1985-10-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ülemaailmne Eesti Vabadusfond
Blhiks miljon, 62.000
dollarit käes
Vaja veel 169 annetajat, et Kaliforniast
saada lisaks $25.000
Second Class Mail Registration No. 1354.
l i l l ' » ! " " * " "
Nr. 44 (1861) 1985 NELJAPÄEVAL, 31. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 31
.UJUB
XXXVI aastakäik
Ontarios tõiis@lD
tulumaks
Kulukate Valimiseelsete luba-duste
täitmine vajab uusi tulusid
riigikassasse, selgub Ontario liberaalide
valitsuse eelarvest, mis esitati
parlamendile möödunud nädalal.
Tulumaks tõuseb alates maksu-stemisaastast
1986, alkohoolsed
joogid lähevad kallimaks alates 12.
nov. s.a. Samuti tõusevad tubakasaaduste
hinnad. Jaemüügimaksu
osas on mõned soodustused. Valitsus
lubab ^rakendada kava noorte
töölerakendamiseks, üürikorterite
ehitamiseks ja aidata farmereid.
Eelarves on ka bensiinihinna tõstmine,
mis aga
läbi libedalt.
Eesti Invaliide ToetavNaisringTorontos, kes korraldas pühapäeval Eesti Majas moenäituse. Vasakult: 1.
rida, M. Tiido, L. Kir8,E. Kruusement, H. Salumets, E. Mok8,E. Taul, H. Ohi, L. Reinas. 2. rida: A. Orunuk,
H. Sooaru, M. Kivilo,E. Vooglaid, E.Paulu8,0. Põder, J. Kübarsepp, H. Jürima,L. Saarniit. 3. rida: l Härm,
H. Kreem, M . Lenk, E. Lnipp, A . Lsanep, H . Raiend, A ; Pajuäär,L. Roosimäe. (Lähemalt Ihk. 4)' • '
Foto — S. Preem
itsus' ei s
evMsse
Xohtuminister kohtus ukraina ja balti kes esimeestega
iKohtümine toimus Torontos esmaspäeval
21. oktoobril.
Koosolek oli nõutud nende gruppide
poolt, et kohtuministrile selgitada
Balti ja Ida-Euroopa rahvaste pettumust,
et loodi Deschenes'i-komis-jon
,ja et see komisjon kaalub nüüd
N. Liitu sõitmist „tõendmaterjalide"
korjamiseks nn. „sõjakurjategijate"
kotta. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
informatsiooni järgi oli mõttevahetus
äärmiselt otsekohene ja avameelne.
iKohtuministrile tehti selgeks^
et Kanada valijaskonnast Balti
ja Ida-Euroopa päritoluga isikud üldiselt
toetasid praegust valitsust viimastel
üldvalimistel. Seda silmas pidades,
kuidas sai seesama valitsus
E.E.LK.
383 J ä r v i s St.
JPühapäevai, 10. nov. kelM p.l.
GCOGUDUSE TRADlTSIOONIUS^i
— Kanada valitsus ei saa praegu segada vahele Beschenes'i komisjoni tegevusele, kuid kui komisjon
^avaldab oma seisukohad, siis valitsus kaalub neid ettevaatlikult ja õiglaselt, ütles kohtuminister lõhn
luua Deschenes'i-komisjoni, ilma et
nad oleksid konsulteerinud baltlasi ja
ida-eurooplasi? Minister vastas, et
ühtegi rahvusgruppi ei konsulteeritud
enne komisjoni loomist. Koosolekul
Crosbie vabandas, et baltlasi ega
ukrainlasi ei oldud enne komisjoni
loomist konsulteeritud. Ta rõhutas,
et komisjon loodi sihiga, et lõppude lõpuks
vaigistada N. Liidu süüdistusi
Kanada vastu, et Kanada pole midagi
ette võtnud Kanadas elunevate sõjakurjategijate
osas.
Eestlaste esindaja, Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimeeSjLaas Lei-vat,
tõi võrdluse sellega, kui Rootsi
valitsus saatis eesti sõdureid tagasi
N. Liitu pärast Teist maailmasõda.
Kanada balti ühiskonna viha ja pettumus
on nüüd sama, kui Balti
ühiskonnal oli tollal.
Mis puutub N. Liidu poolt antud
dokumentatsioonisse ja tunnistajais-se,
siis Crosbie ütles, et baltlaste ja
ukrainlaste poolt saadetud protestid
on oma mõju avaldanud. Valitsus aga ei
saa momendil mitte komisjoni tegevusele
vahele segada.
Crosbie lõpuks rõhutas, et kui aas-'
ta lõpul Deschenes'i-komisjon teeb
oma arvamised avalikuks, siis valitsus
kaalub neid ettevaatlikult ja õiglaselt.
Koosolekust võtsid veel osa föde-räalparlamendi
liikmed Ändrew Wi-terja
Reagani selgitus
rahustas Itaalia
peaministrit
But Groaxi, kes nüüd on asetäitjaks
Itaalia peaministriks kuni uue
valitsuse loomiseni, on seletanud, et
teda on rahuldanud USA presidendi
seletus USA ja Itaalia vahekordade
suhtes. See muutus väga teravaks,
kui USA lennukid hõivasid Egiptuse
leimuki,-inille3 PLO ItaöliESTfeMlaeva"
kaaperdanud terroristid^ ja sundisid
selle maanduma ühele Itaalia lennuväljale
Sitsiilia saarel. See oli Itaalia
õhuruumi rikkumine ühe välisriigi
võitluslennukite poolt.
Teisest küljest olid ameeriklased
pahased, et Itaalia valitsus laskis
maalt lahkuda ühel PLO juhtidest.
Selle tagajärjel Itaalia peaminister
andis sisse valitsuse lahkumispalve.
President Reagan oma kirjas Itaalia
peaministrile selgitas, et USA lennukite
tulek Itaalia õhuruumiM-lin-gitud
eriolukorrast. Mõlemal riigil on
suured ühised huvid välispoliitilisel,
majanduslikul ja riigikaitse alal.
Nende huvides tuleb püüda unustada
ning lahendada kõik arusaamatused
ja tülid. .
Ülemaailmse Eesti Vabadus-fondi
eesmärk on koguda annetuste/
päranduste kaudu miljon
ys dollarit.
1984.a. lõpul oli Vabadusfon-di
põhikapitali seis US $33.161^
72. Kuni 1. oktoober 1985 on
laekunud US $24.953»83 millele
lisandpb Austraaliast A
§6.244,63 (US $4.430) mis peatselt
ülekantakse Vabadusfondi
arvele. Sellega on Vabadusfondi
seis 30. septembril 1985.
a. US §62.545,55.
Käesoleva aasta eesmärk on
koguda annetuste/päranduste
kaudu ÜS $100.000,00. Seni on
laekunud US $29.383.83 ja eesmärgi
täitmiseks on veel vaja US
970.616.17.
VÄLJAKUTSE
KALIFORNIAST
Hiljuti üks eestlane Kaliforniast
teatas, et kui 1. augustist
1985 kuni aasta lõpuni on üle
'maailma 250 eestlast annetanud
US $100,00 või rohkem siis tema
annetab aasta lõpul US $25.000,
00 Ülemaailmsele Eesti Vaba-dusfondile.
Seni on 81 üle
$100,00 annetust. Nende annetuste
keskmine on $199,38. Väljakutse
alusel on veel tarvis 169
lahket annetajat üle maailma kes
annetaks US $100,00 või roh-kem.
Kui nende'annetajate keskmine
annetus oleks sama mis
senini, siis laekuks US $33,695
millele lisanduks väljakutsuja
US $25.000,00. Kui muudest an^
netustest laekub lisaks US
§11.921, ongi 1985.a. eesmärk
saavutatud. See on võimalik.kui
selleks on tahe. Iga summa igas
suuruses aitab!
Tule kaasal Aita kaasal Tee
kaasa!
Annetused palume saata allpool
toodud aadressil. Kui on
küsimusi Ülemaailmse Eesti
Vabadusfondi kohta või tarvis
lisa informatsiooni — näiteks
päranduste tegemiseks Vaba-dusfondile
— palume need saata
samal aadressil. Täname ette
lahkeid annetajaid! ,
Estonian World Freedom
Fund, Estonian World Council,
Inc. P.O. Box 23869, Washington,
DC 20026-3869, USA.
ANNETAJAD KANADAST
Kanadast on senini annetanud:
Erik Altosaar, Hilja M.
Hansson, Herman Ilves, Raul V.
Ülo, A. Palu, Mark Saar, Peter
Tinits.
Juhatus
ÜEKN ÜLEMAAILMNE
EESTI VABADUSFOND
Peaministrid taotlevad
'äreleandmisi
tippkonverentsil
i^ikkaU&{ult käsStöö, kunsti ja muidi saui^incDiuio
Elt^ELÄUD ® KÕIK TERETULNUD
OF PEEL
7 Wollington St. East, Brsirhmon
Av&mina pühspäGval, 3. nov. Jksll 1.00-6.00 p.B.
QaiGroi ajad: tGisip.-reodQni 10.00-4.30 p.l.,
\ • IfiuprHpUhap. 1.30-4.30 p.l. Eyäitus kestab kuni 1. dsts. 198@.
:Kas 01 kahtlust? .
New Orleansis vilja peale laa^
dinüd Vene laevalt hünpas möö-dund
reedel üks mees vette ja ujus
kaldale. Sadama piirivalve võttis ta
kinni ja viis Vene laeva tagasi. Teel
tagasi hüppas mees uuesti vette ja
hakkas kalda poole ujuma. Jälle
püüdsid ameeriklased ta kinni ja
andsis „röökiva" mehe vene meeskonnale
väevõimuga üle.
Alles laupäeval, kui juhtum ülemuste
kõrvu puutus, arvasid need,
et võib-olla mees püüdis Vene laevalt
põgeneda ja asüüli paluda. Siis
võeti side välisministeeriumiga ja
paluti laeva niikaua sadamas olla,
kuni keegi immigratsiooniametnik
laevale läheb ja küsib, mis kavatsused
põgenejal olid. Kuna ilm oli
marune, ei saanud laev nEikiakil
, 3. nov. s.a.
3.M p.L C&stle Frank Hlgh Schoolis (711 Bloor St. i .
VELI TALI komöödia
lUivaotus: Endla Komi.lavapilt: Allan ja fVianlvald Meiusi. Kasstogevsid:
Erik Kastein, Endla Komi, Fir@t Komi, Richard Laanvsre, MoerllQhssaiu,
Glen Leis, Sandra Rannu, Hillar S5rra; Peeter S5rra, Kalle Viires ja Enno
Õunapuu. ©Pääsmed $10.00 ja $8.00 eelmüügil Eesti Abistamiskomitees
Ja kohapeal enne etendust.
TA n T II N ' ^ " "
•J.ü H I I] .it('ijio6n:;r .
L'.yooK.iJk: M;uJir.on Avenua Sp.iilm.i |.uini ..
LOENG:
UURIMUSED L Ä Ä N ES
JA N. LIIDU HOIAK
NENDE SUHTES
esmasp., 2S. novtsmbiriS
kell 19.30
9 9 9 '
Peakõneleja: Astronoomia professor
Alsr Toomre (M.I.T.) püha-pä
®v@l/1. detsembril kell 1S.00.
Kohv ® Keskustelu
KÕIK KUTSUTUD
President Reagani kutsel kohtusid
New Yorgis Liitunud Rahvaste
boonos Kanada peatnlriisier Briän
Mulroney, Briti peaminister Mar-garet
Thatcher, Itaalia peaminister
Bettion Graxi, Jaapani peaminister
Yasohiro Nakasake ja Lääne-Sak-samaa
kantsler Helmut Kohi, et
koos president Reaganiga kokku
leppida taktika suhtes, kuidas läheneda
eelseisval kohtumisel N.
Liidu juhile, Mihhail Gorbatšovile.
Riigijuhid eranditult rõhutasid, et
tähtsam kõigist on kokkuleppimine
mingil alusel strateegiliste relvade
vähendamise alal. Gorbatšov ja Reagan
peaksid tegema järeleandmisi
oma senistes seisukohtades ja kokkuleppele
jõudma Genfis 19. ja 20.
nov.
Oma kõnes LRO täiskogu ees
päev varem, president Reagan rõhu- •
tas, et kokkusaamisel GorbatS oviga
ei ole ainuüksi oluliiie saavutada
mingi kokkulepe strateegiliste relvade
arvu vähendamise alal, vaid ka
teised lokaalse tähtsusega küsimused,
nagu sõja lõpetamine Afganistanis,
vajavad lahendamist. Nende
küsimuste lahendamine ei oma sugugi
vähemat tähtsust kui kokkuleppe
leidmine strateegiliste relvade
vähendamise alal.
Kanada peaminister Mulroney
poolt ajakirjanikele antud seletusest
näib nagu rõhutaks ta, et Reagan
peaks poolele teele vatu minema
Gorbatšovile ja esimesena hakkama
järeleandmisi tegema oma senistes
seisukohtades.
Eelseisev USA ja N. Liidu riigipeade
kokkusaamine on järjekorras
11. ja kremnoloogid ennustavad, et
see on sama tulemusteväene kui eelmised
10.
Esimesena kohtusid Harry Tru-man
ja Josip Stalin 16. juulist kuni 1.
aug. 1945 Potsdamis, Saksamaal.
Kohal oli ka Briti peaminister Churc-hill.
Lepiti lõplikult kokku Saksamaa
jaotamise suhtes.
Juulis 1955 kohtusid Genfis Eisen-hower
ja Bulganin, kohal olid ka Briti
peaminister Eden ja Prantsuse peaminister
Fraude. Selgitati Saksamaa
ühendamise võimalust, relvastuse
vähendamist ja Ida-Lääne vahekordade
parandamist.
Septembris 1959 kohtusid Camp
David'is, USA-s, Eisenhower ja
Hruštšov. Selgitamisel olid rahvusvahelised
probleemid, relvastuse vähendamine
ja Berliini probleem.
Mais 1960 kohtusid Pariisis Eisenhower
ja Hruštšov, juures olid Briti
peaminister Macmillan ja Prantsuse
peaminister De Gaulle. Koosolek
ebaõnnestus, kuna samal ajal tulistati
alla venelaste poh N. Liidu kohal
USA luurelennuk U-2.
Juunis 1961 kohtusid .Viinis, Austrias,
Kennedy ja Hruštšov. Selgitamisel
oli jaotatud Berliini küsimus j£t
Laos, seoses Indo-Hiina konfliktiga.
Juuttlö 1967 kohtusid Glassborps,
USA-s, Johnson ja Kossõgin. Lahendust
püüti leida Kesk-Ida ja Vietnami
konfliktidele. Selgitati ka tuumarelvade
kasutamise keelustamise võimalust
tulevases sõjas.
Mais 1972 kohtusid Moskvas
Nixon ja Kossõgin, juures oli ka N.
Liidu kommunistliku partei juht
Brežnev. Alla kirjutati esimesele
SALT kokkuleppele.
Juunis 1973 kohtusid St. Clemen-tis,
Californias, Nixon ja Brežnev.
Kirjutati alla kokkuleppele, et
kumbki pool ei võta kasutamisele
tuumarelvi. Pandi alus ÜSA ja N.
Liidu koostöölt kultuurilisel, majanduslikul
ja teaduslikul alal.
Novembris 1974 kohtusid Ford ja
Brežnev Vladivostokis. Lepiti kokku
tuumarakettide arvu piiramises. Selle
alusel koostati SALT kokkulepe.
Juunis 1979 (cöhtusid Viinis Carter
ja Brežnev. Nemad kirjutasid alk
SALT II kokkuleppele.
Vaatamata senistele nõupidamistele
ja allakirjutatud kokkulepetele,
võidujooks relvastuse täiendamise ja
uuendamise alal on kestnud edasi
endisel kujul. Strateegiliste hävitus-relvade
hulk on mõlemal poolel selliselt
suur, et nende relvade arvu vähendamine
ka 50%-lise8 suuruses
sõjaohtu ja hävinguvõimalusi mingil
määral ei ahendada. Loodetakse, et
Genfis leitakse mingi kokkulepe'
mingil uuel alusel. y^,N.
Kerge maaväring
raputas New Yorki
Kerge maaväring raputas laupäeva
hommikul New Yorgi linna ja
osarüki. Maaväringu tugevust hinnati
3,8 peale Richter'i skaalas.
See ei tekitanud erilisi kahjustusi,
kuid hirmutas inimesi, kes olid just
üles tõusmast öösisest unest. Suured
New Yorgi majad siiski tunduvalt
võbisesid, praksusid ja võibolla mõranesid.
New Yorgi osariigis maaväring oli
tunda lääne poole kuhi Philadelphia
linnani ja põhja p,oole kuni Kanada
piirini.
TEADAANNE
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
järjekordne üldkoosolek peetaks®
laupäeval, 2 novembril, Toronto
Eesti Majas, algusega kell 10 hommikul.
Päevakorras on palvus piiskop
Karl Raudsepalt, tervitused au-peakonsul
Ilmar Heinsoolt ja
ERKU esimehelt Juhan Simonso-niit,
ülevaade EKN1984/85 tegevusest
ja Ganonoque sümpoosionisi
on Ikutsutfiad.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 31, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-10-31 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851031 |
Description
| Title | 1985-10-31-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ülemaailmne Eesti Vabadusfond Blhiks miljon, 62.000 dollarit käes Vaja veel 169 annetajat, et Kaliforniast saada lisaks $25.000 Second Class Mail Registration No. 1354. l i l l ' » ! " " * " " Nr. 44 (1861) 1985 NELJAPÄEVAL, 31. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTOBER 31 .UJUB XXXVI aastakäik Ontarios tõiis@lD tulumaks Kulukate Valimiseelsete luba-duste täitmine vajab uusi tulusid riigikassasse, selgub Ontario liberaalide valitsuse eelarvest, mis esitati parlamendile möödunud nädalal. Tulumaks tõuseb alates maksu-stemisaastast 1986, alkohoolsed joogid lähevad kallimaks alates 12. nov. s.a. Samuti tõusevad tubakasaaduste hinnad. Jaemüügimaksu osas on mõned soodustused. Valitsus lubab ^rakendada kava noorte töölerakendamiseks, üürikorterite ehitamiseks ja aidata farmereid. Eelarves on ka bensiinihinna tõstmine, mis aga läbi libedalt. Eesti Invaliide ToetavNaisringTorontos, kes korraldas pühapäeval Eesti Majas moenäituse. Vasakult: 1. rida, M. Tiido, L. Kir8,E. Kruusement, H. Salumets, E. Mok8,E. Taul, H. Ohi, L. Reinas. 2. rida: A. Orunuk, H. Sooaru, M. Kivilo,E. Vooglaid, E.Paulu8,0. Põder, J. Kübarsepp, H. Jürima,L. Saarniit. 3. rida: l Härm, H. Kreem, M . Lenk, E. Lnipp, A . Lsanep, H . Raiend, A ; Pajuäär,L. Roosimäe. (Lähemalt Ihk. 4)' • ' Foto — S. Preem itsus' ei s evMsse Xohtuminister kohtus ukraina ja balti kes esimeestega iKohtümine toimus Torontos esmaspäeval 21. oktoobril. Koosolek oli nõutud nende gruppide poolt, et kohtuministrile selgitada Balti ja Ida-Euroopa rahvaste pettumust, et loodi Deschenes'i-komis-jon ,ja et see komisjon kaalub nüüd N. Liitu sõitmist „tõendmaterjalide" korjamiseks nn. „sõjakurjategijate" kotta. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas informatsiooni järgi oli mõttevahetus äärmiselt otsekohene ja avameelne. iKohtuministrile tehti selgeks^ et Kanada valijaskonnast Balti ja Ida-Euroopa päritoluga isikud üldiselt toetasid praegust valitsust viimastel üldvalimistel. Seda silmas pidades, kuidas sai seesama valitsus E.E.LK. 383 J ä r v i s St. JPühapäevai, 10. nov. kelM p.l. GCOGUDUSE TRADlTSIOONIUS^i — Kanada valitsus ei saa praegu segada vahele Beschenes'i komisjoni tegevusele, kuid kui komisjon ^avaldab oma seisukohad, siis valitsus kaalub neid ettevaatlikult ja õiglaselt, ütles kohtuminister lõhn luua Deschenes'i-komisjoni, ilma et nad oleksid konsulteerinud baltlasi ja ida-eurooplasi? Minister vastas, et ühtegi rahvusgruppi ei konsulteeritud enne komisjoni loomist. Koosolekul Crosbie vabandas, et baltlasi ega ukrainlasi ei oldud enne komisjoni loomist konsulteeritud. Ta rõhutas, et komisjon loodi sihiga, et lõppude lõpuks vaigistada N. Liidu süüdistusi Kanada vastu, et Kanada pole midagi ette võtnud Kanadas elunevate sõjakurjategijate osas. Eestlaste esindaja, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimeeSjLaas Lei-vat, tõi võrdluse sellega, kui Rootsi valitsus saatis eesti sõdureid tagasi N. Liitu pärast Teist maailmasõda. Kanada balti ühiskonna viha ja pettumus on nüüd sama, kui Balti ühiskonnal oli tollal. Mis puutub N. Liidu poolt antud dokumentatsioonisse ja tunnistajais-se, siis Crosbie ütles, et baltlaste ja ukrainlaste poolt saadetud protestid on oma mõju avaldanud. Valitsus aga ei saa momendil mitte komisjoni tegevusele vahele segada. Crosbie lõpuks rõhutas, et kui aas-' ta lõpul Deschenes'i-komisjon teeb oma arvamised avalikuks, siis valitsus kaalub neid ettevaatlikult ja õiglaselt. Koosolekust võtsid veel osa föde-räalparlamendi liikmed Ändrew Wi-terja Reagani selgitus rahustas Itaalia peaministrit But Groaxi, kes nüüd on asetäitjaks Itaalia peaministriks kuni uue valitsuse loomiseni, on seletanud, et teda on rahuldanud USA presidendi seletus USA ja Itaalia vahekordade suhtes. See muutus väga teravaks, kui USA lennukid hõivasid Egiptuse leimuki,-inille3 PLO ItaöliESTfeMlaeva" kaaperdanud terroristid^ ja sundisid selle maanduma ühele Itaalia lennuväljale Sitsiilia saarel. See oli Itaalia õhuruumi rikkumine ühe välisriigi võitluslennukite poolt. Teisest küljest olid ameeriklased pahased, et Itaalia valitsus laskis maalt lahkuda ühel PLO juhtidest. Selle tagajärjel Itaalia peaminister andis sisse valitsuse lahkumispalve. President Reagan oma kirjas Itaalia peaministrile selgitas, et USA lennukite tulek Itaalia õhuruumiM-lin-gitud eriolukorrast. Mõlemal riigil on suured ühised huvid välispoliitilisel, majanduslikul ja riigikaitse alal. Nende huvides tuleb püüda unustada ning lahendada kõik arusaamatused ja tülid. . Ülemaailmse Eesti Vabadus-fondi eesmärk on koguda annetuste/ päranduste kaudu miljon ys dollarit. 1984.a. lõpul oli Vabadusfon-di põhikapitali seis US $33.161^ 72. Kuni 1. oktoober 1985 on laekunud US $24.953»83 millele lisandpb Austraaliast A §6.244,63 (US $4.430) mis peatselt ülekantakse Vabadusfondi arvele. Sellega on Vabadusfondi seis 30. septembril 1985. a. US §62.545,55. Käesoleva aasta eesmärk on koguda annetuste/päranduste kaudu ÜS $100.000,00. Seni on laekunud US $29.383.83 ja eesmärgi täitmiseks on veel vaja US 970.616.17. VÄLJAKUTSE KALIFORNIAST Hiljuti üks eestlane Kaliforniast teatas, et kui 1. augustist 1985 kuni aasta lõpuni on üle 'maailma 250 eestlast annetanud US $100,00 või rohkem siis tema annetab aasta lõpul US $25.000, 00 Ülemaailmsele Eesti Vaba-dusfondile. Seni on 81 üle $100,00 annetust. Nende annetuste keskmine on $199,38. Väljakutse alusel on veel tarvis 169 lahket annetajat üle maailma kes annetaks US $100,00 või roh-kem. Kui nende'annetajate keskmine annetus oleks sama mis senini, siis laekuks US $33,695 millele lisanduks väljakutsuja US $25.000,00. Kui muudest an^ netustest laekub lisaks US §11.921, ongi 1985.a. eesmärk saavutatud. See on võimalik.kui selleks on tahe. Iga summa igas suuruses aitab! Tule kaasal Aita kaasal Tee kaasa! Annetused palume saata allpool toodud aadressil. Kui on küsimusi Ülemaailmse Eesti Vabadusfondi kohta või tarvis lisa informatsiooni — näiteks päranduste tegemiseks Vaba-dusfondile — palume need saata samal aadressil. Täname ette lahkeid annetajaid! , Estonian World Freedom Fund, Estonian World Council, Inc. P.O. Box 23869, Washington, DC 20026-3869, USA. ANNETAJAD KANADAST Kanadast on senini annetanud: Erik Altosaar, Hilja M. Hansson, Herman Ilves, Raul V. Ülo, A. Palu, Mark Saar, Peter Tinits. Juhatus ÜEKN ÜLEMAAILMNE EESTI VABADUSFOND Peaministrid taotlevad 'äreleandmisi tippkonverentsil i^ikkaU&{ult käsStöö, kunsti ja muidi saui^incDiuio Elt^ELÄUD ® KÕIK TERETULNUD OF PEEL 7 Wollington St. East, Brsirhmon Av&mina pühspäGval, 3. nov. Jksll 1.00-6.00 p.B. QaiGroi ajad: tGisip.-reodQni 10.00-4.30 p.l., \ • IfiuprHpUhap. 1.30-4.30 p.l. Eyäitus kestab kuni 1. dsts. 198@. :Kas 01 kahtlust? . New Orleansis vilja peale laa^ dinüd Vene laevalt hünpas möö-dund reedel üks mees vette ja ujus kaldale. Sadama piirivalve võttis ta kinni ja viis Vene laeva tagasi. Teel tagasi hüppas mees uuesti vette ja hakkas kalda poole ujuma. Jälle püüdsid ameeriklased ta kinni ja andsis „röökiva" mehe vene meeskonnale väevõimuga üle. Alles laupäeval, kui juhtum ülemuste kõrvu puutus, arvasid need, et võib-olla mees püüdis Vene laevalt põgeneda ja asüüli paluda. Siis võeti side välisministeeriumiga ja paluti laeva niikaua sadamas olla, kuni keegi immigratsiooniametnik laevale läheb ja küsib, mis kavatsused põgenejal olid. Kuna ilm oli marune, ei saanud laev nEikiakil , 3. nov. s.a. 3.M p.L C&stle Frank Hlgh Schoolis (711 Bloor St. i . VELI TALI komöödia lUivaotus: Endla Komi.lavapilt: Allan ja fVianlvald Meiusi. Kasstogevsid: Erik Kastein, Endla Komi, Fir@t Komi, Richard Laanvsre, MoerllQhssaiu, Glen Leis, Sandra Rannu, Hillar S5rra; Peeter S5rra, Kalle Viires ja Enno Õunapuu. ©Pääsmed $10.00 ja $8.00 eelmüügil Eesti Abistamiskomitees Ja kohapeal enne etendust. TA n T II N ' ^ " " •J.ü H I I] .it('ijio6n:;r . L'.yooK.iJk: M;uJir.on Avenua Sp.iilm.i |.uini .. LOENG: UURIMUSED L Ä Ä N ES JA N. LIIDU HOIAK NENDE SUHTES esmasp., 2S. novtsmbiriS kell 19.30 9 9 9 ' Peakõneleja: Astronoomia professor Alsr Toomre (M.I.T.) püha-pä ®v@l/1. detsembril kell 1S.00. Kohv ® Keskustelu KÕIK KUTSUTUD President Reagani kutsel kohtusid New Yorgis Liitunud Rahvaste boonos Kanada peatnlriisier Briän Mulroney, Briti peaminister Mar-garet Thatcher, Itaalia peaminister Bettion Graxi, Jaapani peaminister Yasohiro Nakasake ja Lääne-Sak-samaa kantsler Helmut Kohi, et koos president Reaganiga kokku leppida taktika suhtes, kuidas läheneda eelseisval kohtumisel N. Liidu juhile, Mihhail Gorbatšovile. Riigijuhid eranditult rõhutasid, et tähtsam kõigist on kokkuleppimine mingil alusel strateegiliste relvade vähendamise alal. Gorbatšov ja Reagan peaksid tegema järeleandmisi oma senistes seisukohtades ja kokkuleppele jõudma Genfis 19. ja 20. nov. Oma kõnes LRO täiskogu ees päev varem, president Reagan rõhu- • tas, et kokkusaamisel GorbatS oviga ei ole ainuüksi oluliiie saavutada mingi kokkulepe strateegiliste relvade arvu vähendamise alal, vaid ka teised lokaalse tähtsusega küsimused, nagu sõja lõpetamine Afganistanis, vajavad lahendamist. Nende küsimuste lahendamine ei oma sugugi vähemat tähtsust kui kokkuleppe leidmine strateegiliste relvade vähendamise alal. Kanada peaminister Mulroney poolt ajakirjanikele antud seletusest näib nagu rõhutaks ta, et Reagan peaks poolele teele vatu minema Gorbatšovile ja esimesena hakkama järeleandmisi tegema oma senistes seisukohtades. Eelseisev USA ja N. Liidu riigipeade kokkusaamine on järjekorras 11. ja kremnoloogid ennustavad, et see on sama tulemusteväene kui eelmised 10. Esimesena kohtusid Harry Tru-man ja Josip Stalin 16. juulist kuni 1. aug. 1945 Potsdamis, Saksamaal. Kohal oli ka Briti peaminister Churc-hill. Lepiti lõplikult kokku Saksamaa jaotamise suhtes. Juulis 1955 kohtusid Genfis Eisen-hower ja Bulganin, kohal olid ka Briti peaminister Eden ja Prantsuse peaminister Fraude. Selgitati Saksamaa ühendamise võimalust, relvastuse vähendamist ja Ida-Lääne vahekordade parandamist. Septembris 1959 kohtusid Camp David'is, USA-s, Eisenhower ja Hruštšov. Selgitamisel olid rahvusvahelised probleemid, relvastuse vähendamine ja Berliini probleem. Mais 1960 kohtusid Pariisis Eisenhower ja Hruštšov, juures olid Briti peaminister Macmillan ja Prantsuse peaminister De Gaulle. Koosolek ebaõnnestus, kuna samal ajal tulistati alla venelaste poh N. Liidu kohal USA luurelennuk U-2. Juunis 1961 kohtusid .Viinis, Austrias, Kennedy ja Hruštšov. Selgitamisel oli jaotatud Berliini küsimus j£t Laos, seoses Indo-Hiina konfliktiga. Juuttlö 1967 kohtusid Glassborps, USA-s, Johnson ja Kossõgin. Lahendust püüti leida Kesk-Ida ja Vietnami konfliktidele. Selgitati ka tuumarelvade kasutamise keelustamise võimalust tulevases sõjas. Mais 1972 kohtusid Moskvas Nixon ja Kossõgin, juures oli ka N. Liidu kommunistliku partei juht Brežnev. Alla kirjutati esimesele SALT kokkuleppele. Juunis 1973 kohtusid St. Clemen-tis, Californias, Nixon ja Brežnev. Kirjutati alla kokkuleppele, et kumbki pool ei võta kasutamisele tuumarelvi. Pandi alus ÜSA ja N. Liidu koostöölt kultuurilisel, majanduslikul ja teaduslikul alal. Novembris 1974 kohtusid Ford ja Brežnev Vladivostokis. Lepiti kokku tuumarakettide arvu piiramises. Selle alusel koostati SALT kokkulepe. Juunis 1979 (cöhtusid Viinis Carter ja Brežnev. Nemad kirjutasid alk SALT II kokkuleppele. Vaatamata senistele nõupidamistele ja allakirjutatud kokkulepetele, võidujooks relvastuse täiendamise ja uuendamise alal on kestnud edasi endisel kujul. Strateegiliste hävitus-relvade hulk on mõlemal poolel selliselt suur, et nende relvade arvu vähendamine ka 50%-lise8 suuruses sõjaohtu ja hävinguvõimalusi mingil määral ei ahendada. Loodetakse, et Genfis leitakse mingi kokkulepe' mingil uuel alusel. y^,N. Kerge maaväring raputas New Yorki Kerge maaväring raputas laupäeva hommikul New Yorgi linna ja osarüki. Maaväringu tugevust hinnati 3,8 peale Richter'i skaalas. See ei tekitanud erilisi kahjustusi, kuid hirmutas inimesi, kes olid just üles tõusmast öösisest unest. Suured New Yorgi majad siiski tunduvalt võbisesid, praksusid ja võibolla mõranesid. New Yorgi osariigis maaväring oli tunda lääne poole kuhi Philadelphia linnani ja põhja p,oole kuni Kanada piirini. TEADAANNE Eestlaste Kesknõukogu Kanadas järjekordne üldkoosolek peetaks® laupäeval, 2 novembril, Toronto Eesti Majas, algusega kell 10 hommikul. Päevakorras on palvus piiskop Karl Raudsepalt, tervitused au-peakonsul Ilmar Heinsoolt ja ERKU esimehelt Juhan Simonso-niit, ülevaade EKN1984/85 tegevusest ja Ganonoque sümpoosionisi on Ikutsutfiad. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-31-01
