1985-08-15-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 33 (1850) 1985
torni „Meie Elu" nr. 33 (1850) 1985
[OLAI VALGE
,nasl924,a.Lõpeta-lolml
Poeglaste güm-irdus
Kanadasse 1948. .
(atajana firmas^ Toron-oslu-
ja juurdeehitu-biees
1959-1980. Osa
Irina Karavanl„Tallin-ly,
Esto '84 abiesimees
iht. Praegu EKN'uiu"
Vääristatud Kanada
petemärgiga ja Her
Queen medaliga
WALLNER
ftus 1939.a. Emigree-ie
1949 Saksamaalt,
kooli Sault Ste. Ma-
»li Waterloo Üniver-
B.A. kraadiga. Edasi
Idministratsiöoni Öt-
J. Töötas lastehaiglas
Ija General haiglas
>kku 16 aastat. Prae-lä
Children's Treat-li"
juhataja. Kuulub
|f pttawasse ja Gana-f
Health Service Exe-
[Akadeemiliselt kuu-
BÜasse.
S ÕUNAPUU
.aastal Rootsis. Lõ-into
Ülikooli B.A.
iaster'i Ülikooli ke-lal,
ja Osgpode Law
ipetanud Ryerson'is
issGpllege'is. Olnud
itünikBermudas, ja
>ntös kuus aastat.
Ima advokaadifirma
Ident ParkdaleBusi-jcfation
ja oli Onta-jvide
kandidaat'vii=
iivalimistel.
idud kandidaatide
I XII j koosseisu vali-lisedkandidaidid:
|y; Lind aja, Endel;
ihyelj Martin; Salu-kt
irini 1985.S1.
Mrjalid
hiääleõigusiikeb
V
• !
NELJAPÄEVAL, 15. AUGUSTIL- THURSDAY, AUGUST 15 i. • 7
msaat
Soome ajalelit eost Tallinnas
Laul, mis toob pisarad silma ~ nii pealkirjastab soome ajakirjanik Simopekka Vlrkkula oma kirjutise
Eesti 20. üldlaulupeo kohta Tampere „AamuIehti's". Toome artikli tõlkes.
l
VÄIKESE .RAHVA SUUR FIDÜ ' •
® Tallinna üldlaulupidu ei ole mingi
tavaline kultuurisündmus. See pole
ainult hea muusika, laul ja tants.
_® Tallinna laulupeol on oluline osa
eesti rahva elus. Ilma selleta poleks
.rahval minevikku e-ga tulevikku, üt-.
leb kirjanik Lennart Meri oma sõna-.
võtu kokkuvõtteks. .
§ Tallinna laulupeo taolist sündmust,
oleks asjatu otsida kuskilt mujalt.
Kohal on samal 'ajal veerand
kogu eesti rahvast. Esinejaid on laulupeol
ligi 27 000 ja tantsupeol 8 000.
© Tallinna laulupidii on visahingeline
traditsioon, mis on säilinud läbi
muutuvate aegade ja vahelduvate
võimukakandjate juba 1869. aastast,
peale,' • •' .
MU ISAMAA ON M[INU A RM
Seda hetke on oodatud. Selle hetke
pärast on rahvas kokku tulnud. Selle
jaoks on lauljad end aastaidotte valmistanud;
l i.
Kätte ön jõudnud Tailinna^üldlau-lupeo
lõpuminutid. 25 000 koorilauljat
täidavad tohutusuure laululava
-Soome lahe rannal. Publiku poolel
kuulab laulu paarsada tuhat eestlast
püsti seistes,,Pisarad läigivad silma-
• des, meeleliig^tuse'värin läbib rahvast,
,
• Mu isamaa on minu arm.
Tallinnas sajab. Inturisti buss viib
soome turiste lauluväljaku poole.
Raadioreporteri hääl kirjeldab innukalt,
kuidas kõik linnatänavad on
muutunud ühesuunalisteks,. Kõigil
on täna sama siht. •
Eestlasest reisijuht nutab.
Ta kavatses öelda paar sõna eesti
laulupidude sünniloo kohta, rääkida
sellest, mida tähendab väikerahvale
see kaks korda aasltakümnes toimuv
üritus; . \
Aga vaevalt oli ta saanud öelda, et
laulupidu on eestlastele ainulaadne
võimalus kokku tulla, üksteist kohata
ja kanda oma kauneid rahvarõivaid,
kui ta näole ilmusid esimesed
liigutusmärgid.
Ja kui ta jõudis ajalukku, Lydia
Koidula ja ta isa J.V. Janiiseni juurde,
polnud enam-tammi, mis oleks pisaraid
pidurdanud. — Väikese tüdrukuna
küsis kord Lydia oma isalt,
kellele see kirjutab. Ja isa vastas, et ta
kirjutab oma armsale .eesti rahvale.
' Pikal orjaajal oli rahvas iseenda
kaotanud. Alles rahvavalgustaja ja
ajakirjanik Jannsen võttis kasutusele
sõna „ eestlased". Enne seda nimetas
rahvas end ,,maarahvaks".
Saabus ärkamisaeg, sündis uus
lootus paremasse tulevikku, lootust
kandis laul.
Kõike seda kehastas noor naine,'
luuletaja Lydia Koidula, kelle armastus
kuulus isamaale, Eestile.
Saksa mõisahärrade ikkest lahti
püüdev rahvas rühmas tööd teha V i l -
Lydia Koidula laul,, Mu isamaa on jandimaal linapõldudel, külvas ja lõi-minu
arm" on kahtlemata eesti laulupeo
kõrgpunkt, elav side läbi sugupõlvede,
tagasi ärkamisajani välja.
Eesti ajaarvamine algabki peale
aastast 1869, esimesest eesti üldlaulupeost.
kas Saaremaal ja Võrumaal, Tartumaal
ja Virumaal. Tegi tööd, selleks
et oma maad endale lunastada. Töötas
ja laulis, sai laulust jõudu.
Igivanadest aegadest saadik ei öelda
Eestis lahkudes ,,nägemiseni",
Tänavu on eesti rahvas koos kahe- vaid „jõudu tööle". Talupoja töörüga-kümnendat
korda.
— Olgem tõesti tänulikud papi
Jannsenile, et ta õpetas rahva lugema
ja laulma, kirjutab laulupidude hing
Gustav Ernesaks ajalehes :„Sirp ja
Vasar".
ust Ernesaksa viisistusel on Koidula
luuletus praegusele sugupõlvele
armsaks saanud.
Et mõista seda tundesügavust ja
spontaansust, mis toob lauljate silmi
mine sünnjtas eesti kõrgkultuuri,
töövilja abil saadi rahva pojad saata
Tartu ülikooli.
Sajandite pikkuse orjuse kestel oli
kasvanud ebatavaliselt tugev janu
vabaduse järel. Halvustatud rahvas
ja keel 'arenesid neile endile .pühadeks
väärtusteks. Isamaatunne-puudutas
rahva hinge õrnemaid keeli.
Esimesest üldlaulupeost kasvas
võimas meeleavaldus võimukandjate
vastu. Laul veeres kaugele, ja hääl
ei olnud enam orjastatud ma"arahva
pisarad, peaks tundmaseda aega, mil ^^^Id eesti rahva oma
annsen ja Koidula elasid ja teada,
mida kõike on Eesti tuulistel randadel
juhtunud aja jooksuli mil toimusid
need kakskümmend laulupidu.
Ennekõike tuleb meeles pidada, et
meie lähima vennasrahva ajalugu
erineb teravalt meie omast. Peaksime
end mõttes sisse elama ja tunnetama
seitsme aastasaja pikkust orjuse
ööd, võõraidvõimukandjaid, lõputut
rõhumist.
lm
— Ei saa parata, et olen uhke selle
üle, et olen pärisorjade järeltulija ja
kannan veres vabaduse igatsust Ja
viha kõige surve vastu, kirjutas oma
mälestustes Hella Wuolijoki, Viljandimaa
tütar.
..ISESEISVUSE AEG-
'Pole siis ime, et Eesti Vabariigi
asutajad koostasid riigile põhiseaduse,
mis oli] maailmasõja järgsel ajastul
kõige demokraatlikum kogu Euroopas.
Oli saabunud aeg, kus seitsme sajandi
pikkune rõhumine oli lõppenud,
saksa peremeeste võim oli raugenud,
sünged venestamisaastad olid
seljataga. Viimaks ometi võis rahvas
hakata arendama oma maad, keelt ja
kultuuri vabalt ja omadel tingimus-
Esimesed üle'-
maailmsed masterite
mängud Torontos
Pärast umbes tunniajalist master-sportlaste
rongkäiku Ontario parlamendihoone
eest Toronto raekoja
ette keskn., 7. augusti õhtul, avati
seal esimesed ülemaailmsed mas-tersportlaste
mängud tuhandete
sportlaste ja rahva osavõtul. Meeldivas
avatseremoonias oli osa Kalev
Estienne võinrlejatel. Mängud
kestavad 25. augustini ning võisteldakse
22 alal. Ka kümmekond eestlast
teeb 8300 osavõtja hulgas mitmesugustel
aladel kaasa, Sündmus
on ajplooline^kuna masterspordile
pühendatakse maailmas üha suuremat
tähelepanu.
1670-ne ujuja hulgas võistles ka 4
eesti masterujujat võistluste avapäeval
ÕIENDUS
Laskevõistlus peetakse 24. augustil,
mitte 2. aug. nagu eksikombel
eelmises lehes toodud kala- ja laske-sportlaste
teadetes.
MEIE ELU"
, laupäeviti suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel.
PLUMBING, HEATING
and REPAIRS
i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-vobdrid
(chimnev linings)
Ahjude puhastamine • Eesti äo
ROLAND KULLIK
Tel. (416) 275-1280
aillltllllllllllllillllillllllillllttlllliltlilllllllllllllllltnillillllliO
Mu isamaa on minu arm..,
eestlaste kahekümnendat üldlaulupidu.
Ametlikult poolt on olulisel kohal
see\ et laulupidu on pühendatud nõu-tel.
Ülemaalised laulupeod olid selle kogude võimu kehtestamise 45. aas-
V . . , ,
Tallinna laulukaar sai tänavu suvel 25-aastaseks. Laulukaare
mahub umbes 25 000 lauljat.
innustuse tulipunktiks.
UUS AJAARVAMINE
Iseseisvuse aeg kestis kaks aastakümmet.
.
Külmal varakevadisel ööl aastal
1940 kutsus Stalini välisminister Mo-lotov
Leedu Vabariigi esindaja enda
jutule. Sõnum oli selge: väikeste Balti
riikide aeg ajaloo' laval Oli täis
saanud. :
Tuli Nõukogude võim, algas uus
ametlik ajaarvamine.
See ajaarvamine valitseb ka tänapäeva
laulupidudel. Tänavugi mainiti
ainult nagu möödaminnes, et peeti
tapäevale ja nõukogude rahva suures
isamaasõjas saavutatud võidu 40.
aastapäeva meenutamisele.
lu liikumise tugevust ja vankumatut
tahet kinni hoida oma keelest ja traditsioonidest.
Või siis vaadeldes kaheksat
tuhandet tantsijat esinemas
rahvatantsupeol, mis toimub seoses
laulupeoga.
Ükski teine rahvas maailmas ei
suuda millegi taolisega hakkama
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ett^^ 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdalc
Uus ajajärk peegeldub ka paljudes saada. luba selle tõsiasja tajumine
lauludes, mis on kavva võetud. Siiski annab uut elujõudu. Ja nagu Mats
elab ka vana ajaarvamine ikka veel Traadi raamatuski antakse mõista,
edasi seal kõrval, ennekõike Lydia, just elujõu säilimises peitubki kogu
Koidula laulus, millele Gustav Erne- tuleviku alus.
saks sõja ajal uue viisi tegi.
Koidula luuletustest on jõudu ammendatud
aastakümnete kestel. Siis
kui Natsi-Saksamaa väed veeresid
maale, kui rindejoon liikus mitu korda
üle Eesti, kui maa sunniviisil kol-
Laulupidudel ei puudu niisiis oma
tähendus. Selle tuumaks on ikka veel
ürgne vabadusmõte, nagu kirjutab
kirjanik Hando Runnel ajakirjas
„KuUuur ja Elu".
Tallinna üldlaulupidu ei ole veider
lektiviseeriti, kui viiekümnendate anakronism vaid elav kaasaeg,
aastate alguses luuletajad ainult Sta- Või nagu kirjanik Lennart Meri
linile ja parteile värsse vorpisid. ' seda väljendas lauluväljakuvihmas-
Kuidas käib eesti rahva käsi täna- ajus: ilma laulupidudeta puuduks
päeval? Neil päevil on Baltimaad eesti rahval minevik ja tulevik,
muutunud propagandasõja märk- Laulu jõudu on kerge uskuda ka
lauaks. Läänes asuvate vabadusrist- hiljem hilisõhtu tunde veetes Pirita
lejate levitatud pilt on ühevärviliselt kloostri sugestiivsetes varemetes,
must. Nõukogude ametlik versioon Innukas, rõõmus laul jätkub ka siis
omalt poolt lükkab tagasi kõik veel, kui päike on juba ammu looju-süüdistused
rahvusliku ja keelelise nud ja tume suveöö hämarus hiilib
diskrimineerimise osas. • keskaegsetest aknavõlvidest sisse.
Internatsionalism ehk nõukogude Tallinnas ei karda laul ei vihma
rahvaste igatpidine lähendamine on
seatud tõepoolest ametlikuks suunaks.
Keskne osa selles protsessis on
ega pimedust.
Vähemasti siis mitte, kui on tegemist
lauluga, millesse mahub kogu
ILMUNUD
vene keelel, selle tõhusamal õpeta- rahvas, kogu ajalugu.
misel ja esirinda toomisel. Mu isamaa on minu arm. Nii kirju-
Tallinna linnapilti on tugevasti tab Simopekka, Virkkula soome aja-mõjutanud
inimeste sissevool idast; lehes „Aamulehti".
praegu on eestlased oma pealinnas ————' — '—
juba vähemusrahvuseks jäämas.
Mure väikese rahva tuleviku pärast
väljendub ka tänapäeva eesti'
•kultuurielus. Tänavu soome keelde
tõlgitud Mats Traadi romaanis —
nKarukell, kurvameelsuse rohi" —
võrreldakse laulupeo rongkäiku
muinasaja dinosaurustega. Ka väike-
. rahvas on siis ainult kaduv mälestus
minevikust? Ja mida arvata sellest, et
eesti laste kõrval laulavad laulupeol
tänapäeval ikka suuremal hulga
Eestis elavate venelaste lapsed? Või
sellest, et lauluväljakul peetakse kõne
vene keeles, ilma et seda tõlgitaks?
Või sellest, et eestlaste programmi
osa jääb kogu aeg ikka väiksemaks?.
Näitlejatar
Lisl Lindau surnud
Tallinnas suri 14. juulil aasta
vanaduses tuntud näitlejatar Lisl
Lindau,- kes on kuulunud Pärnu
„Endla", Tallinna;,Estonia" ja Draamateatri
ning Tartu .,Vanemuise"
ansamblitesse. Ta andis rohkeid tabavaid
karakterkujusid ja kuulus
eesti näitlejate paremikku.
Lisl (Liise) Lindau sündis 2. septembril
1907 Toris, Teatrikarjäär algas
a. 1923 Pärnu ,,Endlasse" tulekuga.
I
EPL
Heino Susi
SARVIKU SULASED
Tõsielu .'omaan — 198 lk.
Lenin, Gorbatšov ja teised: Nõukogude Liidu poliitiHEe kultuur laulupeo Tongkäigus vaheldumisi eesti
kultuuritraditsiooniga..
UULÜ VÕIM
Süngeid mõtteid võib. katsuda
peast heita, nähes eestlaste koorilau-
Hinnad tellijaliikmeile: üksik raamat brosh. S9.50, köites S11.70.
Poolsari brosh. $57.00, köites 170.20. - Kaanehind mitteliikmeile:
brosh. $12.00, köites §16.00
Esindajad: A. Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, OnlarioM4E
1X7; Estonian Publishing Co., „Meie elu" 958 Broadview Ave.,
Toronto, Ontario, M4K 2R6; E. Kalm, R.R.Ž, Breslau, Ontario NOB
IMO; H. Teose, 11771 De Tracy St., Montreal, Quebeck, H4I
2G1; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; W. Metski, 6
Dawn Rd., St. Catharines, Ont. L2N 4M6; U. Veedler, 47 kent Ave.,
Sault Ste Marie, Ontario; V. Spargue, 2313 Sammuel Drive,
Ottawa, Ontario KIG 3C3.
S. '
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 15, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-08-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850815 |
Description
| Title | 1985-08-15-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Elu" nr. 33 (1850) 1985 torni „Meie Elu" nr. 33 (1850) 1985 [OLAI VALGE ,nasl924,a.Lõpeta-lolml Poeglaste güm-irdus Kanadasse 1948. . (atajana firmas^ Toron-oslu- ja juurdeehitu-biees 1959-1980. Osa Irina Karavanl„Tallin-ly, Esto '84 abiesimees iht. Praegu EKN'uiu" Vääristatud Kanada petemärgiga ja Her Queen medaliga WALLNER ftus 1939.a. Emigree-ie 1949 Saksamaalt, kooli Sault Ste. Ma- »li Waterloo Üniver- B.A. kraadiga. Edasi Idministratsiöoni Öt- J. Töötas lastehaiglas Ija General haiglas >kku 16 aastat. Prae-lä Children's Treat-li" juhataja. Kuulub |f pttawasse ja Gana-f Health Service Exe- [Akadeemiliselt kuu- BÜasse. S ÕUNAPUU .aastal Rootsis. Lõ-into Ülikooli B.A. iaster'i Ülikooli ke-lal, ja Osgpode Law ipetanud Ryerson'is issGpllege'is. Olnud itünikBermudas, ja >ntös kuus aastat. Ima advokaadifirma Ident ParkdaleBusi-jcfation ja oli Onta-jvide kandidaat'vii= iivalimistel. idud kandidaatide I XII j koosseisu vali-lisedkandidaidid: |y; Lind aja, Endel; ihyelj Martin; Salu-kt irini 1985.S1. Mrjalid hiääleõigusiikeb V • ! NELJAPÄEVAL, 15. AUGUSTIL- THURSDAY, AUGUST 15 i. • 7 msaat Soome ajalelit eost Tallinnas Laul, mis toob pisarad silma ~ nii pealkirjastab soome ajakirjanik Simopekka Vlrkkula oma kirjutise Eesti 20. üldlaulupeo kohta Tampere „AamuIehti's". Toome artikli tõlkes. l VÄIKESE .RAHVA SUUR FIDÜ ' • ® Tallinna üldlaulupidu ei ole mingi tavaline kultuurisündmus. See pole ainult hea muusika, laul ja tants. _® Tallinna laulupeol on oluline osa eesti rahva elus. Ilma selleta poleks .rahval minevikku e-ga tulevikku, üt-. leb kirjanik Lennart Meri oma sõna-. võtu kokkuvõtteks. . § Tallinna laulupeo taolist sündmust, oleks asjatu otsida kuskilt mujalt. Kohal on samal 'ajal veerand kogu eesti rahvast. Esinejaid on laulupeol ligi 27 000 ja tantsupeol 8 000. © Tallinna laulupidii on visahingeline traditsioon, mis on säilinud läbi muutuvate aegade ja vahelduvate võimukakandjate juba 1869. aastast, peale,' • •' . MU ISAMAA ON M[INU A RM Seda hetke on oodatud. Selle hetke pärast on rahvas kokku tulnud. Selle jaoks on lauljad end aastaidotte valmistanud; l i. Kätte ön jõudnud Tailinna^üldlau-lupeo lõpuminutid. 25 000 koorilauljat täidavad tohutusuure laululava -Soome lahe rannal. Publiku poolel kuulab laulu paarsada tuhat eestlast püsti seistes,,Pisarad läigivad silma- • des, meeleliig^tuse'värin läbib rahvast, , • Mu isamaa on minu arm. Tallinnas sajab. Inturisti buss viib soome turiste lauluväljaku poole. Raadioreporteri hääl kirjeldab innukalt, kuidas kõik linnatänavad on muutunud ühesuunalisteks,. Kõigil on täna sama siht. • Eestlasest reisijuht nutab. Ta kavatses öelda paar sõna eesti laulupidude sünniloo kohta, rääkida sellest, mida tähendab väikerahvale see kaks korda aasltakümnes toimuv üritus; . \ Aga vaevalt oli ta saanud öelda, et laulupidu on eestlastele ainulaadne võimalus kokku tulla, üksteist kohata ja kanda oma kauneid rahvarõivaid, kui ta näole ilmusid esimesed liigutusmärgid. Ja kui ta jõudis ajalukku, Lydia Koidula ja ta isa J.V. Janiiseni juurde, polnud enam-tammi, mis oleks pisaraid pidurdanud. — Väikese tüdrukuna küsis kord Lydia oma isalt, kellele see kirjutab. Ja isa vastas, et ta kirjutab oma armsale .eesti rahvale. ' Pikal orjaajal oli rahvas iseenda kaotanud. Alles rahvavalgustaja ja ajakirjanik Jannsen võttis kasutusele sõna „ eestlased". Enne seda nimetas rahvas end ,,maarahvaks". Saabus ärkamisaeg, sündis uus lootus paremasse tulevikku, lootust kandis laul. Kõike seda kehastas noor naine,' luuletaja Lydia Koidula, kelle armastus kuulus isamaale, Eestile. Saksa mõisahärrade ikkest lahti püüdev rahvas rühmas tööd teha V i l - Lydia Koidula laul,, Mu isamaa on jandimaal linapõldudel, külvas ja lõi-minu arm" on kahtlemata eesti laulupeo kõrgpunkt, elav side läbi sugupõlvede, tagasi ärkamisajani välja. Eesti ajaarvamine algabki peale aastast 1869, esimesest eesti üldlaulupeost. kas Saaremaal ja Võrumaal, Tartumaal ja Virumaal. Tegi tööd, selleks et oma maad endale lunastada. Töötas ja laulis, sai laulust jõudu. Igivanadest aegadest saadik ei öelda Eestis lahkudes ,,nägemiseni", Tänavu on eesti rahvas koos kahe- vaid „jõudu tööle". Talupoja töörüga-kümnendat korda. — Olgem tõesti tänulikud papi Jannsenile, et ta õpetas rahva lugema ja laulma, kirjutab laulupidude hing Gustav Ernesaks ajalehes :„Sirp ja Vasar". ust Ernesaksa viisistusel on Koidula luuletus praegusele sugupõlvele armsaks saanud. Et mõista seda tundesügavust ja spontaansust, mis toob lauljate silmi mine sünnjtas eesti kõrgkultuuri, töövilja abil saadi rahva pojad saata Tartu ülikooli. Sajandite pikkuse orjuse kestel oli kasvanud ebatavaliselt tugev janu vabaduse järel. Halvustatud rahvas ja keel 'arenesid neile endile .pühadeks väärtusteks. Isamaatunne-puudutas rahva hinge õrnemaid keeli. Esimesest üldlaulupeost kasvas võimas meeleavaldus võimukandjate vastu. Laul veeres kaugele, ja hääl ei olnud enam orjastatud ma"arahva pisarad, peaks tundmaseda aega, mil ^^^Id eesti rahva oma annsen ja Koidula elasid ja teada, mida kõike on Eesti tuulistel randadel juhtunud aja jooksuli mil toimusid need kakskümmend laulupidu. Ennekõike tuleb meeles pidada, et meie lähima vennasrahva ajalugu erineb teravalt meie omast. Peaksime end mõttes sisse elama ja tunnetama seitsme aastasaja pikkust orjuse ööd, võõraidvõimukandjaid, lõputut rõhumist. lm — Ei saa parata, et olen uhke selle üle, et olen pärisorjade järeltulija ja kannan veres vabaduse igatsust Ja viha kõige surve vastu, kirjutas oma mälestustes Hella Wuolijoki, Viljandimaa tütar. ..ISESEISVUSE AEG- 'Pole siis ime, et Eesti Vabariigi asutajad koostasid riigile põhiseaduse, mis oli] maailmasõja järgsel ajastul kõige demokraatlikum kogu Euroopas. Oli saabunud aeg, kus seitsme sajandi pikkune rõhumine oli lõppenud, saksa peremeeste võim oli raugenud, sünged venestamisaastad olid seljataga. Viimaks ometi võis rahvas hakata arendama oma maad, keelt ja kultuuri vabalt ja omadel tingimus- Esimesed üle'- maailmsed masterite mängud Torontos Pärast umbes tunniajalist master-sportlaste rongkäiku Ontario parlamendihoone eest Toronto raekoja ette keskn., 7. augusti õhtul, avati seal esimesed ülemaailmsed mas-tersportlaste mängud tuhandete sportlaste ja rahva osavõtul. Meeldivas avatseremoonias oli osa Kalev Estienne võinrlejatel. Mängud kestavad 25. augustini ning võisteldakse 22 alal. Ka kümmekond eestlast teeb 8300 osavõtja hulgas mitmesugustel aladel kaasa, Sündmus on ajplooline^kuna masterspordile pühendatakse maailmas üha suuremat tähelepanu. 1670-ne ujuja hulgas võistles ka 4 eesti masterujujat võistluste avapäeval ÕIENDUS Laskevõistlus peetakse 24. augustil, mitte 2. aug. nagu eksikombel eelmises lehes toodud kala- ja laske-sportlaste teadetes. MEIE ELU" , laupäeviti suletud juuni, juuli ja augusti kuudel. PLUMBING, HEATING and REPAIRS i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-vobdrid (chimnev linings) Ahjude puhastamine • Eesti äo ROLAND KULLIK Tel. (416) 275-1280 aillltllllllllllllillllillllllillllttlllliltlilllllllllllllllltnillillllliO Mu isamaa on minu arm.., eestlaste kahekümnendat üldlaulupidu. Ametlikult poolt on olulisel kohal see\ et laulupidu on pühendatud nõu-tel. Ülemaalised laulupeod olid selle kogude võimu kehtestamise 45. aas- V . . , , Tallinna laulukaar sai tänavu suvel 25-aastaseks. Laulukaare mahub umbes 25 000 lauljat. innustuse tulipunktiks. UUS AJAARVAMINE Iseseisvuse aeg kestis kaks aastakümmet. . Külmal varakevadisel ööl aastal 1940 kutsus Stalini välisminister Mo-lotov Leedu Vabariigi esindaja enda jutule. Sõnum oli selge: väikeste Balti riikide aeg ajaloo' laval Oli täis saanud. : Tuli Nõukogude võim, algas uus ametlik ajaarvamine. See ajaarvamine valitseb ka tänapäeva laulupidudel. Tänavugi mainiti ainult nagu möödaminnes, et peeti tapäevale ja nõukogude rahva suures isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva meenutamisele. lu liikumise tugevust ja vankumatut tahet kinni hoida oma keelest ja traditsioonidest. Või siis vaadeldes kaheksat tuhandet tantsijat esinemas rahvatantsupeol, mis toimub seoses laulupeoga. Ükski teine rahvas maailmas ei suuda millegi taolisega hakkama KAI KÄÄRID MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ett^^ 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdalc Uus ajajärk peegeldub ka paljudes saada. luba selle tõsiasja tajumine lauludes, mis on kavva võetud. Siiski annab uut elujõudu. Ja nagu Mats elab ka vana ajaarvamine ikka veel Traadi raamatuski antakse mõista, edasi seal kõrval, ennekõike Lydia, just elujõu säilimises peitubki kogu Koidula laulus, millele Gustav Erne- tuleviku alus. saks sõja ajal uue viisi tegi. Koidula luuletustest on jõudu ammendatud aastakümnete kestel. Siis kui Natsi-Saksamaa väed veeresid maale, kui rindejoon liikus mitu korda üle Eesti, kui maa sunniviisil kol- Laulupidudel ei puudu niisiis oma tähendus. Selle tuumaks on ikka veel ürgne vabadusmõte, nagu kirjutab kirjanik Hando Runnel ajakirjas „KuUuur ja Elu". Tallinna üldlaulupidu ei ole veider lektiviseeriti, kui viiekümnendate anakronism vaid elav kaasaeg, aastate alguses luuletajad ainult Sta- Või nagu kirjanik Lennart Meri linile ja parteile värsse vorpisid. ' seda väljendas lauluväljakuvihmas- Kuidas käib eesti rahva käsi täna- ajus: ilma laulupidudeta puuduks päeval? Neil päevil on Baltimaad eesti rahval minevik ja tulevik, muutunud propagandasõja märk- Laulu jõudu on kerge uskuda ka lauaks. Läänes asuvate vabadusrist- hiljem hilisõhtu tunde veetes Pirita lejate levitatud pilt on ühevärviliselt kloostri sugestiivsetes varemetes, must. Nõukogude ametlik versioon Innukas, rõõmus laul jätkub ka siis omalt poolt lükkab tagasi kõik veel, kui päike on juba ammu looju-süüdistused rahvusliku ja keelelise nud ja tume suveöö hämarus hiilib diskrimineerimise osas. • keskaegsetest aknavõlvidest sisse. Internatsionalism ehk nõukogude Tallinnas ei karda laul ei vihma rahvaste igatpidine lähendamine on seatud tõepoolest ametlikuks suunaks. Keskne osa selles protsessis on ega pimedust. Vähemasti siis mitte, kui on tegemist lauluga, millesse mahub kogu ILMUNUD vene keelel, selle tõhusamal õpeta- rahvas, kogu ajalugu. misel ja esirinda toomisel. Mu isamaa on minu arm. Nii kirju- Tallinna linnapilti on tugevasti tab Simopekka, Virkkula soome aja-mõjutanud inimeste sissevool idast; lehes „Aamulehti". praegu on eestlased oma pealinnas ————' — '— juba vähemusrahvuseks jäämas. Mure väikese rahva tuleviku pärast väljendub ka tänapäeva eesti' •kultuurielus. Tänavu soome keelde tõlgitud Mats Traadi romaanis — nKarukell, kurvameelsuse rohi" — võrreldakse laulupeo rongkäiku muinasaja dinosaurustega. Ka väike- . rahvas on siis ainult kaduv mälestus minevikust? Ja mida arvata sellest, et eesti laste kõrval laulavad laulupeol tänapäeval ikka suuremal hulga Eestis elavate venelaste lapsed? Või sellest, et lauluväljakul peetakse kõne vene keeles, ilma et seda tõlgitaks? Või sellest, et eestlaste programmi osa jääb kogu aeg ikka väiksemaks?. Näitlejatar Lisl Lindau surnud Tallinnas suri 14. juulil aasta vanaduses tuntud näitlejatar Lisl Lindau,- kes on kuulunud Pärnu „Endla", Tallinna;,Estonia" ja Draamateatri ning Tartu .,Vanemuise" ansamblitesse. Ta andis rohkeid tabavaid karakterkujusid ja kuulus eesti näitlejate paremikku. Lisl (Liise) Lindau sündis 2. septembril 1907 Toris, Teatrikarjäär algas a. 1923 Pärnu ,,Endlasse" tulekuga. I EPL Heino Susi SARVIKU SULASED Tõsielu .'omaan — 198 lk. Lenin, Gorbatšov ja teised: Nõukogude Liidu poliitiHEe kultuur laulupeo Tongkäigus vaheldumisi eesti kultuuritraditsiooniga.. UULÜ VÕIM Süngeid mõtteid võib. katsuda peast heita, nähes eestlaste koorilau- Hinnad tellijaliikmeile: üksik raamat brosh. S9.50, köites S11.70. Poolsari brosh. $57.00, köites 170.20. - Kaanehind mitteliikmeile: brosh. $12.00, köites §16.00 Esindajad: A. Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, OnlarioM4E 1X7; Estonian Publishing Co., „Meie elu" 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6; E. Kalm, R.R.Ž, Breslau, Ontario NOB IMO; H. Teose, 11771 De Tracy St., Montreal, Quebeck, H4I 2G1; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; W. Metski, 6 Dawn Rd., St. Catharines, Ont. L2N 4M6; U. Veedler, 47 kent Ave., Sault Ste Marie, Ontario; V. Spargue, 2313 Sammuel Drive, Ottawa, Ontario KIG 3C3. S. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-15-07
