1977-05-20-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 20. MAIL — FRiDÄY, MÄY „Meie Elu" nr. W .'(ASS) 1977 •Dir.'Oskar Kerson oe aastane ••/Oskar. Kersoni võib nimetada eesli vitaalsuse ja elujõu sümboliks. Hoolimatakõrgest 'east on ta pidev osavõtja Saksamaal Bai ti-Eesü-Läti. kprporatsiboniie kommei/shidest, jendab pidevalt Torontosse ja Montreali ning pole isegi- loobunud kärestikul istel jõgedel forellide õngitse-misest. Too haruldane mees pühitses oma 90-dat sünnipäeva 12. mail js.a. Londonis..-. .;': / 0. K. põlveneb Laatrest Valgamaalt kõrtsmiku ja taluomaniku pojana/ Õppis Valga linnakoolis, kommertskoolis Riias ja Nishninovgoro-dis. Immatrikuleerus 1910. a. Riia Polütehnikumi ' pöllumajandustea-duskonda, mille lõpetas 1914. a. I järgu.diplomiga. Mobiliseeriti samal aastal ja komandeeriti pasani sõjakooli, kust väljus, lipnikuna. Oli siis Peterburgis eriväljaõppel ja määrati sõjaväe ringkonna staabi juurde Turkestani, kus.; ta tutvus oma tulevase abikaasaga, aadliku pärit 4uga Tatjana Doroshindkajaga. Oli Tur-kestanis koos saadik J. Markusega Eesti Seltsi asutajaid ja selle abil pääsesid nad 1920 a. Eestisse. Kuulus 1922 a. Eesti kaubandusdelegatsiooni N. Venes ja oli 1922-26,E. V. kau-bandusatashee Moskvas. Oma kunst-sarve tehaseid asus 0. K. rakendama 1927. a. ning. A/S Eesti. JCunstsarve Tehased Q. Kerson & Co. kujunes . ruttu; ekspordi alal suurtööstuseks, tootes kaupu 2.2.miljoni krooni.eest aastas. O.K. jätkas oma diplomaadi tegevust Kreeka aupcakonsulina •Tallinnas'-', ja - oma esinduslikus villas : Nõmmel'.kujunes hästituntuks diplo- • maatlike. vastuvõttude psaS. 1940. a. õnncs.tus O. iK.T viimasel hetkel põgeneda Saksamaale reisijate laeval Paguluses O. Kerson nimetati pea-min. A. Warma poolt -Eesti Panga presidendiks. Tal õnnestus Briti Pangalt saada lubadust, et rekvireeritud E. V. kuld .võib tulla tulevikus- taastamisele. .0. K. andis 1972. a. välja privaattrükisena oma mälestused ;,Rada. otsides". Oli iseseisvas Eestis rea asutiste ja. ettevõtete juhatuse liige ja kuulub akadeemiliselt korp! Vironia vilistlaskonda. 0. Kerson on laialt tuntud oma gentleman'liku elulaadi ja käitumise poolest, eriti, mis puutub mehisusse, ühisusse, 'kindlusse ja aususse. Tuhanded on, •kes teda tunnevad ja sõpru on tal sadu. Need kõik soovivad talle veel palju aastaid ja pea vastu!- • Edg. V. Saks/ ® Am. Ühendriikide humanitaarteaduste edendamise sihtasutus — National Endowment for the Humani-ties — on ülemaaliselt esinenud kandidaatide hulgast ülikoolide õppejõudude kahekuulistest suvistest se-mjjnaaridest osa võtma kutsunud eesti ajalooteadlase dr. Leena Kitz-berg- Osteraasi. Talle pakuti valikut osa võtta arutlustest kas fashismi teemal või perekonna osast sotsiaal ajaloos. Ta valis käsiloleva uürimu se huvides osavõtu teisest. See pee takse Põhja-Karoliinä Chapel Hills ülikooli juures. Seminaarist osavõtu kutsale seltsib stipendium kahe tu hande dollari suuruses. 'Dr. Leena Kitzberg-Osteraas ja te ma abikaasa dr. Gary Osteraas on mõlemad ajaloo õppejõud Worceste ris, Massachusettsis asuvate ülikoolide juures. ® Kölnis 9.—13. maini peetud rahvusvahelises standardiseerimise organisatsiooni konverentsist võttis Kanada delegatsiooni liikmena osa insener I. Alan Nippak, kes valiti hil juti selle organisatsiooni tehnilise komitee liikmeks. I furismirei Eestisse? Pensionäride päev Vancouveri pensionärid oma korralisel kokkutulekul' 11. mail tähistasid emadepäeva. :° Mehed olid emadepäeva puhul köögi üle võtnud ja ariMd naisperele (ivaba päeva." - //,,- Kokku tulnud oli üle kaheksakümne pensionäri ja ühingu esimees hr. Kalbus andis edasi ühingu:tegevusse puutuvad teated; Ühislauluga. „Kord mõtetes istus üks emake nii" avati aktuse osa. Emadepäeva lühikõne oli K. Pikkerult. Pr. Valgre deklameeris hingestatult L. Koidula „Eesti muld ja Eesti süda". Teise deklamatsiooni Adele Unt'i „Emakäed" esitas pr. Linda Suurkask. Aktus lõppes Traditsioonilise ,,Ema süda" lauluga. Järgnes kohvilaud ja seltskondlik osa. Baltisakslased, kes. Saksamaalt on • viimastel aastatel üsna hulgaliselt käinud Eestis ja Lätis „vana kodumaad" vaatamas — neil tegutseb eri reisibüroo selleks, mis kannab nimetust ,.Baltiselies Reisebüro — on viimasel ajal märganud, et Nõukogude võimud muutuvad restriktiivsemaks -nenede külastuste suhtes. Balti-sakslaste : ajakiri Baltische 'Briefe kommenteerib takistusi, mis viimasel- ajal ette on veeretatud ko- : dumaad külastavatele turistidele: jKasvavad margid, mis näitavad, et ,,kojuigatsuse-turistidele" hakatakse seadma ette ootamatuid ja üllatavaid takistusi. Küsimus on, kas kavatsetakse Eesti, Lläti ja Leedu külastamist läänemaadest vähendada üldse miinimumini' või kehtib see ainult; teatud turismigruppide kohta. Räägitakse jälle 'Muinasjutte hotellitubade puudusest ja kasutatakse muid ettekäändeid. Äga mingit- otsustavat otsust pole seni antud, kõik on ebamäärane ja edasilükkav." :, Baltische Briefe on imestunud, ku- - na senini just Moskva oli „koduigat-suse- turismi" soodustajaks ja õhutajaks,, Ajakiri on püüdnud 'Nõukogude esindustelt selgust saada, kuid pole kusagilt, selgust saanud — üks esindaja, saadab teise juurde. ' . • / • '. Mulje kippuvat jääma, et .reisi-gruppidesse ei ' soovita liiga . palju .... neid, kes'otseselt on Baltikumist, pärit ja räägivad |ka kohalikke keeli. Eelistatakse päris-riigisakslasi, kel Baltikumist põle aimü.(EPL-) takso: majandusime isa Emadepäeva tähistamiseks Miamis kogunes kohalikku Eesti Majja arvukas külaliskond. Sel puhul üllatas tulijaid Emma Meistri poolt dekoreeritud saal, kuna see oli muudetud omatmoodi „lilleaiaks"; kõrkjal — laudadel, laval, letil, isegi klaveril - ilutsesid meetri-kõrgused kombinatsioonid, maitsekalt meisterdatud elavatest õitest ja liblikatest. Idee ja selle väljakujundus teenis juba iseenesest külalistelt rohkeid kiiduavaldusi. Rutiini kohašusega avas aktuse Meeta Sepp; emadele pühendatud palvuse pidas Harald Uus; Adolf Lell laulis Helmi -Kolvilt klaveril saadetult >,Kus on kurva-kodu". - Järgnevalt deklameeris Jetta Ko- .senkranius Koidula „Emake", Saim • I ' - " - Vilbas ja Karl Karrolin laulsid dueti „Šüda tuksub" ja Karl.Karrolin esitas mõjuka soolona „Minu ema Kodukene". Helmi Kõiv interpreteeris klaveril oma; ema mälestuseks ^Kevade hääled" ja kõiki emasid mälestades ning nende rõõme-muresid kõrgelt; hinnates laulis Salmi Vilbas „Tänu emale". Aktuse lõpposas kvartett koosseisus Meeta Sepp, Saimi Vilbas, Adolf Lell ja Karl' Karrolin laulis „Kungla rahvas" ning „Ema süda" — koos koosviibijatega. Meeleoluküllane õhtupoolik lõpjbes koosviibimisega ühises' kohvilauas. Teri j a tungalteri Kes teab, mida ta ei tarvitse teada, see teab juba päris palju. . Hoolimata tehnoloogia kõrgest tasemest on otse üllatav, et mitmel alal on püsima jäänud sajandeid vanad tööviisid. Nii näiteks pestakse beebisid tänapäevani käsitsi. Avalikü arvamise hukkamõist filmidele, mis avaldavad halba mõju las tele olevat hakanud ' vas tuka jä leidma filmitööstuses. Tulevikus jäetavat välja stseenid, kus kauboid kõrtsis ahnelt viina joovad ja näidatakse ainult kuidas nad oma. vastaseid surnuks põmmutavad, / • ' ' / : . ' . : ' - ' : / * : ' /. Inimesed nõuavad valitsuselt, selliseid üksteisele, vastukäivaid asju, nagu hindade kontrolli kaotamine ja tööpuuduse vähendamine, mõtlemata sellele, kui palju töötuid riigitee: nijaid juurde tuleks, kui hindade kontrõllvalitsus likvideeritaks. • Meeste ja naiste vahelises'] võistluses ei saa kumbki pool võita, sest selleks on liiga palju vennas tärnist vastaspoolte vahel. /' Kes usinalt töötab kaheksa tundi päevas, selle eest on tulevik lahti ta võib tõusta juhtivale kohale, kus tal tuleb töötada kaksteist tundi päevas! • ' * - • Praeguse põlvkonna usk noortesse on nii tugev, et ta on kindel, et need tasuvad ükskord meie riigivõlad. &ui inimene selgusele jõudis, et temast pole probleemi Tähendajat, kuidas paremini korraldada transpordi küsimust kodunt töökohta ja tagasi, siis lahendas ta maailmaruumi len-. damise probleemi. - , / / / ^ - V * . -.- :'•/••. - V ' Mõne kehakaalu vähendamise retsepti peamiseks puuduseks on, et see paneb retsepti kasutajaid lõpmatuseni seletama selle mõjukust. ' . . ; ';' Mida rohkem keegi "püüab kannatusi, vältida, seda suuremaks tema kannatused kasvavad sest enesekaitseks valvel olles hakkab ta pühendama tähelepanu üha •'tähtsusetumaile-ohtudele. Progress: vanasti oli võimalik valida vale telefoninumbrit ainult kohalikkude kõnede puhul, nüüd aga saab seda teha ülemaaliselt. Luksuslik eluviis on see, kui keegi sõidab õhujahutusega autos oma õhujarrtrtüsega büroost õhujahutusega klubissey et minna seal kuuma sauna. 'Harjumast ei saa ilma pikema jututa ühtselt Välja visata, vaid seda tuleb vähehaaval enesest välja meeli tadä, / Vicfor/ö ööy puhul e/e Elu" 'töimefus i on i*n • r:i M a u • M ii i • ii B ii B 11 • IIB n ai t i •: i i IFI i v;: ir: iš^ i st;bi t BrrB.Tt Dt) susn SH an vn a^i; o.! o.^ur^s^-BtioiiDn • :i n MDUO H s n a T: • i i • i t B;I 5^ t t»3ta»i Di *RB:>TBrr: vi -esmaspäeva/..' 23. mail Kõik kindlustusliigid. •958 Broadview Ave, Süite 203 Toronto, Ont : 461-8900 Anton tuleb kahtlase kuulsusega kõrtsist .ning kohtab kõrtsi ees oma hingekarjast. „Äga mu poeg!" noomib kirikhärra. See pole kasulik su hingeõnnistusele, kui sellisest majast välja tuled." /;'•';' „01eme rääkind, õpetajahärra. Kui see asi nii on, siis lähen sisse tagasi/' Mida sügavamale minevikku me oskame vaadata, seda tõenäolikum on, et me oskame õieti näha tulevik-ku. ..- Noppinud PEDESTRI JAAN •Kuulutus /.Hamburger Aberidblat-tis": . '//;: ';/,'.-• :'•'/';;; y;Lääne-Saksa arstid võitlevad näljahädaga. See kahjustab meie kõigi tulevikku. Mina kutsun eeskujuna ühe. neist näljahädalistest koos perekonna, majateenijate, aedniku, autojuhi ja tallipoisiga oma; juurde lõunasöögile." Härra Hagerik naabrile: r,Tse taimetoitlane ja vitsutad jä-nesepraadi." „Puha kättemaksuakt. See haavikuemand pani kogu mu salati nahka/' ' '/ Sütrre reisilennuki kantslis pühitsetakse sünnipäeva; Pärast viiendat topeltviskit ütleb lendur:' „Nüüd on aga mutt. Mul on auto lennuväfjaL Ma pean veel sõitma." . „Faljü maksate näljakunstnikule päevas?" 'küsib artist tsirdusdirek-torilt. ,,'Käksfdimmend dollarit ja prii toit." Õpetaja' 'koolis:. „Miks' öeldakse kodumaa kohta isamaa jä maakeelt nimetatakse emakeeleks?1"' „:Kuna isa ei tohi kodus suud lahti teha", vastab väike Matvei. on soodus vaadata Kalev-Estienne võimlejate esinemist peaproovil nel japäeva, 26^. mai õhtul St. Lawrence Centrels kl. 7—9 õ. Eesti pensionäridele ja täiendisskoolide õpilastele sissepääs $L—v |. Haridus, öeldakse olevat inime- § sele väga tähtis. Aga hagu Eins-/ | tein leiutas, vaadates mööduvat = raudteerongi, on iga asi relatiiv- . i.ne.Rdnsi lähenedes kostab rongi-s vile kõrgelt ja kriiskavalt, rongi I eemaldudes aga madalalt ja tu- I medalt. Nii,on ka haridusega — | esialgu on lootused kõrged; kui | haridus käes, siis •võimalused;sel-. 1 le rakendamiseks madalad. ta 1 See relatiivsus pole aga eesti | rahvast kunagi heidutanud. Eestis I õli teatavasti ülikooli haridusega I kojamehi, rääkimata vallakirjuta- I jäist. Sellepärast on ka eesti läs- = tel vähe tavalisest kroonukoolist ja nad käivad hoolega oma täienduskoolides,, sest vanavanemad pressivad peale ja ostavad närimiskummi ning kokakoolat; Niisiis tõstetakse laste aikjuu liiga kõrgele ja neil võib. tulla ras- = kusi edasiõppimisel, sest kõrge aikjuuga on Ameerikas raske ülikooli pääseda. Pingid on täis. Seal istuVad ees need, kes tulid . kohe algkoolist ja oskavad veerida; aabitsat; ning esimest osa üks- • kord-ühest. Võib-olla peaksime | loobuma oma kõrgest aaria soost, ..kuigi sellega kaotaksime -mõned I eesti soost krahvid ja von'id, ja = tunnistama endid vabatahtlikult I hiinlasteks või veel natuke tume-' dama-värvilisteks.. Siis võiks : täienduskpolist kohe hüpata ülikooli.- 'Kui läheme nüüd tagasi eesti | laste täienduskooli juurde, siis on nii, et ka allakirjutanul on seal | mõni mudilane; Nüüd näib, et va-' | navanemana oled sattunud mitte | kahetule-vahele,: vaidkahetüle- I alla. Su oma koolitatud lapsed | . vaatavad sü peale niikuinii vaikse | kaastundega, kui vahel katsud tä- | diendadä, et — meil Eestis... Z TäieTTduskooli mudilased võivad ?- sulle ka varsti mõned silmad ette EO' § anda. .# •'•'"'. f... Nägin seda ära, kui ;• hakkasin | väitselt hammast katsuma; Mõt-lesin,, et teen natuke eelproovi en- I ne' fevadisi eksameid. Leidsin ka = kohalikust eesti lehest, noorte maha kukkunud lusikat, ja luges J ' laua a'l seitse jalga! Kuidas/see | mli? Vastus on muidugi, et ta ek-1 sis lugemisega. Aga mittetaipavad s \ • kuulajad hakkasid, arutama, - et | ehk mõni hoidis jalga kaenla all, J või istus selle peal jne. Kogu nali J . oli rikutud! '/ | Võtame nüüd käsile need intel-1 ligentsed küsimused eesti ajalehe | noorte nurgast ja veel -intelligent-1 semad vstused, mis/ka olid ära | toodud, et oleks selsesti näha, kui | intelligentsed olid küsimused. 1 .Küsimus: Mitu jalga on lambal, š kui me ka saba jalaks loeme? /,; | "Vastus: Ikka vaid neli, saba 1 jääb ikka sabaks. ,| Sellele seadis meie täiefiduskoo-1 li õpilane vastu paralleelküsimu- | se: Mitu pead on toimetajal, kui | • me ka tema pea peaks loeme? | Vastu: Ei ühtki, sest peaks luge-1 mine ei aita. ; .§. Teine (intelligentne) küsimus: | Miks ei ole. inimese nina 12 tolli = ' pikk? Vastus (sama intelligentne): I' Siis ta oleks juba jalg! § Sellele seati vastuseks paralleel- = küsimus: Miks ei ole inimese jalg | mitte kuupi tolli pikk? Vastus: Siis § ta oleks juba (toimetaja) sulepea! | Küsimus:- Mitu pehmekskeede- § , tud muna suudab hiiglane süüa | tühja kõhuga? Vastus: Ainult üks, | pärast seda pole kõht enam tühi, = seal on juba üks muna. Paralleel-1 küsimus: Mitu rida tuleb toimeta- J jal kirjutada, et leht poleks tühi? f Vastus: Üks rida — toimetaja see- | ja-see! š . Edasiste küsimuste puhul läks ä vaidlus juba noorte nurga eesti = keele grammatika kallale. - ''... 1 Üks küsimusi oli järgnev: Mida §- võetakse 'sult enne, kui sa selle •= saad? ' = Vastus:' Ülesvõte sinust. Meie = täienduskool protesteeris: ÜTesvõ- = tet ei võeta mitte „sult" vaid „si-1 nüst:", sellepärast on see küsimus ? grammatiliselt diskvalifitseeritüd. | Sama saatus tabas järgnevat | küsimust: Miks seisab New Torgi I : sadamas Vabadussammas?; Vas- f tus: Ta ei saa ju istuda. Äga see | l rmrga-st,. rea väga intelligentsema. •küsimus seletati lauseehituslikult | paistvaid 'küsimusi vastamiseks | noorte- ppolt, et selgitada irende I aikjüudl. Mõtlesin, et löön nende- | ga oma küsitletavad kohe nokau- | tiT Aga lugu Täks umbes nägu sel- I le armeenia naljaga, mida fegi 1 katsus- seletada ühes mitte väga | intelligerrts€s seltskonnas. IChmelt | istus neli armeeiTlast Tauas;: raks I neis t/kummardus, et võtta ülesse valeks. Et saada sellele antud' vas- »'.. tust, "peaks küsimus kõlama — I miks New Yorgi sadamas olev Va- = badussammas seisab? . ? Ootamatu uue lahenduse leidis § lõpuks küsimus: Mis on küll sinu | oma, kuid kõik teised kasutavad f •>• seda 'palju sagedamini?' Vastus; § Sinu nimi. Selle peale aga- ühma-1 tas papa: „Minu auto!" 1 iona?ioiisuDi!n(iinimiKi(ni^imimi9i(Kt^iJiiifnjnD!iKiBi(HiK Viiekümneaastane Jaagup, tuleb hommikul vannitoast ja 'kiidab nai-sele: : .'v:-:/'.\ -'-'; / „Pärast vanni jä raseerimist tunnen ennast W aastat nooremana." Seepeale nafner „Kas sa1 ei läheks tänasest peale1 õhtuti vaiTmtuppa?" Mis on kõige kõrgem karistus kahe naise pidamise eest? „Kal^s ämma." võtab suveks karusnahkesemeM külmirhisg-uumi baiale Tasuta immine fa viimim 707ML Pleasasst Rd., Toi^to, Ganada M4S ; ; : ; ^ ; ; ; - ^ / •/ • Omanik:L.lEE- ;h0O»<MS»O<B»Oai»l>Ca»O«EI»l Te!/(416) 466-1951 ^ • 466-1502 362 Banfortli Ave., FLOWERS & GIFTS Toronto, Ont. M4K tM • | MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALlfcÜS VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks. © Samuti käsitöö kinkeese- . meid — KÜLLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti ja reedeti kl; 9-ni õ. Bonnis suri 5. mail pärastsõja Saksamaa väljapaistvamaid ja võimekamaid poliitikuid prof. Ludwig Eh hard' 80 a/vanuses. Ta oli viimati Saksa Liidupäeva seniorpresiden-diks. . • ' ' ' I Ludwig Erhärd- oli. Adenaueri valitsuse ajal 1949—1963 aastani majandusministriks. Tema geniaalsel juhtimisel tõusis rusudes Saksamaa väheste aastate jooksul maailma esimeste tööstusriikide hulka. Aastail 1963—1966 ,oli ta liidukantsleriks, missuguselt kohalt lahkus liberaalide survel. Ludwig Erhardiga kaotas Läärie-Saksamaa ühe oma suurematest poegadest, kes oli juba oma eluajal legend. Tallinna „Sirp.ja Vasar" tõi teate, et 'Eduard Viiraltil olevat poeg Ma-niiel, kes sündinud 1938. a. Pariisis Emaks oleviit.olnud, keegi Elena-Är-gote, kes/soja päevil põgenenud His paariiasse, hiljem Argentiinasse. Ma-nüei .külastanud hiljuti oma isa kodumaad.; . . Teade ilmus 1. aprilli numbris ja oli mõeldud aprillinaljana. Selle „ohvriks". langesid ka. paar eesti lehte vabas maailmas, kes sõnumi -silmapaistvalt ja suure tõsidusega ära tõid.. •-'. & Reedel, 27. mail ja laup., 28. mail Kalev-Estienne . esinemisõhtu St. Lawrence Centre's, algusega kl. 7.30 ö. .,( ;•• Pühap., 29. mail E. §. S. Kalevi peakoosolek Eesti Majas algusega kl-7 õ. . MEILT OSTATE SOODSi Elu-, söögi- ]a magamisfoa lodern esemeid feie Kontrollige meie hindu enne kui ostate. Äri avatud --/esmaspäevast kuni.reedeni kl. 10- 9 õ..ja;laupäeval kl. 10 kuni 6 õ. '- S 942" Ayönue E / Tel. 787-5767. (HWY 401 2 bl. lõunasse) Teid teenib eestlastele tuntud, sisedekoraator JACQÜES OPPERS ( s i-i houseof denmark © Alumiinium uste ja akende ja"välisseina katete tööd (siding). ® 5-tollised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikkuses), neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvemajade osas. Tasuta hindamine; Eesti Alumiinium Kompanii. Met.lic.B888 I I E ÄRI SUVIVSED LAHTIOLEKU AJAD. esmaspäevi^ suletud, teisipäeval ja kolmapäeval 8—6„ neljapäeval 8-—7e reedel 8-^8o laupäeval 8—2 Äri avatud neljapäeviti kella 7-ni ja reedeti kella 8-ni Õhtul, et või-madlada suvilasse sõitjaile sisseostude tegemisi;, |e meie suitsusinki ja sasv kaasa võtmiseks ja pidulaudadele. 133 LAIRD DRIVE, TORONTO M4G 3V5 — TELEFON 425-0450 aqcra 0 O 16. maist—30. maini oednnaal Mõned esemed alla oma hinda. Toiduained, kinkeesemed ja saunatarbed. l/o SGÄNDIÄ PLACI 391 St. Paul Street, St. Catharines — Tel .684-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 20, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-05-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770520 |
Description
Title | 1977-05-20-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
REEDEL, 20. MAIL — FRiDÄY, MÄY „Meie Elu" nr. W .'(ASS) 1977
•Dir.'Oskar Kerson
oe aastane
••/Oskar. Kersoni võib nimetada eesli
vitaalsuse ja elujõu sümboliks.
Hoolimatakõrgest 'east on ta pidev
osavõtja Saksamaal Bai ti-Eesü-Läti.
kprporatsiboniie kommei/shidest,
jendab pidevalt Torontosse ja Montreali
ning pole isegi- loobunud kärestikul
istel jõgedel forellide õngitse-misest.
Too haruldane mees pühitses
oma 90-dat sünnipäeva 12. mail
js.a. Londonis..-. .;': /
0. K. põlveneb Laatrest Valgamaalt
kõrtsmiku ja taluomaniku pojana/
Õppis Valga linnakoolis, kommertskoolis
Riias ja Nishninovgoro-dis.
Immatrikuleerus 1910. a. Riia
Polütehnikumi ' pöllumajandustea-duskonda,
mille lõpetas 1914. a. I
järgu.diplomiga. Mobiliseeriti samal
aastal ja komandeeriti pasani sõjakooli,
kust väljus, lipnikuna. Oli siis
Peterburgis eriväljaõppel ja määrati
sõjaväe ringkonna staabi juurde
Turkestani, kus.; ta tutvus oma tulevase
abikaasaga, aadliku pärit 4uga
Tatjana Doroshindkajaga. Oli Tur-kestanis
koos saadik J. Markusega
Eesti Seltsi asutajaid ja selle abil
pääsesid nad 1920 a. Eestisse. Kuulus
1922 a. Eesti kaubandusdelegatsiooni
N. Venes ja oli 1922-26,E. V. kau-bandusatashee
Moskvas. Oma kunst-sarve
tehaseid asus 0. K. rakendama
1927. a. ning. A/S Eesti. JCunstsarve
Tehased Q. Kerson & Co. kujunes
. ruttu; ekspordi alal suurtööstuseks,
tootes kaupu 2.2.miljoni krooni.eest
aastas. O.K. jätkas oma diplomaadi
tegevust Kreeka aupcakonsulina •Tallinnas'-',
ja - oma esinduslikus villas
: Nõmmel'.kujunes hästituntuks diplo-
• maatlike. vastuvõttude psaS. 1940. a.
õnncs.tus O. iK.T viimasel hetkel põgeneda
Saksamaale reisijate laeval
Paguluses O. Kerson nimetati pea-min.
A. Warma poolt -Eesti Panga
presidendiks. Tal õnnestus Briti Pangalt
saada lubadust, et rekvireeritud
E. V. kuld .võib tulla tulevikus- taastamisele.
.0. K. andis 1972. a. välja
privaattrükisena oma mälestused
;,Rada. otsides". Oli iseseisvas Eestis
rea asutiste ja. ettevõtete juhatuse
liige ja kuulub akadeemiliselt korp!
Vironia vilistlaskonda. 0. Kerson on
laialt tuntud oma gentleman'liku
elulaadi ja käitumise poolest, eriti,
mis puutub mehisusse, ühisusse,
'kindlusse ja aususse. Tuhanded on,
•kes teda tunnevad ja sõpru on tal
sadu. Need kõik soovivad talle veel
palju aastaid ja pea vastu!- •
Edg. V. Saks/
® Am. Ühendriikide humanitaarteaduste
edendamise sihtasutus — National
Endowment for the Humani-ties
— on ülemaaliselt esinenud kandidaatide
hulgast ülikoolide õppejõudude
kahekuulistest suvistest se-mjjnaaridest
osa võtma kutsunud
eesti ajalooteadlase dr. Leena Kitz-berg-
Osteraasi. Talle pakuti valikut
osa võtta arutlustest kas fashismi
teemal või perekonna osast sotsiaal
ajaloos. Ta valis käsiloleva uürimu
se huvides osavõtu teisest. See pee
takse Põhja-Karoliinä Chapel Hills
ülikooli juures. Seminaarist osavõtu
kutsale seltsib stipendium kahe tu
hande dollari suuruses.
'Dr. Leena Kitzberg-Osteraas ja te
ma abikaasa dr. Gary Osteraas on
mõlemad ajaloo õppejõud Worceste
ris, Massachusettsis asuvate ülikoolide
juures.
® Kölnis 9.—13. maini peetud rahvusvahelises
standardiseerimise organisatsiooni
konverentsist võttis
Kanada delegatsiooni liikmena osa
insener I. Alan Nippak, kes valiti hil
juti selle organisatsiooni tehnilise
komitee liikmeks.
I
furismirei
Eestisse?
Pensionäride
päev
Vancouveri pensionärid oma korralisel
kokkutulekul' 11. mail tähistasid
emadepäeva. :°
Mehed olid emadepäeva puhul köögi
üle võtnud ja ariMd naisperele
(ivaba päeva." - //,,-
Kokku tulnud oli üle kaheksakümne
pensionäri ja ühingu esimees hr.
Kalbus andis edasi ühingu:tegevusse
puutuvad teated;
Ühislauluga. „Kord mõtetes istus
üks emake nii" avati aktuse osa.
Emadepäeva lühikõne oli K. Pikkerult.
Pr. Valgre deklameeris hingestatult
L. Koidula „Eesti muld ja Eesti
süda". Teise deklamatsiooni Adele
Unt'i „Emakäed" esitas pr. Linda
Suurkask.
Aktus lõppes Traditsioonilise ,,Ema
süda" lauluga. Järgnes kohvilaud ja
seltskondlik osa.
Baltisakslased, kes. Saksamaalt on
• viimastel aastatel üsna hulgaliselt
käinud Eestis ja Lätis „vana kodumaad"
vaatamas — neil tegutseb eri
reisibüroo selleks, mis kannab nimetust
,.Baltiselies Reisebüro — on viimasel
ajal märganud, et Nõukogude
võimud muutuvad restriktiivsemaks
-nenede külastuste suhtes.
Balti-sakslaste : ajakiri Baltische
'Briefe kommenteerib takistusi, mis
viimasel- ajal ette on veeretatud ko-
: dumaad külastavatele turistidele:
jKasvavad margid, mis näitavad,
et ,,kojuigatsuse-turistidele" hakatakse
seadma ette ootamatuid ja üllatavaid
takistusi. Küsimus on, kas kavatsetakse
Eesti, Lläti ja Leedu külastamist
läänemaadest vähendada
üldse miinimumini' või kehtib see ainult;
teatud turismigruppide kohta.
Räägitakse jälle 'Muinasjutte hotellitubade
puudusest ja kasutatakse
muid ettekäändeid. Äga mingit- otsustavat
otsust pole seni antud, kõik
on ebamäärane ja edasilükkav."
:, Baltische Briefe on imestunud, ku-
- na senini just Moskva oli „koduigat-suse-
turismi" soodustajaks ja õhutajaks,,
Ajakiri on püüdnud 'Nõukogude
esindustelt selgust saada, kuid
pole kusagilt, selgust saanud — üks
esindaja, saadab teise juurde. ' . • / • '.
Mulje kippuvat jääma, et .reisi-gruppidesse
ei ' soovita liiga . palju
.... neid, kes'otseselt on Baltikumist, pärit
ja räägivad |ka kohalikke keeli.
Eelistatakse päris-riigisakslasi, kel
Baltikumist põle aimü.(EPL-)
takso: majandusime isa
Emadepäeva tähistamiseks Miamis
kogunes kohalikku Eesti Majja arvukas
külaliskond. Sel puhul üllatas
tulijaid Emma Meistri poolt dekoreeritud
saal, kuna see oli muudetud
omatmoodi „lilleaiaks"; kõrkjal —
laudadel, laval, letil, isegi klaveril -
ilutsesid meetri-kõrgused kombinatsioonid,
maitsekalt meisterdatud
elavatest õitest ja liblikatest. Idee ja
selle väljakujundus teenis juba iseenesest
külalistelt rohkeid kiiduavaldusi.
Rutiini kohašusega avas aktuse
Meeta Sepp; emadele pühendatud
palvuse pidas Harald Uus; Adolf Lell
laulis Helmi -Kolvilt klaveril saadetult
>,Kus on kurva-kodu". -
Järgnevalt deklameeris Jetta Ko-
.senkranius Koidula „Emake", Saim
• I ' - " -
Vilbas ja Karl Karrolin laulsid dueti
„Šüda tuksub" ja Karl.Karrolin esitas
mõjuka soolona „Minu ema Kodukene".
Helmi Kõiv interpreteeris
klaveril oma; ema mälestuseks ^Kevade
hääled" ja kõiki emasid mälestades
ning nende rõõme-muresid
kõrgelt; hinnates laulis Salmi Vilbas
„Tänu emale".
Aktuse lõpposas kvartett koosseisus
Meeta Sepp, Saimi Vilbas, Adolf
Lell ja Karl' Karrolin laulis „Kungla
rahvas" ning „Ema süda" — koos
koosviibijatega. Meeleoluküllane õhtupoolik
lõpjbes koosviibimisega ühises'
kohvilauas.
Teri j a tungalteri
Kes teab, mida ta ei tarvitse teada,
see teab juba päris palju.
. Hoolimata tehnoloogia kõrgest tasemest
on otse üllatav, et mitmel
alal on püsima jäänud sajandeid vanad
tööviisid. Nii näiteks pestakse
beebisid tänapäevani käsitsi.
Avalikü arvamise hukkamõist filmidele,
mis avaldavad halba mõju
las tele olevat hakanud ' vas tuka jä
leidma filmitööstuses. Tulevikus jäetavat
välja stseenid, kus kauboid
kõrtsis ahnelt viina joovad ja näidatakse
ainult kuidas nad oma. vastaseid
surnuks põmmutavad,
/ • ' ' / : . ' . : ' - ' : / * : ' /.
Inimesed nõuavad valitsuselt, selliseid
üksteisele, vastukäivaid asju,
nagu hindade kontrolli kaotamine ja
tööpuuduse vähendamine, mõtlemata
sellele, kui palju töötuid riigitee:
nijaid juurde tuleks, kui hindade
kontrõllvalitsus likvideeritaks.
• Meeste ja naiste vahelises'] võistluses
ei saa kumbki pool võita, sest selleks
on liiga palju vennas tärnist vastaspoolte
vahel. /'
Kes usinalt töötab kaheksa tundi
päevas, selle eest on tulevik lahti ta
võib tõusta juhtivale kohale, kus tal
tuleb töötada kaksteist tundi päevas!
• ' * - •
Praeguse põlvkonna usk noortesse
on nii tugev, et ta on kindel, et need
tasuvad ükskord meie riigivõlad.
&ui inimene selgusele jõudis, et temast
pole probleemi Tähendajat, kuidas
paremini korraldada transpordi
küsimust kodunt töökohta ja tagasi,
siis lahendas ta maailmaruumi len-.
damise probleemi. - ,
/ / / ^ - V * . -.- :'•/••. - V '
Mõne kehakaalu vähendamise retsepti
peamiseks puuduseks on, et
see paneb retsepti kasutajaid lõpmatuseni
seletama selle mõjukust.
' . . ; ';'
Mida rohkem keegi "püüab kannatusi,
vältida, seda suuremaks tema
kannatused kasvavad sest enesekaitseks
valvel olles hakkab ta pühendama
tähelepanu üha •'tähtsusetumaile-ohtudele.
Progress: vanasti oli võimalik valida
vale telefoninumbrit ainult kohalikkude
kõnede puhul, nüüd aga
saab seda teha ülemaaliselt.
Luksuslik eluviis on see, kui keegi
sõidab õhujahutusega autos oma
õhujarrtrtüsega büroost õhujahutusega
klubissey et minna seal kuuma
sauna.
'Harjumast ei saa ilma pikema jututa
ühtselt Välja visata, vaid seda
tuleb vähehaaval enesest välja meeli
tadä, /
Vicfor/ö ööy puhul
e/e Elu" 'töimefus i
on
i*n • r:i M a u • M ii i • ii B ii B 11 • IIB n ai t i •: i i IFI i v;: ir: iš^ i st;bi t BrrB.Tt Dt) susn SH an vn a^i; o.! o.^ur^s^-BtioiiDn • :i n MDUO H s n a T: • i i • i t B;I 5^ t t»3ta»i Di *RB:>TBrr: vi
-esmaspäeva/..' 23. mail
Kõik kindlustusliigid.
•958 Broadview Ave,
Süite 203
Toronto, Ont
: 461-8900
Anton tuleb kahtlase kuulsusega
kõrtsist .ning kohtab kõrtsi ees oma
hingekarjast.
„Äga mu poeg!" noomib kirikhärra.
See pole kasulik su hingeõnnistusele,
kui sellisest majast välja tuled."
/;'•';'
„01eme rääkind, õpetajahärra. Kui
see asi nii on, siis lähen sisse tagasi/'
Mida sügavamale minevikku me
oskame vaadata, seda tõenäolikum
on, et me oskame õieti näha tulevik-ku.
..-
Noppinud PEDESTRI JAAN
•Kuulutus /.Hamburger Aberidblat-tis":
. '//;: ';/,'.-• :'•'/';;;
y;Lääne-Saksa arstid võitlevad näljahädaga.
See kahjustab meie kõigi
tulevikku. Mina kutsun eeskujuna
ühe. neist näljahädalistest koos perekonna,
majateenijate, aedniku, autojuhi
ja tallipoisiga oma; juurde lõunasöögile."
Härra Hagerik naabrile:
r,Tse taimetoitlane ja vitsutad jä-nesepraadi."
„Puha kättemaksuakt. See haavikuemand
pani kogu mu salati nahka/'
' '/
Sütrre reisilennuki kantslis pühitsetakse
sünnipäeva; Pärast viiendat
topeltviskit ütleb lendur:'
„Nüüd on aga mutt. Mul on auto
lennuväfjaL Ma pean veel sõitma."
. „Faljü maksate näljakunstnikule
päevas?" 'küsib artist tsirdusdirek-torilt.
,,'Käksfdimmend dollarit ja prii
toit."
Õpetaja' 'koolis:.
„Miks' öeldakse kodumaa kohta
isamaa jä maakeelt nimetatakse
emakeeleks?1"'
„:Kuna isa ei tohi kodus suud lahti
teha", vastab väike Matvei.
on soodus vaadata Kalev-Estienne
võimlejate esinemist peaproovil nel
japäeva, 26^. mai õhtul St. Lawrence
Centrels kl. 7—9 õ. Eesti pensionäridele
ja täiendisskoolide õpilastele
sissepääs $L—v
|. Haridus, öeldakse olevat inime-
§ sele väga tähtis. Aga hagu Eins-/
| tein leiutas, vaadates mööduvat
= raudteerongi, on iga asi relatiiv- .
i.ne.Rdnsi lähenedes kostab rongi-s
vile kõrgelt ja kriiskavalt, rongi
I eemaldudes aga madalalt ja tu-
I medalt. Nii,on ka haridusega —
| esialgu on lootused kõrged; kui
| haridus käes, siis •võimalused;sel-.
1 le rakendamiseks madalad.
ta
1 See relatiivsus pole aga eesti
| rahvast kunagi heidutanud. Eestis
I õli teatavasti ülikooli haridusega
I kojamehi, rääkimata vallakirjuta-
I jäist. Sellepärast on ka eesti läs-
= tel vähe tavalisest kroonukoolist
ja nad käivad hoolega oma täienduskoolides,,
sest vanavanemad
pressivad peale ja ostavad närimiskummi
ning kokakoolat;
Niisiis tõstetakse laste aikjuu
liiga kõrgele ja neil võib. tulla ras-
= kusi edasiõppimisel, sest kõrge
aikjuuga on Ameerikas raske ülikooli
pääseda. Pingid on täis.
Seal istuVad ees need, kes tulid .
kohe algkoolist ja oskavad veerida;
aabitsat; ning esimest osa üks-
• kord-ühest. Võib-olla peaksime
| loobuma oma kõrgest aaria soost,
..kuigi sellega kaotaksime -mõned
I eesti soost krahvid ja von'id, ja
= tunnistama endid vabatahtlikult
I hiinlasteks või veel natuke tume-'
dama-värvilisteks.. Siis võiks
: täienduskpolist kohe hüpata ülikooli.-
'Kui läheme nüüd tagasi eesti
| laste täienduskooli juurde, siis on
nii, et ka allakirjutanul on seal
| mõni mudilane; Nüüd näib, et va-'
| navanemana oled sattunud mitte
| kahetule-vahele,: vaidkahetüle-
I alla. Su oma koolitatud lapsed
| . vaatavad sü peale niikuinii vaikse
| kaastundega, kui vahel katsud tä-
| diendadä, et — meil Eestis...
Z TäieTTduskooli mudilased võivad
?- sulle ka varsti mõned silmad ette
EO'
§ anda. .# •'•'"'.
f... Nägin seda ära, kui ;• hakkasin
| väitselt hammast katsuma; Mõt-lesin,,
et teen natuke eelproovi en-
I ne' fevadisi eksameid. Leidsin ka
= kohalikust eesti lehest, noorte
maha kukkunud lusikat, ja luges J '
laua a'l seitse jalga! Kuidas/see |
mli? Vastus on muidugi, et ta ek-1
sis lugemisega. Aga mittetaipavad s \
• kuulajad hakkasid, arutama, - et |
ehk mõni hoidis jalga kaenla all, J
või istus selle peal jne. Kogu nali J .
oli rikutud! '/ |
Võtame nüüd käsile need intel-1
ligentsed küsimused eesti ajalehe |
noorte nurgast ja veel -intelligent-1
semad vstused, mis/ka olid ära |
toodud, et oleks selsesti näha, kui |
intelligentsed olid küsimused. 1
.Küsimus: Mitu jalga on lambal, š
kui me ka saba jalaks loeme? /,; |
"Vastus: Ikka vaid neli, saba 1
jääb ikka sabaks. ,|
Sellele seadis meie täiefiduskoo-1
li õpilane vastu paralleelküsimu- |
se: Mitu pead on toimetajal, kui | •
me ka tema pea peaks loeme? |
Vastu: Ei ühtki, sest peaks luge-1
mine ei aita. ; .§.
Teine (intelligentne) küsimus: |
Miks ei ole. inimese nina 12 tolli = '
pikk? Vastus (sama intelligentne): I'
Siis ta oleks juba jalg! §
Sellele seati vastuseks paralleel- =
küsimus: Miks ei ole inimese jalg |
mitte kuupi tolli pikk? Vastus: Siis §
ta oleks juba (toimetaja) sulepea! |
Küsimus:- Mitu pehmekskeede- §
, tud muna suudab hiiglane süüa |
tühja kõhuga? Vastus: Ainult üks, |
pärast seda pole kõht enam tühi, =
seal on juba üks muna. Paralleel-1
küsimus: Mitu rida tuleb toimeta- J
jal kirjutada, et leht poleks tühi? f
Vastus: Üks rida — toimetaja see- |
ja-see! š .
Edasiste küsimuste puhul läks ä
vaidlus juba noorte nurga eesti =
keele grammatika kallale. - ''... 1
Üks küsimusi oli järgnev: Mida §-
võetakse 'sult enne, kui sa selle •=
saad? ' =
Vastus:' Ülesvõte sinust. Meie =
täienduskool protesteeris: ÜTesvõ- =
tet ei võeta mitte „sult" vaid „si-1
nüst:", sellepärast on see küsimus ?
grammatiliselt diskvalifitseeritüd. |
Sama saatus tabas järgnevat |
küsimust: Miks seisab New Torgi I :
sadamas Vabadussammas?; Vas- f
tus: Ta ei saa ju istuda. Äga see |
l rmrga-st,. rea väga intelligentsema. •küsimus seletati lauseehituslikult |
paistvaid 'küsimusi vastamiseks
| noorte- ppolt, et selgitada irende
I aikjüudl. Mõtlesin, et löön nende-
| ga oma küsitletavad kohe nokau-
| tiT Aga lugu Täks umbes nägu sel-
I le armeenia naljaga, mida fegi
1 katsus- seletada ühes mitte väga
| intelligerrts€s seltskonnas. IChmelt
| istus neli armeeiTlast Tauas;: raks
I neis t/kummardus, et võtta ülesse
valeks. Et saada sellele antud' vas- »'..
tust, "peaks küsimus kõlama — I
miks New Yorgi sadamas olev Va- =
badussammas seisab? . ?
Ootamatu uue lahenduse leidis §
lõpuks küsimus: Mis on küll sinu |
oma, kuid kõik teised kasutavad f •>•
seda 'palju sagedamini?' Vastus; §
Sinu nimi. Selle peale aga- ühma-1
tas papa: „Minu auto!" 1
iona?ioiisuDi!n(iinimiKi(ni^imimi9i(Kt^iJiiifnjnD!iKiBi(HiK
Viiekümneaastane Jaagup, tuleb
hommikul vannitoast ja 'kiidab nai-sele:
: .'v:-:/'.\ -'-';
/ „Pärast vanni jä raseerimist tunnen
ennast W aastat nooremana."
Seepeale nafner
„Kas sa1 ei läheks tänasest peale1
õhtuti vaiTmtuppa?"
Mis on kõige kõrgem karistus kahe
naise pidamise eest?
„Kal^s ämma."
võtab suveks karusnahkesemeM
külmirhisg-uumi baiale
Tasuta immine fa viimim
707ML Pleasasst Rd., Toi^to, Ganada M4S
; ; : ; ^ ; ; ; - ^ / •/
• Omanik:L.lEE-
;h0O» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-20-08