Meie Elu = Our life, December 16, 1982

              ,Mm E k " w, SO (1711) 1982
e«MilE ELi" — „OUR LIFE" BHmm W@@hl^o
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-mkn
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 — Tel. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B . Pärming, 473 Lühmann Dr,, Mew Milford, M.J.,
USA.Tel. {201)Ž62^773.
,3äEIE E L U " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466^95L
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p . l , esmasp. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õ., laup. kl. 9 hm.
p.l.
„MEIE ELU" tellirarshinnad: Kanadas l a . |34.00, 6 k.
$18.00, 3 k. $13.00; USA-sse — 1 a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
$14.00; Ülem^remaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. KiriposJilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. 111.70. K i ­ri-
ja ohupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu- •
.postilisa üiemeremaadesse:. 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o ,
Üksiknumber —.65^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
p r o t s e ss
0 *
Uus orkestrijuht.
UltlililiiiiliillllillllllliiiliiilillllllililllllllllllllilililillilillilNinilllil!»^^^
Keemiline sõda kerkis esmakord*
/ ^It päevakorrale esimeses maailma*
sõjas i Tuultest kantuna vabastati
mürkgaase nU Vend kui Saksa poo­lelt
ja sellega paralü^eeriti väeosasid
mõlemilt poolelt. Kuid tulemused
olid masendavad ja see praktika lõ*
oetati mõningate kat^tetuste järele.
Vähemalt sõja kaotanud tsaari Ve­nemaa
i^is selleks sõjaks ettevalmis­tatud
olevat, sest mä^MIised hulgad
gaashnaske täitsid mahajäetud sõja-väeladusid.
seda ka Eöstiš. Võis ar­vata,
et Genfi konv^tsSoon lõpetas
keemia kasutamise võitlövate poolte
vahel;;'--, :>.:••
Vah
ged paislunüd lugiematuid kordi. Än-wgaaniline
keemia on arenenud iga^
suguste võimalusteni. Sellele lisaiv
dub orgaaniline keemia ja kui köii^
avanevad laboratooriumide uksed,
siis ei tea inimkond praegu, millste
> liaigušte ja hädadega tuleb tegeniistt
kha. Kuld kõik see on alles labora-tpriumite
kapseldiises --^ õnneks. Kiü
^^^^^ pa-sfus
maailma elanikkonna kohale, siis
r on see hirmsani kui aatomisõda;
Sest aatommürsüd katavad vaid
kindlaid sõjalisi paikkondi, kuigi
omajagu mürgistavadteü/V^^^^^^
^. y:-ms^y siis teised keenülised mürgis-
V tused on piiramata ja nende vastu et
.; /^-tuiita.^^^^^
Nüüd teatas ÜSA} välisminist^
Gedffge Shultz, et ma|dhn asub njii
,Mlase vihma*^ ohi^, millist on
tuste kohaselt on ,Jcolla3e vihma"
tulemusel surnud umbes 10.(HH} uni-mest.
Tegemist on bioke^nilise sadestM-sega,
mille tulemused elanikkonna­le
on surmavad Ja piinarikkad. See
tekitab inhnnahal vesirakke ja sise­misi
verejooks kuni inimene sureb.
U$Ä käsutuses on kaks nõukogude
gaasimaski Võitluste piirkonnast, mis
sisaldavad' kõneali olevat kemikaali.
,,IColIase saju" küsimusf oli ka Britt
parlamendis kõn^ all, kus nõuti, et
antud mürkgaasi pidev käsutamine
nõuab selle kasutamise hukkamõistu
rahvusvahelisel areenil. Olukord
nõuab üldist rahvusvahelist keeldu
selle mürkgaasi kasutamise vastu.
JCuigi selle niürkgaäsi kasutamine
on teada olnud juba paar aastat; on
ometi sellele piihendatud tagasihoid­likku
tähelepanu. USA onia suurte
rahaline ressursside juures on pal­ganud
ainult kaks vaatlejat tõendite
otsinguil ja kumbki neist ei ole kee-miaalä
eriteadlane;; Need spetsialis­tid
ei ole kunagi tunginud AJfganista-ni
ega teistdekaug-ida aladele,^ e^
rikkalikumat tõendusmaterjali kogu-,
'da. Andmeid hangitud ainult põ-getiikelt,
:lissiks ;lmheld nimetat^^^
Igakord kui meid rahvuslikul rin-del
tabab mõni kaotus, muutub sü­da
raskeks ja kordub küsimus, ku-"
hu me suundume ja mis meist saab?
Järjekordseks kaotuseks on„Varra.
ku .iutulehfe" toimetaja-väljaandja
Hebio Riga märkus selle Warkwort-his
aastaid ilmunud ajakirja 1982. a.
sügisnumbri 95-ndal leheküljel, ©t
„see vihik õn Varraku tegevuse
lõpp". Kuigi alles hiljuti Torontos
kiideti eestlaste rikkusega> ei pidanud
need „jõukad' vajalikuks ega või­malikuks
kulutada aastas paariküm­met
dollarit, et päästa meie rahvus­lik
au vähemalt ühe üldsisulise ja
mahuka ajakirja ' näol Ameerika
mandril. Kõik mida väljaandja ja
toimetaja sairiäs isikus tasuta aas­laid
rabeledes lootis ja ootas, oli te­gelike
kirjastuskulude lagasisaami
ne, muud ta ei oodanud. V
Allakirjutajal olevail andmeil oli
„Varrkk" ^(hiljem ;,iVarrakü Jutu­leht")
meil ainukeseks omalaadseks
ajakixjaks, voilcs ütelda ^ajakirjaks
ikõigile" nii sisult kui ka kaasalöömi­se
vabaduselt, kuna ta ei seisnud
ühegi gru|>i ega piiritleüid poliitilise
dogma teenistuses. Ta teenis vaba
sõna kõige! laiemas mõttes, vaba
kommentäžjri, andes ruumi ajaloolis­tele
ja i)<>liitilistelev ilu­kirjandusele,
diskussioonidele, infpr-spetsialis-
matsioonile • iileiriaailmses ulatus^
Selline passiivsus USA ja
; demokraatlike maade poolt on täies­ti
lubamata js^ ntaksab Mtte kom-i
munismi valduses olevate rahvaste
heaolus, kui küshnüst käsitada kõige
tagasihoidlikumal pinnal. Kuid need­ki
Schültzi poolt esitatud tagasShoid*
likumad näited nõuavad täit tähele^
panu ja vastuseisu rahvusvahelisel
pinnal Moskva barbaarisetele vahen­ditele
viimase r^VMsvahelises agres-kui
ka ajaviitelilsele ja pedagoogili
le sisule. K i u arvestada üksiknumbri
leliekülgede tekstitihedus ja lehekiil-gede
arv (96 numbri kohta) sellelt
suurelt fprmaadilt (20 x 26 sm, s.o. 8
X 10 tolli) üniber tavalisele raamatu
formaadile, siis moodustab iga 5 dol­lariga
müüdav number endast ca
ŽOO^lCheküljelise raaniatu
trükistest odavaima. I
meie
av4|tatud Nõukogudel Liidu võitliis-
1es|oleväs Afganistanis; Schültzip^
ras^süüdistiise N^ogude Oidu vas»
tü,|kelle väed võitlevad Afganistani
rebellide vastu. K|uid sama dokumeiÄ
Juhib tähelepanu ka laosessse jä
S^anibodzhasse, küs on sama kmi-kžrtiniõnda
aastat kjikitatud;^^ :
liisnisiniinntiiiniaiiinEiintHinin^^^
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ja rentimine
291.50S4 ;
423-5716
Millest kõneleb näit. selle ajakirja
viimane number? Informatsooni
osas: pres. Reagani fo^tokoopias kiri
Baiti Vabadusliidule, Tartu ülikooli
350. a. jüubei, uus E. Vabar. konsul
New Yorgis, eestlaste arv N. Vene­maal,
Poola olukord, Liibanon, vene­lased
Aafrikas, Orja^ürg ja ca 30
teadet n Ä iisäks üle 15 lehekül-jei;
Artiklitest; ,yMeremehed sopmus-rongil",
Mida leiti 'Peipsi taga, Ini­mene
jä loodus, Tartu rahuleping,
Leedu ja Läti, UNESCO, Tõed j a '
teed, Sajandi suurim roim, Kaasko.
danikke meenutame j ne. j ne. Ilukir­jandusest:
Mail Künnapuu — ,,Ü!k-sindus".
Luuletusi jne. Illustratsioo­ne
— tubii 90! Tuntumaist kaastöö^
Ustest selles .numbris nimetagem V .
Obetit, Hans Kaurit '(„Karjamõtle-mise
sissemurd"), Hans Koset, Lix
Laansood,.L. Koobast, M. Künna­puud,
Minnestet, Tiiu Ässarit j.t. Kõ­nesoleva
numbri koostamiseks on
toimetajal tulnud jälgida pidevalt
. vähemalt 10—15 ajalehte ja ajakirja,'
kirjade kaudu informatsiooni han­kimisest
kõnelemata.
Meenutades mpriiiigaid meid juba
varem raskelt tabanud kaotusi (Kirj.
Orto ja tema ajakiri, kirj.„Kultuur",
E. K i r j . Koop. toodangu langus,
värske laste- ja noorsookirjanduse
väljandmise katse nurjumine E.
Koolitoimkonna algatusel USA-s,
korp IRotalia kirjandusvõistluste ja
: ;jKoduraamatu" lebaõrin jne.) j a nüüd
värskelt nendele liituhiit, tuleb tõ­siselt
küsida, milline; on see tee, mi­da
vaba maailma mõnusid maitsev
eestlaskond arvab olevat Õige kasu­tada,
et (1) olla kuidagiviisi rahvus­likult
vähegi võrdne orjuses võitle­va
kodueestlasega, (2) kuidas •kavat­seb
tä viljeleda meie oma ralivus- ja
vaimset kultuuri, mis kodumaal on
pidevas- ohus j a millest nüüd isegi
enam trükis-näiteid ei pääse lään­de?
„Jõukusega" kelkimine iiing ühe
väite tüüpnäide, ^ et eestiaineljste
loengute asemel. Vancouveris või­nuks
parem ehitada avara tahtsu^
randa^ ja baarirüumiga Eesti maja,
ef vii ühtki rahvast tema vabadus­võitluses
edasi ega tõsta teda vaba-qusõiguslike,
hulka. Tühi kest ei õi­gusta
vabadüsnõudlust. Seda teeb
peamiselt j a ainult vaimse enese­teostuse
intensiivneSsisu ja ulatus.
Sellele kahjuks on antud ,,VaiTakuf*
säilitajmise minimaalse kulu asja-tukstunnistamisegay
järjekordne va­lus
tagasilöök,^mis| ei jiäta lähemas
tulevikus avaldamata oma mõju
meie teistele üritustele ikui ka rah­vusvahelisele
mainele. Rahvuslik töö
öi ole rindapaisutäja üksik lüli ke­tis,
vaid ketilülide terviklik tugevus.
Oma ajakirja kui ühe lüli sellest
väljaheitmirie ainult aastas paari­kümne
dollari säästmiseks tähendab
selle keti katkestamist. Asendavat lii-li
ei ol'e kuski silmapiiril ja kui juih-tüb
veel leiduma kergeusklikke kat­setajaid,
siis on kindel, et neid
^seiklejaid" ootab sama saatus. Ole­me
kaotanud tüki oma teest ja näost.
Kanada ajakirjandüis© päevaprob-leemiks
on küsimus, miks valitsus d
võtnud kohtulikule vastutusele iar
vai ülikooli professorit Hugh
Hambletoni kolm aastat tagasi, M
selgus tema splonaash N.- Liidu ka­suks.
RCMP isegi hoiatas Hambleto­ni,
kui ta kavatses sõita puhkusele
Inglismaale, et t©da võidakse seal ar­reteerida.
Hambleton vahistati' ja nüüd ta
mõisteti 10 aastaks vangi Inglismaal.
Kohtuprotsess tõi avalikkuse ette ÜIK
latusi suurest spiooniskandaalist, m i ­da
Kanada valitsus ei lugenud kül­laldaseks,
et Hambletoni kohtuliku­le
vastutusele võtta. Hambleton ise
on seletanud, et temal on olnud kon­takti
paljude Kanada kõrgetel koh­tadel
teenivate ametnikega ja seepä­rast
teda kohtulikule vastutusele ei
võeta. .
Küsimuse peale, miks ja mida va­litsus
varjab, seletas kohtuminister
Kaplan, et selleks ei olnud küllalt
alust. Ometi oli valitsusel teada, et
Hambleton käis Moskvas, erilisel
spionaashitreeniftgul, oli õhtusöögil
KGB ülema Juri Andropovi juures.
Temale oli pakutud raha, et ta võiks
pääseda Kanada parlamenti j a kõige
selle juures lasti teda Kanada vä­lisministeeriumi
ülesandel reisida
mitmel pool välismaal, hoiatusega
hoida eemale Inglismaast.
' Mõnes teises riigis sellise spiooni­skandaali
tagajärjeks oleks valitsus
tehtud av
Gouzenko
ni ei teh
ja hiljem
kukutamine. Kanadas vaevalt seda
juhtub, nagu arvab Joronto Sun"
juhtkirjanik.
Vene spioonide soosimme algas
Igor Gomenko ajal, kui.tema poolt
/astusi ei tahetud uskuda,
poolt antud informätsioo-ud
avalikkusele teatavaks
see informatsioon ,,läks
kaduma".'Endine Kanada peaminis­ter
Lester Pearson «mbritses epd
vasakpoolsete sümpaatiatega ametni­kest
j a ruttas kaitsma endist kom­munistliku
partei liiget Herbert
' Norman'i kui see o l i avastatud USA
CIA poolt kui vene spioon.
iSeitsmekünmendates aastates kap­ral
Frank Sale K G B agendina seadis
Kanada saatkonna hoonetesse Mosk­vas,
Pekingis ja sõjaväebaasi Uäne-
Saksamaal mikrofonid kõnede pealt-kuulamiseiks.
Ta tunnistas oma tege­vust,
vabastati sõjaväeteenistusest,
jäeti karistamata ja saab sõjaväe­pensioni.
•
1979 a. vahistati USA piiril KGB
kolonel Herrmann kes opereeris Ka­nadas
kui pressifotograaf j a saadi
Hugh Hambletoni spionaashi jälile.
Protsessi tema vastu ei alustatud
Kanadas, vaid Inglismaal, kus t a ar­reteeriti
puhkusele sõites. Kanada
• kaudu pääses USA-sse , Rudolph
Abel. Inglismaal avastatud KGB
agent Gordon Lonsdale, {kes sinna
läks kui Kanada kodanik, osutus
KGB koloneliks Konon,' Molody.
Kanadas „läiksid kaduma" Igor Gou-zenko
ülekuulamise protokollid, mis
koostas Inglismaa valitsuse ülesan­del
Sh: RogerHöllis. V
••\.
Euroopa julgeoleku Ja koostöö Jä-relkonverents,
mis algas 1981 aasta
sügisel ja kahel korral katkestati,
jätkus 9. novembril Madriidis. Presi­dent
Reagan oli algul USA esindaja­te
saatmise vastu; aga NATO liltlas-riikid&
soovil otsustas ta veel kord
teha katset Venemaad ja ta ^
riike siuidida täitma Helsingi lõpp­akti
nõudihisi inimõiguste ja teists
rahvaste vabaduse osas.
Mõned nädalad enne konverentsi
algust, teatati Moskvast, et Helsingi
Konverentsi miiÄõiguste: rikkumise
järelvalve jä teatavaks tegemise
grupp on Venemaal lõpetanud oma
tegevuscv Selle, grupi lõpp-dokument
kannab nime „Dokument 195" ja
teeb teatavaks n.n. Helsingi Konve­rentsi
lõppakti tegevuse jälgimise lõ­petamise.
See dokument anti välis-reporteritele
Andrei D, Sahharovi
naise poolt. Sellest grupist ön orja-laagritesse
saadetud 18 lüget ja kol­me
viimase liikme vastu on alustatud
kohtuprotsessi Sellises olukorras
Heissingi töppäkti jälgim:(se grupp
Venemaal ei saavat enam tegutseda.
Viimane dokument iihtlasi tegi tea-tavaks,
et ka teistes „vab£w:iikides"
olevat kõik Helsingi konverentsi
lõppakti valveorganite liikmed van­gistatud.
JOHANNES K A i F ,
ard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9'
Toronto ülikooli haldusamet ja Un»
gari keele jä kultuuri teaduste õppe­tool
kutsusid dr. A3o Rauna pidama
Milallslöengut; Loeng, mis sai sooja
vastuvõtu osaliseks, tohnus Croft
Chapter House nägusas saalis. Kohal
oli umbes poolsada kuulajat.
Loengu teemaks oli Soome-Ugri
rahvad Nõukogude Venemaal, Soo­mes,
Ungaris ja mujal, ning nende
''praegune olukord ja tuleviku välja­vaadete
jmalüüs keele ja kultuuri sei-sukphalt.
Loeng oli esmajoones stä--
tistiline ülevaade soome-ugri keelte
säilumisest, $tatistilistel andmetel
on soome-ugri keeli kõnelevate rah-vaste
üldarv püsinud viimase 50 aas.
ta jooksul peaegusarria, kuigi mõned
väiksemad keeled on peaaegu hävi»
nenud. 'Näiteks oli 1939 aastal itigeri
keel üle 15000 inimesele emakeeleks
kuid juba 30 aastat hiljem langes jn-
. geri keelt kõnelevate inimeste arv
alla tuhande.
Eriti tähelepanu äratav' on Vehe^
maal elavate soome-ugri rahvaste
ümberrahvustumine. Statistika näi»
tab, et aladel kus soome-ugri rahvad
on jäänud vähemusse on noorema
generatsiooni emakeele oskus pide­valt
langenud; kuna statistilised
andmed ei viita rahvaarvu kasvami­sele
väid kahanemisele, siis võib ole­tada,
et soome-ugri rahvastel saab
olema oma emakeele säilitamisega
tulevikus veelgi suuremaid raskusi
kui senini. .
Peaprobleemiks on ja jääb ametlik
venestamine ja linnastumine mis lõ­hub
ühiskondlikku ühtekuuluvuse
tunnet ja röövib emakeele õppimise
võimalused/ sest eriti silmatorkav
on emakeele oskuse arvuline kahane­mine
linnastunud nooremas generato
sioonis. .v.v - ''''J'-'c/
Tunniajalisele teaduslikule, analüü­sile
järgnes kohvijoomine ja tunni-ajaline
laudkonnavestlus mis pakkus
võimalusi mitmekesiste keeleliste ja
kultuuriliste küsimuste arutluseks.
Dr. Rauna loeng oh teaduslikult täp­ne
ja asjalik mida kuulajaskond jäl^
' gis huvi ja näud"
N i i siis omal ajal Helsingis suure
fanfäriga Ameerika presidendi Fofdi,
Kanada peaministri Tnideau ja E u ­roopa
riikide juhtide poolt alla kkv-jutatud
lõppakt on Moskva kava
järgi oma Iconiuliku lõpuni jõudnud.
Moskva on saavutanud oma eesmär­gi
Helsingi Konverentsi lõppakti
abil üles leidnud dissidendid ja need
kahjutuks teinud Teiseks, .venelaste
arusaamise järele, on Helsmgi lõppr
akt, puuduva rahulepingu asendaja­na,
kinnitanud teiste iro^vqc.+o--^'^.
tämised Moskva poolt I t maailmasõ­j
a a j a l V -^'/-^^
Venemaa salapolitsei on alati töö­tanud
edukalt provokaatoritega. Ta­valiselt
õlid iprövckaatorid/ vene
omad inimesed, j nüüd aga esma­kordselt
kasutati Ameerika, Kanada
ja Euroopa maade riigijuhte, kes
andsid dissidentidele julguse avali­kult
oma mõtteid ^sitada.
Venemaad läändike põhimõtete jär­gi
vabameelsemaks muuta. Nad Olid
kõik suursuguse päritoluga, ^nagu
vürstid Wolkonski, Obol^nsky, Tru-betskai,
Tolstoi jne. Vangikongides
olid nende jalad ja käed ahelatesse
pandud, et süütunnistusi väljapressi
d a . . . Ja siis kolhutav^ hukkamine
13. juulil 1826 aastal. Iga üks pidi
põlvili laskma^ Siis timukas fpurus-tas
mõõgaga p e a . . . kiskus unifor-mi
seljast j a viskas mõõga ja sel­jast
kistud imiformi põlevale puu-r
i i d a l e . . .
Viis surmamõistetut, tejsed mõis­teti
eluks ajaks Siberisse,) veeti ahe­lates
j a sürisärgiis Peeter jPaüli kind­luse
ikirikusse, kus nad onia surma
mineku • hingepalveid pidid pealt
kuulama. Selle järele viidi nad võlla-puu
alla, kus seati ritta pingi peale
— igal silmus kaelas. Aga pink len­das
ümber j a poomisnöörid katke­sid.
Üks^ Muravjey — dekabristide
Peterburi koondises, ütles ohates:
„Ka seda ei osata meie juures teha."
Nad poodi ikka ja nende surnukehad
jäeti terveks päevaks ripptmia teiste
hirmutamiseks. '
LIKVIDEERIJAD
Möödunud sajandi algul ^dkabris-tid
kui kurjategijad leiti üles pm-vokaatoritega
ja nad hävitas Vene
salapolitsei Ill-da osakoima ülem
Eesti parun krahv A. K . ' Bencken-dorf.
Ta oli mi edukas dissidentide
üleseleidmisel, et tsa-ar tänutäheks
tuli isiklikult Eestisse Benckendorfi
mõisasse ja istutas mõisa pargis
mitmed püüd, millede külge krahv
lasi panna kuldplaadiikesed vastava
tekstiga. ;
: Praegusel ajal leidis Helsingi Kon­verentsi
lõppakti_ abil • dissidendid
üles ja tegi kahjutuks vene salapo­litsei
KGB ülem Juri Andropov.. Ta
tegi seda nii edukalt, et nüüd pä­rast
punase tsaari Berzhnevi surma
astus tema asemele.
KAIKAS
Ü Ü R I D A
Gerrard ja Leslierajoönls; Helistada pärast kella 6 õhtul,
tel. 469-1281 kiifiidä Wemerlt.
Moskva on kasutanud provokaato­reid
oma dissidentide ülesleidmiseks
ja kahjutuks tegemiseks palju kor­di.
Möödunud sajandil, peale Napo­leoni
ajastu lõppu, tutvusid vene oh­vitserid
demokraatia ideedega
Prantsuismaali j a mujal Euroopas.
Ajaloos on timtud tolleaegsed d i v i ­dendid
dekabristidena.
Eesti parun Rosen,.kes o l i valmis
kirjutäiuid moodsa kohstitütsio^
Venemaa jaoks, mõisteti 1826 aastal
eluks ajaks Siberisse. Sai hiljem am­nestia,
jõudis tagasi Eestisse mnbes
1848 aastal j a raäkis 13. juulil 1826
aastal dekabristide karistuste täide­viimisest
järgmist: -
Dekabristid ei olnud mitte kurja­tegijad,
vaid idealistid,: kes tahtsid
Inglismaalt saadeti välja N. Liidu
mereväe atashee kapten Anatoly Zo-tovi
Teda süüdistati spionaashlvõr-gu
loomise katses Londonis. Inglise
Äalapolitsei oli jälginud kapt.Zotovi
tegevust pikemat aega. Tema tege-vüsest
informeeris salapolitsei üks
tähtsamatest rilgkmetnlkest,. keda
Zotov tahtis värvata spiooniks. Ela­nikud
Londoni ühes luksuslikumas
linnaosas, kus kapLZotov oma pere­konnaga
elas, teadsid jutustada, et
Žotpvld elasid väga luksulikült. Ihna
ctteteataniatä võis sinna sõita alati
Harrods kaubamaja auto ostetud
kauba äratoomiseks. Kõik teised pi­did
selleks saama loa M. Liidu saal-
J • i
„Meie Elu" nr. 50 (1711) 1982
Vana-Andrese koguduse lastejõulu
päevakooli laste poolt Jeesuse st
sandiis klaverisoolo Alar Petersoo'
ter Lääs'ide ja Toomas Orava pooli
vana. Pildil: Joosep — Alar Peters
Orav ja JTõnu Petersoo, karjased-sepp,
Heli Orav, Kathrin Hiir, Ta
O l u k o r d . . 0
(Algus esiküljel)
Przetakiewicz märkis, et^kas sõja­seadus
lõpetalaikse või mitte,; poola
rahva olukord jääb endiseks. Kom­munistlik
kord ise on lähedane sõja-seaduslikule
korrale. Ta tänas linna--
pead ja kõiki neid, kes kaasa aitasid
konvere|itsi heale kordaminekule. Lõ-pusõna
ütles. Euroopa ikestatud rah­vaste
Kanada komitee esimees dr. L.
Lukss. Teadustajana esines Balli i
Föderatsiooni president Kanadas pr. ,
Joana Kuras-Lasvs.
Resolutsioone konverentsil ei esita­tud
vastuvõtmiseks. Need pidi läp- |
sustama Poola kahvuskongress Ka­nadas
ja esitama valitsustele hiljem.
Pühapäeva õhtul oli rahva kogune­mine
raekoja ees sümpaatia avalda­miseks
jiSolidaarsuscle" küünalde
valgusel. ^ ' .
Jõuluvana külastas Toronto Eej
ühist jõulupuud reedel, 10. dets
pisike Paul Sambla saab jõuluv
Ilmus Lennuvc
640 lk. k(
Autor A. TINITS, kaane
Eeltellijail võimalus kätte sa
laup., 18. dets. k
pühap., 19. dets.
esmäsp., 20. dets
Samas müügil piiratud j
Hir
Posti teel tellides tshekk 1
Raamatufondi nimele, aad:
, Toronto, 0
mm