja. kes.poleks! Tean
ju, et neid isikuid vaenafakse minu
pärast, kuna KGB peab neid minu
tuttavaiks. ' • -
> Olen ennast ikka pidanud kultuu­ri
tegelaseks, ajakirjanduslik tegevus
on mulle rohkem olnud kõrvalhar­rastuseks,
päris kirjainimeseks ma
end mingii juhul ei pea. Nüüd -olen
aga väga õnnetu, sest. mulle tundub,
et pean nii igatsetud kill tuuri tegevu­se
jätma ka siiri; Läänes. Ja see. on
mulle tõesti eriliselt kahetsustvääriv
asjaolu. Niigi, olen viimasel "ajal pil­lanud,
oma. kallist aega nn. poliitili­sele
tegevusele ajakirjanduses. See
on mulle loomupäraselt täiesti võõ­ras,
kuid olin ju sunnitu^ kuidagi
vastama minu tuttavate fepreseeri-misele.
Nõukogude Eestis. Iga süda­metunnistusega
l inimene teeks seda.
Pärast'suuri kõhklusi olen teinud
otsuse: kui Eesti NSV Ülemkohus ei
jäta tühistamata ebaõiglast kohtuot­sust,
mis ignoreerib ka Nõukogude
seadusi, Rahvusvahelistest kokkule­petest
rääkimata, pühendan kogu
oma elu võitlusele Nõukogude totali­taarse
rezhiimiga Eestis. Ma ei sääs­ta
aega ega vaeva, et kahjustada oku­pantide
huve rahvusvahelises, ulatu­ses;
sest minu silmis on kogu see
lugu täielikult ebaõigluse sümboliks.
Kui aga. siiski õiglus võidab ja üle­kohtune
otsus tühistatakse, loobun,
otsekohe ) igasugustes poliitilistes
nähtustes osalemisest, kuna need on
mitte omased minu loomusele, teki­tades
minus eetilisi konflikte. Ja al­les
siis täitub mu unistus — üürida
rahulikult ja segamatuit kuituurikü-simusi.
KGB oli Eestis mind ähvar­danud
vaimuhaiglas' ravida ju isegi
sel puhul, et uurisin filmikujundeid
ja nende loomingulise tõlgendamise
võimalusi; Siin ju säärast ohtu po-
Kahtlemata on Sir Arvi võimetega kanakoivad koos võimaliku arillah
tukauplusele peaks leitama teisi ruu­me
(mida alles otsitakse), jääb õhku
rippuma -küsimus, kas pooltoored
eestlasi veel tosinaid üle vaba maa­ilma,
nihutades end paari-köime to­sina
eestlasest miljonäri hulka mit­mel
mandril.
juga on ikka parim lahendus nii esin­duslikul
tänavanurgal?
Olevate raamatukaupluste kohta
öeldakse kokkuvõttes, et enamikus
raamatupoodides on kitsas. Iseloo-
RASKUSI „
TELLIMISEGA '
. Tegelikku olukorda Väärtuslikuma
kirjanduse tellimisel iseloomustab
aga üks kodumaalt hiljuti saabunud
kiri päris süngetes värvides.. Erilisi
raskusi on kirjandusliku ajakirja
..Loomingu" tellimisega, mis oma si­sult
on loetav. Kuigi ..Loomingu" jär­gi
on nõudmine võrdlemisi suur, on
ajakirja tiraazhi hiljuti vähendatud
2000 eks. võrra. Paber kulub nähta­vasti
kõik . propagandakirjanduse'
peale ära. Ühtlasi võimaldatakse..
nüüd „Loomingut" tellida peamiselt
töötajaile asutuste kaudu. Tellimiste
vastuvõtmise avamisel minnakse ju­ba
kella kahe ajaköösel tänavale jär­jekorda
ning seal on siis möllu palju.
Üksiknumbrite ostjail on aga suu-ri
raskusi kioskidest numbrite saa­misega.
Vahest tuleb 10 korda käia
kioskist küsimas, kas „Löomingu"
number on tulnud. Vastus on ena­masti:
„tulemata". Või on otsas, ja
siis tuleb teist kioski otsida, kust
ehk ajakirja saab. See on nagu oma­sugune„
hoolitsemine" lugemishimu-liste
pensionäride eest, et neil aeg
teatripikksilma vaja, et riiuleil pilku, läbi lahtise akna: JCuidas siin .ka
üle autorite ja tiitlite rivi lasta käia. elatakse?' — Vastus tuleb kõhkle­matult:;
,;Vaeselt." See ei olene ra
hast, mida üllataval kombel maal
rohkesti liikvel, vaid eestlaste tröös
•titust seisundist, samuti ka venesta­misest,
mis kestab l ü l i üle; saja aas­ta.
Aga nüüd .on mängus rahvuse ek­sistents.
•Läinud aastal oli viljasaak vilets
ning sedagi ei saadud koristada/ku­na
pidevalt sadas,; mistõttu suured
alad olid veeall.,. Siis .tuli talv väua
teil „01ümpia" oma 28 korrusega ehi­tatakse
soomlaste' poolt ning seisab
juba toorehitüsena. Üks insener, kes ;
oli tegev olümpiaküla ehitamise juu­res,
teadis rääkida, kuidas lühikese
aja jooksul tuli puudus agregaati-dest.
Siis tuli puudus pistikupesa-dest.
Ja nii pidid töölised istuma pi­ka
aja tegevuseta. '
Alates tänavu 1. juulist tõusid pal­jud
hinnad. Nii näiteks tõusis auto
hind 1000-nde rubla võrra. Toiduhin­nad
hotellides tõusid .46 ja' kogu
mööbli hind 16 protsenti. Ajakirjan-.
duses ei avaldata välismaade kohta
sama hästi kui midagi. Ainult kaks
soome saate jaama on kontaktideks
läänemaailmaga. Üks isa kaebas, et
ta ei saa öma lastega enam nii rää­kida
nagu ta mõtleb, kuna ta sellega
asetaks oma lapsed koolis ja noorte­organisatsioonides
raskesse olukor­da?
EI,
KOMPROMISSI'
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918
.Austraalia peaminister Fraser saa­vutashiljutisel
Lusakas peetud- Ing­lise
Gommönwealth peaministrite
nõupidamisel maailma esirinna polii­tikute
staatuse vahendades kokkule­pet,
mis peaks lõpetama Zimbawbes
(Rodeesias) käimasoleva kodusõja.
Teated selle kohta leidsid kohaliku
ajakirjanduse serveerimisel sootuks
vastumeelse hinnangu. Hoopis agara­malt
ja häälekamalt aga esitati end
USA saadiku Renoulfi seisukohti, et
Fraser pidavat palju isiklikke kirju
kirjutama president Carter'ile. Vii
mane ei jaksavat neid lugeda ja siis
küsitakse'alluvate poolt R. arvamisi.
Eestlastel olgu-teadtniseks, et sama
Renoulf oli: Välisministeeriumi juha
ta ja kui toimus Whitlami poolt Balti
riikide N. L. osadena de jure tunnus
tämine. Nüüd mainib Labor, et selle
põhjuseks olnud ametnike halb nõu­anne.
O santa simplicitas! .
OM
mustatakse ka olukorda „Lugemisva- mitte igavaks ei läheks, öeldakse ko-ra"
kaupluses, kust on saada pehme- dumaalt saabunud kirjas.
tel. 486-7752
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses
aastast 1954.
Tel. kodus 489-9932/
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont.
Te!. (416) 166-1951
FLdWEflS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON:SAABÄVAL
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kiiikeesemeid —
KULLÄSEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-/ NAHA ja
HOGAN FONTIACBUICK
/'UID.
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
BÜICK
LEMANS
PHOENIX
\ \ . : ^ : FIREBIR©:'
SUNBIRB
•CENTURY .
ÄCADIAN- •
SKYHAWK ; •.
i QM.C.'Veoautod- .
Pruugitud autod
©petqjcite kursus
Sangfl-Säby*
STOKHOLM — Eesti Komitee ja
Koolide'Peavalitsuse ühisel korral­dusel
toimus . tänavune eesti õpeta­jate
jänoortejuhtide kursus 6.—11; ;
augustini Stotholmi lähedal Sänga-
Säby kursuslehotellis. Kursusest võt­tis
osa 24 õpetajat, noortejuhti ja lek
torit;. Kursuse, avas Eesti Komitee
esimees Heinrich Mark. Kursust ju­hatas
Eesti Komitee Kooli- ja Noor-tetoimkonna
esimees fil.dr. Johan
Ünserson. .
. Kursuse peaaineteks; seekord otid
eesti keel ja eesti kirjandus, kuid kä-..
sitleti ka eesti ajalugu, filosoofiat,
loodusteadust, õpiringide tegevust,
õpiti eesti laule, laulumänge ja rah­vatantsu
algeid. ' •
Jylef tule tantsi!
Toronto Eesti Rahvatantsijate
Rühm „Kungla" alustab oma 31. te-gevustäastat
kolmap., 12. septenifenl
Toronto E,esti Majas. •::
Õppetunnid toimuvad igal kolma­päeval.
Uutel tantsuhiivilistel palu­me
tulla Eesti Majja 12. sept. kell
6.30 p.l. Endistel tantsijatel palume
samuti kohale ilmuda 12. septembrU
samaks ajaks kui eelmisel aastal. .....
.. Lasterühm alustab tegevust nelja­päeval,
20. septembril kell 7.ÖÖ o,l;
Eesti Majas. Lasterühma on teretul­nud
kõik noored 8—12 eluaastani.
....Informatsiooniks palume helista*
da: 225-4543, 690-0714^ 221-9735.
JUHATUS
„ME1E ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
Koheldakse eesti, läti ja inglise keelt.
ILMUNUD
Arno vihalenfj
l i i
23 WES^MORE Dl,
SÜITE
,-M9V. 3Y7
,E,
Tel. 745-4622
Postiga tellides lisandub saatekulu.
77
17 #•
958 Broadvievv Ave.; Toronto, Ont; M4K 2R6
Eestlaste,ajaleht ,>MEIE ELU" levib üle kosu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege ,,MEIE ELU". - Nõudke ,,MEIE ELU"
proovinumbreid. ~
„ME1E ELU": tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24J00, 6 k. $13.00,.
3 k. S8.50 USA-sse: 1 a. 26.06, 6 k. S14.00, 3 k. $9.00. ülemeremaades-se:
l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. S10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
114.50, 6 k. |7.25. Kiri ja lennupostilisa ÜSA-sse:; 1 ä. $16.50, 6 k. |8.25.
Lennupostilisa ülemerernaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
: „MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview^ve., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie EluJ kuuks.
.TelHmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
•Ninu:; .».....•»....
Postiaadress;
Kuupäev ........
(Allkiri)