Meie Elu = Our life, October 31, 1985

              NILJAPÄEVAL, 31. OKTOOBEILTHURSDAY, OGTOBER 31
asm.
Publishedbyj Estonian Publishlng Co, Toronto Ltd:, Estonian
House,958 B!:oadview Ave,, Toronto, Oht.
Toimetajad: IH. Rebane ja S. Veidenbanm. Toimetaja New
YorfeisB. P^rming, 473 Luhmann Dr.* I^w Milford.N.lMUSA.
' , Tel. (201) 262-0773.
„{vleie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus K
* Asut. A. Weileri a
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadyiew
A\^e., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 468-09'51
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
fesmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. ^ 1 p.l.
..MEIE ELO" te]limishinnad:.Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24.oa,
3 k. $15.00. # USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. ^28,00, 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a, §28.50, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. $16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üie-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. S15.50.
ÜksiknumW~^7^^^ ,
Kuuiutushinnad:! loll ühel yeem! — esiküljel S6.00,
tekstis ^5.00.
Ene Martens kandideeri!) Toronto haridusnõukogusse 6. valimispiir-konnas.
e
iiisiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kaks poliitilist tippude konve­rentsi
on toimunud viimastel päe­vadel.
Mõlemad neist olid põhilise
tähtsusega ja sellepärast tuleb
neist rääkida. Neist koorusid jällle-kordselt
poliitilised suurused ja
poliitilised alaväärtused. Üks kon­verentsidest
oli riigipeade konve­rents
Bahamal^ kus otsustati Lõuna-
Aafrika poliitilist saatust, kuigi il­ma
Lõuna-Aafrikata. Teine oli UN-i
^0. aastapäeva eksistentsi tähista­mine
New Yorgis poliitiliste suu­ruste
pikemate sõnavõttudega,
te teema-
Bahamas oli süüaluseks lääns-maailmalik
Lõuna-Aafrika valitsus
oma„apartheidi" poliitikaga, kus S
miljonit valget valitsevad 25 miljo*
lit musta ilma õigusliku võrdsuse­ta
ja seega ilma demokraatliku
Mõiste ^akendusetB. Lõuna-Aafri­ka
on endine läänemaade sõjaline
liitlane, kus demokraatia sõdis au­toritaarsuse
vastu. Lõuna-Aafrika
m ümbritsetud kommunistlikest
maadest, kus võimu hoiavad Kuu­ba
25.000 sõdalast, 7000 Nõukogu­de
Liidu Irelvastatud „nÕuandjat"
ja veel^teisi sõdalasi mitmelt poolt
mujalt.
Keegi ei suvatsenud Bahamas
tõstatada küsimust, et punased
maad ja võõrad väed on seal oote­valmis,
et parajal ajal Lõuna-Aaf-rikat
vallutada. Keegi ei suvatse­nud
tähelepanu juhtida sellele, et
kui kord vallutatakse Lõuna-Aafri­ka,
siis on I(a terve Aafrika konti­nent
põhjast lõunani punane man­ner.
Kõik suvflitsesid rääkida vaid
demokraatia idealistlikust seisur
kohast, et rääkida ebameeldiva
apartheidi vajstu. Apartheid on eba­meeldiv.
Sellele ei otsinud keegi
lahendust ega scjovinud anda la­henduseks
tarvilikku aega. Keegi
ei küsinud, mis tuleb apartheidi
survelise likvideerimise järel ja
kas see, mis tuleb, on veelgi kole­dam
kui apartheid. On põhjust
karta, et see mis tuleb on veelgi
koledam. '
Kuid koledaim on asjaolu, et de­mokraatlikud
maad ise on tasanda-mas
kommunismile teed ja kaeva*
vad iseendale auku. Nende hulgas
dDn ka praegu Kanada.
I. . , ' • •
U N -i neljakümnendal aastapäe<-
val Ne|w Yorgis kordusid valitseva
konservativismi kõnede läbi NDF"
liku esinduse mõttekäigu poliitili­sed
küsimused, nagu neid kuuldi
juba Bahamas. Kui üldkogu poleks
ära kuulanud president Reagani
päevakohast sõnavõttu, võinuks
UN-i aastapäeva märkimine ole­matuks
jääda. Reagani sõnades
olid mõtted selged ja need pidid ette
valmistama ka Gorbatshovi Krem­list,
millest tuleb juttu lähematel
päevadel Šveitsis. Mida siis ütles
president Reagan?
,,Neljakümne aasta jooksul on
liiga palju unistusi purustatud, lii­ga
palju lubadusi on murtud, liiga
palju inimelusid on hävinenud."
Reagan rääkis rahust ja kindlus­tuse
vajadusest, et suurvõimude
vahelised erinevused ei puhkeks
avalikuks konfliktiks. Vahed USA
ja N. Liidu vahel on sügavad ja
lahutavad. USA-s valitseb rahvas.
USA-8 ei ehitata müüre oma rahva
ümber. USA-3 ei looda politsei-süs-teemi
oma rahva valitsemiseks ja
vaikivas olukorras hoidmiseks.
USA ei okupeeri võõraid maid.
Meie hindame omi seisukohti.
Kuid meie ei sunni teistele neid
seisukohti peale.
Meil on raske mõista diktatuuri"
de restriktsioõne, kus püütakse
kontrollida igat eluavaldust ini­meste
elus: nende endaväljehdust,
nende liikumisvajadust, eriti nen­de
kontakte välisilmaga. Ameeri­kas
ei tunnistata valitsuse õigust
komandeerida oma inimesi või et
üks valitsus omab õigust eksporti­da
teistele oma ideoloogiat. Need
arusaamad teevad vahe Nõukogu­de
Liiduga, mis asetavad meid
konflikti olukorda. Reagan ei vali­nud
diplomaatilisi sõnu, et ütelda
Nõukogude Liidule otse näkku, mis
häirib teda ja Ameerikat.
Reagan loetles paljusid leppeid,
mis olid sõlmitud heas usus, nende
hulgas ka Helsingi-lepe inimõigus­te
ja vabaduste osas. Kuigi need
lepped olid sõlmitud, ometi peame
neist uuesti rääkima kohtumisel
Genfis.
USA on endiselt seisukohalt, et
tuumarelvade sõda ei võida keegi
ja sellepärast ei tule ka sarnast
võitlujst pidada. Tuumarelv on ko­ledaim
ja hävitavaim relv inimkon­na
ajaloos ja sellepärast tuleb see
lõppude lõpuks likvideerida maa­keralt.
V.
12. novembril toimuvatel omava­litsuse
valimistel kandideerib se-dakord
Toronto Haridusnõukogus-se
(Board of EdUcation) ka eestla­ne
Ene Martens valimispiirkonnas
nr. 6, mis asub Ontario järve. Pai-merstoni,
Bloorija Sherbourne ^ü-
Martens esmalt tahtis lihtsalt vali­mistele
kaasa aidata, kuid avastas, et
tema valimispiirkonnas on kaks va­sakpoolset
NDP kandidaati Toronto
Haridusnõukogu kohtadele. Kuna ta
sellise suunaga kaasa minna ei saa­nud,
otsustas ta ise kandideerida. Nii
siis on Martens nüüd võitluses NDP
kontrolli vastu Toronto koolides. Se­da,
kontrolli on rahvas mitteteadmi­se
ja apaatsusega lasknud aja jooksul
üha tugevamaks kasvada. Ene Mar­tens
palub kõikide kaaseestlaste abi,
et levitada kampaaniamaterjale,
panna üles plakateid jne. Tema num­ber
on 862-0070.
Ene Martens on majandusmehe Il­mar
Martensi abikaasa. Ta on lõpeta­nud
Toronto ülikooli ning olnud Po­liitilise
Arendamise ja Administrat-iooni
sektsiooni juhataja Ontario va­litsuse
juures (,Ghief, Policy Develop-ment
and Administration).
• . • R.K..
LUGEJA KIRIUTAB
Gorbatshovi
kahekeelsus
pahandab
Poola filmidirektor j ä i
ühendriikide president
iniald Reagan süüdistas Washing-
HonisNõukogude Liidu juhtiMih-hail
Gorbatshovi selles, et ta ei
pea kinni 197^.a. sõlmitud stra­teegiliste
relvade arvu piirami­sest,
vaid toodab neid endiselt
suurendatud arvul, rääkides sel­le
juures, et UBA on süüdi prae­guses
vöii^ ———
Poola filmidirektorRyzard Bugajs-ki,
kellele Poola valitsus ei andnud
enam luba produtseerimiseks Poo­las;
sai loa tulla Kanadasse ja otsus­tas
siia jääda, et teha film Kuuba
põgenike elust USA-s.
Bugajski filmid Poolas ei meeldi­nud
valitsusele, kuna ta oma filmides
kuidagi tõstis esile sotsiaalseid prob­leeme.
Neid filme ei reklaamitud
ning linastati kõrvalistes kinodes.
»3tIZ>0«ai»04B»0«l»0«a»ll«l»0<SIM>t^^
Teiseks kritiseerib Gorbatshov
ja N. Liidu ajakirjandus USA
Strateegilise Kaitse^ Initsiatiivi,
nagu ei oleks N. Liidus olemas
väljaehitamisel samasugust kait-sekava.
Tegelikult on N. Liit palp
kaugemal oma strateegiline kait­se
arendamisega. Seal töötavad
strateegilise kaitsekava juures
10.000 inseneri ja teadlast. N, Lii­du
strateegiliseikaitse relvad või-
K. Päts - 1918..
ba selle aastakümne lõpuL Sel­lest
N. Liidu valitsus avalikkuse­le
ei teata. Ta ainult nõuab, et
USA-I ©!,tohi olk sellist kaitset
, Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate TnõUeavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetuks jätab endale õi- ^
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivus^
korral jätta avaldamata.
Toronto Eesti Maja ja
saarlaste fond
ühenduses Toronto Eesti Maja os­tu
25-da juubeliga kirjutasin „Meie
elus" kokkuvõtlikult Maja saamis­loost.
Boris Bockfeldt on sellest välja
lugenud, et see oli kirjutatud kuu­lujuttude
põhjal ja et A/S Eesti Maja
1956.a. August Kala juhatus ei süü­distanud
saarlasi meie ühiskonna kil­lustamises
oma Fondi loomisega tu­levase
Eesti Maja jaoks raha kogu­misega.
Vaatleme siis fakte:
1. 1956.a. kevadel väitis Ä. Kala
eesti ajalehtedes Kanadas, et saarlas­te
„raha kogumise aktsioon käib ju
viisipäraselt Eesti Maja jaoks." Et
saarlaste ,,maakondade ja külakon-dade"
kaudu propageeritud aktsioo­nid,,
killustavad suure vaevaga üles­ehitatud
E. Maja organisatsiooni ja
rahvusgruppi/V Et saarlased teevad
oma aktsiooni selleks, et „eralda E.
Majast selle praegusi liikmeid ja ta­kistada
uute liikmete liitumist E. Ma­jaga."
Et „ vanade Eesti maakondade
eraldamist ja üksteise vastu välja-mängimiston
ka varem kasutatud ja
meil on selle tagajärjed teada." Nime
all seisab,, A/S Eesti Maja Esimees".
Tema vaateid toetab lehes ka üks
teine „A/S Eesti Maja juhatuse lii-ge."
Nii siis on need juhatuse vaated.
Muid seisukohti juhatus ei avalda­nud.
2. Saarlaste taotlused sel ajal ka-astuvad.
järgnevas resolutsioonis,
mis ajakirjanduses avaldati:
,,Torontos. 22. aprillil' 1956 Peetri
kiriku ruumidesse nõupidamisele
kogunenud saarlased, arutades meie
rahvusliku tegevuse põhiprobleeme,
kiidavad heaks •1957.a. kevadel To­rontos
korraldavate kogu eesti rah­vuslikke
jõude haaravate Eesti Päe­vade
korraldamise mõtte. Saarlased
peavad ülimalt tarvilikuks Eesti Ma­ja
omamist Torontos ja kõikide saar­laste
ühinemist selleks loodud fondi
ümber. Ühtlasi kutsuvad saarlased
üles teisi maakondi ja organisatsioo­ne
looma selle suure sihi saavutami­seks
samasuguseid erifonde. Eestla­sed,
ajagem end sirgu ja rajagem
järgmiseks jüripäevaks omale ühine
eesti kodu!"
Samal koosolekul astusin S. Ühin­gu
esimehe kohalt tagasi^ et täie pa­nusega
I Põhja-Ameerika Eesti Päe­vade
organiseerimistööd teha sell?
ürituse esimehena. Ühingu ja seega
ka Fondi juhtimise võttis üle abiesi­mees
Jüri Aus. Koosoleku ajaks oli
Saarlaste Fondi laekunud S3500. mil­le
lisati Ühingu kassast $300. A/S E.
Maja eelmise esimehe E; Hermanni
informatsiooni põhjal oli sel ajal A/S
E.M. kassas S15.000. (Hermann võttis
osa ühest eelmisest S. Ühingu koos­olekust).
3i Koosolekule järgnevalt oli palju
kirjutisi ajalehtedes ning siis juba kõ­neldi
lõhest E.M. juhatuse ja S.F.
vahel. Vahekorrad muutusid otse
raevutsemiseks varem kokku lepitud
saarlaste esindajate tulekuga A/S E.
Maja juhatuse koosolekule, millest
Bockfeldt kirjutab. Küsitlesin kahte
saarlaste delegaati, Madis Peekeri ja
Ernard Kirssi (J. Aus ja A; Varik on
surnud). Mõlemad mehed väitsid, et
saarlased olid ootamisest ja juhatuse
külmast vastuvõtust nii vihased, et.
värisesid. Neile ei pakutud istet.
Kirsi versioon Bockfeldti saarlaste
rahustamisest oli ka negatiivsem.
Jätaitie üksikasjad siiapaika, kuna
sellisest minevikus vehklemisest
keegi kasu ei saa.
Saarlased tahtsid E.M. juhatuse
koosolekule minekuga selgitada
nende poolt leitud krunti Eglinton-
Gilberti juures (Keele'ist ida pool), et
seda ära osta ning sellega ka saarlas­te
rahad E.M. juhatusele üle anda.
Saarlaste Fondis arvati sel ajal olevat
koos kindlate lubadustega umbes
sama palju või rohkem raha kui seda
oli A/S E.M. kassas. E. M. juhatuse
esindajad käisid seda $56.000-dollar-iist
krunti vaatamas, kuid ei pidanud
seda otstarbekohaseks. Sellega lõp­pes
ka Saarlaste Fondi raha kogumi­ne.
Osale maksti need tagasi ja teine
suurem osa laekus Eesti Maja kapita­li
suuraktsiooniga, mis algas 1957.A.
Kala muidugi sel ajal seal enam ei
olnud; need rahad laekusid A/S E.
Majale peamiselt Madis Peekeri
kaudu, kes oli Ühingu laekur ja E.M.
aktsioonitoimkonna liige.
5. Kogu selle küsimuse uuesti uu­rimisel
tekkis inimlik huvi saarlaste
poolt propageeritud Eglinton-Gilber-ti
krundi vastu. Küsitlesin seda vaa­tama
kutsutud eksperti, arh. Elmar
Tampõldu. Küsitletu ütles, et krundi
välimus hirmutas E.M. mehi. Seal oli
suur auk. Mõnda kohta oli täidetud.
Platsil oli laudu ja risu. Auguga krunt
oleks aga ehituse seisukohalt olnud
võimalus, mitte mingi raskus. Kuna
see oli 224x364 jalga suur, oleks seda
võinud tükeldada, müüa ja ise sellele
ehitada nii, et äriruumid oleksid
maksnud Eesti Maja ülalpidamise,
nagu seda nüüd on Tartu College.
Vajadus äride järele oli juba siis mär­gatav.
Praegu on seal suur äride kes­kus
ja muudki ning krunt on väärt
miljoneid. Näib, et eesti ühiskonnas
puudus tol ajal veel kaugemaleula-tuv
ettenägelikkus ja et ka tegeliku
Eesti Maja ehitamise kulud oleksid
võinud tulla väljaspodlt meie ühis­konda.
Raske on muidugi rdlusi
teha praeguse E. Maja asukohaga
Broadviewl, mis on peagu linna
südamikus. Kuid ka see kinnisvara
oleks eesti ühiskonnale ostmata jää­nud,
kui selleks väljaspoole tolleaeg­set
A/S E.M. juhatust poleks astu­tud.
Oleme õnnelikud, mis meil on.
ROBERT KREEM
„Meie Elu" nr. 44 (1861) 1985
TORONTO
LINNAVOLIKOGU VALIMISED
TeisipäeFal 12o novembriil, 1985« a«
VÄLIMISTÖENDID
M DEKLARATSIOONID
Toronto linnas hääleõigustatud isikud, kelle
nimed on valijate nimekirjast välja jäänud,
võivad kas:
Saada VALIMISTÕENDI, pöördudes isikli­kult
vastava linnaametniku (City Clerk) poole
raekojas (City Hall), esmaspäevast, reedeni
M a 8.30 e.I. — 4.30 p.l., või laupäeval,
2. novembril kella 9.30 e.I. — 3.00 p.l.
VOl
teha valimisametniku (Deputy Returning
Officer) ees DEKLARATSIOONI ettenähtud
formularil hääletuspunktis valimiispäeval.
Vajalik on esitada kehtivad isikuttõendavad
dokumendid.
Isikud, kes saavad oma kodakondisuse
paberid 24. oktoobril 1985 või pärast seda ja
on õigustatud hääletama allpooltoodud
tingimuste kohaselt, võivad saada kas
välimistõendi või teha deklaratsiooni
hääletuspunktis valimispäeval. Kodakbndsusfi
saamise kohta tuleb esitada tõend.,
VÄLIMISEST OSAVÕTU
TINGIMUSED
Teil on õigus Toronto linnas hääletada, kui:
te olete Kanada kodanik või Briti alam;
oletel2.novembriks saanud 18 aastaseks või
vanemaks; te olete kas:
.0 elanud Toronto linnas kunagi 3. septembri
ja 23. oiktoobri vahel 1985 aastal, või
0* teie võiste abikaasa ei ela küll Torontos,
aga olete maaomanikud või -rentnikud
Toronto linna piitidesc '
Roy V. Henderson
City Clerk and
Returning Officer.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadvlew Ave., Toronto,
O n t a r i o M4K 2R6
ühendused cm jöudl
laenud 9.75%
laanud alates 11.00%
465-4659
EESTI POSTMARGID
TÜKIKE EESTI VABAPIIKI JÕULUKS
Noorte ergutuseks, vanemaile mälestuseks,
lius valik EESTI MARKE KINGITUSÜMBRIKUS.
25 ERISUGUST $7.-, 35 lÖRISUGUST S15.-
Samuti soovikorral hinnakiri seeriatest
Tshekid palun saata: BURBANK ASSOCIATES
196 BURBANK DR. WILLOWDALE, ONT. M2K IPö
ma
Ajalooline koguteos ~ sobiv kink pühadeks ja tähtpäevadeks
„ E E S T I L Ä S E O QCANADAS i r
513 lk., millest ingliskeelseid resümeid 87 lk (l ja llj.
Nägusas köites, hind $29,00. Saatekulu Kanadas §1,50,
välismaadele $4,00.
Posti teel ettetellijatele saadetakse raamatud välja novembri
alguses.
Ettetellijatel on võimalik teost saada kätte Eesti Maias,
teisipäeva ja neljapäeva õhtuti novembris kella 17.00-20.00.
Samas on samaaegselt ka raamatute müük.
Tebs on müügil „IVIEIE ELU" talituses ja Abistamiskomit©©
kaupluses;
Posti teel tellimised saata: „Eestlased Kanadas" c/o E. Kuris,2
Joselyn Cres., Don Mills, Ont., M3B 1A2. *
Tshekid kirjutada Kanada Eestlaste Komisjoni nimele.
mm
i
i
..Meie Elu" nr. 44 {]
Palun siiralt-
Palun teid kl
2. novembi
Udora Coi
TEII
REPRESEN'
(7(
Läänerl
peatoi
Pidusti
VANCOUVERI
dis peetud 17. Lä|
Päevade (LEP) rai
Organisatsioonid!
nikul (EOLL) pei
EOLLn.juhalufli
Klaar Vancouvorl
ka 18. LEP poatj
heks. 18. LEP poj
ris 1967. aasto si
Vesteldes Matti
pealoimkonda oi
Juhatus peole üh(
programmide sti
programmide p.ci
veel programmldj
vedajaid jn abilis
lUHATUS
juhatusse kuu|
— esimees; dr
abiesimees; sekrj
nistratsioon ~
programmide ül(|
sioon - Tõnis T
tekson LiisKlaal
Tutti, juhatuse
Klaar (bilrootöö|
riidiline nõuandj
siteedis juhatusi
Programmid oi|
Programm I, nl
peod, sport ja n[
programmi esimj
(juhatuses). Pidi
usaldatud Mih
sport Lisa Dobel
ja teised noorte
Tanneri hooldel
kuuluvad kuhui
Kultuuri ja muu!
on dr. Eugen Ru|
Müügil otse
pastöriseej
mesilaste
Helistage Toi
30 Dewson
Ml
Väi]
vaiki
VIU
3 magamistoa
krundil, dets(
Helistaoa
koos El
2 p.l. E|
Loterii
JÕULUl
23.