1977-05-20-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 20. MAIL — FRiDÄY, MÄY „Meie Elu" nr. W .'(ASS) 1977
•Dir.'Oskar Kerson
oe aastane
••/Oskar. Kersoni võib nimetada eesli
vitaalsuse ja elujõu sümboliks.
Hoolimatakõrgest 'east on ta pidev
osavõtja Saksamaal Bai ti-Eesü-Läti.
kprporatsiboniie kommei/shidest,
jendab pidevalt Torontosse ja Montreali
ning pole isegi- loobunud kärestikul
istel jõgedel forellide õngitse-misest.
Too haruldane mees pühitses
oma 90-dat sünnipäeva 12. mail
js.a. Londonis..-. .;': /
0. K. põlveneb Laatrest Valgamaalt
kõrtsmiku ja taluomaniku pojana/
Õppis Valga linnakoolis, kommertskoolis
Riias ja Nishninovgoro-dis.
Immatrikuleerus 1910. a. Riia
Polütehnikumi ' pöllumajandustea-duskonda,
mille lõpetas 1914. a. I
järgu.diplomiga. Mobiliseeriti samal
aastal ja komandeeriti pasani sõjakooli,
kust väljus, lipnikuna. Oli siis
Peterburgis eriväljaõppel ja määrati
sõjaväe ringkonna staabi juurde
Turkestani, kus.; ta tutvus oma tulevase
abikaasaga, aadliku pärit 4uga
Tatjana Doroshindkajaga. Oli Tur-kestanis
koos saadik J. Markusega
Eesti Seltsi asutajaid ja selle abil
pääsesid nad 1920 a. Eestisse. Kuulus
1922 a. Eesti kaubandusdelegatsiooni
N. Venes ja oli 1922-26,E. V. kau-bandusatashee
Moskvas. Oma kunst-sarve
tehaseid asus 0. K. rakendama
1927. a. ning. A/S Eesti. JCunstsarve
Tehased Q. Kerson & Co. kujunes
. ruttu; ekspordi alal suurtööstuseks,
tootes kaupu 2.2.miljoni krooni.eest
aastas. O.K. jätkas oma diplomaadi
tegevust Kreeka aupcakonsulina •Tallinnas'-',
ja - oma esinduslikus villas
: Nõmmel'.kujunes hästituntuks diplo-
• maatlike. vastuvõttude psaS. 1940. a.
õnncs.tus O. iK.T viimasel hetkel põgeneda
Saksamaale reisijate laeval
Paguluses O. Kerson nimetati pea-min.
A. Warma poolt -Eesti Panga
presidendiks. Tal õnnestus Briti Pangalt
saada lubadust, et rekvireeritud
E. V. kuld .võib tulla tulevikus- taastamisele.
.0. K. andis 1972. a. välja
privaattrükisena oma mälestused
;,Rada. otsides". Oli iseseisvas Eestis
rea asutiste ja. ettevõtete juhatuse
liige ja kuulub akadeemiliselt korp!
Vironia vilistlaskonda. 0. Kerson on
laialt tuntud oma gentleman'liku
elulaadi ja käitumise poolest, eriti,
mis puutub mehisusse, ühisusse,
'kindlusse ja aususse. Tuhanded on,
•kes teda tunnevad ja sõpru on tal
sadu. Need kõik soovivad talle veel
palju aastaid ja pea vastu!- •
Edg. V. Saks/
® Am. Ühendriikide humanitaarteaduste
edendamise sihtasutus — National
Endowment for the Humani-ties
— on ülemaaliselt esinenud kandidaatide
hulgast ülikoolide õppejõudude
kahekuulistest suvistest se-mjjnaaridest
osa võtma kutsunud
eesti ajalooteadlase dr. Leena Kitz-berg-
Osteraasi. Talle pakuti valikut
osa võtta arutlustest kas fashismi
teemal või perekonna osast sotsiaal
ajaloos. Ta valis käsiloleva uürimu
se huvides osavõtu teisest. See pee
takse Põhja-Karoliinä Chapel Hills
ülikooli juures. Seminaarist osavõtu
kutsale seltsib stipendium kahe tu
hande dollari suuruses.
'Dr. Leena Kitzberg-Osteraas ja te
ma abikaasa dr. Gary Osteraas on
mõlemad ajaloo õppejõud Worceste
ris, Massachusettsis asuvate ülikoolide
juures.
® Kölnis 9.—13. maini peetud rahvusvahelises
standardiseerimise organisatsiooni
konverentsist võttis
Kanada delegatsiooni liikmena osa
insener I. Alan Nippak, kes valiti hil
juti selle organisatsiooni tehnilise
komitee liikmeks.
I
furismirei
Eestisse?
Pensionäride
päev
Vancouveri pensionärid oma korralisel
kokkutulekul' 11. mail tähistasid
emadepäeva. :°
Mehed olid emadepäeva puhul köögi
üle võtnud ja ariMd naisperele
(ivaba päeva." - //,,-
Kokku tulnud oli üle kaheksakümne
pensionäri ja ühingu esimees hr.
Kalbus andis edasi ühingu:tegevusse
puutuvad teated;
Ühislauluga. „Kord mõtetes istus
üks emake nii" avati aktuse osa.
Emadepäeva lühikõne oli K. Pikkerult.
Pr. Valgre deklameeris hingestatult
L. Koidula „Eesti muld ja Eesti
süda". Teise deklamatsiooni Adele
Unt'i „Emakäed" esitas pr. Linda
Suurkask.
Aktus lõppes Traditsioonilise ,,Ema
süda" lauluga. Järgnes kohvilaud ja
seltskondlik osa.
Baltisakslased, kes. Saksamaalt on
• viimastel aastatel üsna hulgaliselt
käinud Eestis ja Lätis „vana kodumaad"
vaatamas — neil tegutseb eri
reisibüroo selleks, mis kannab nimetust
,.Baltiselies Reisebüro — on viimasel
ajal märganud, et Nõukogude
võimud muutuvad restriktiivsemaks
-nenede külastuste suhtes.
Balti-sakslaste : ajakiri Baltische
'Briefe kommenteerib takistusi, mis
viimasel- ajal ette on veeretatud ko-
: dumaad külastavatele turistidele:
jKasvavad margid, mis näitavad,
et ,,kojuigatsuse-turistidele" hakatakse
seadma ette ootamatuid ja üllatavaid
takistusi. Küsimus on, kas kavatsetakse
Eesti, Lläti ja Leedu külastamist
läänemaadest vähendada
üldse miinimumini' või kehtib see ainult;
teatud turismigruppide kohta.
Räägitakse jälle 'Muinasjutte hotellitubade
puudusest ja kasutatakse
muid ettekäändeid. Äga mingit- otsustavat
otsust pole seni antud, kõik
on ebamäärane ja edasilükkav."
:, Baltische Briefe on imestunud, ku-
- na senini just Moskva oli „koduigat-suse-
turismi" soodustajaks ja õhutajaks,,
Ajakiri on püüdnud 'Nõukogude
esindustelt selgust saada, kuid
pole kusagilt, selgust saanud — üks
esindaja, saadab teise juurde. ' . • / • '.
Mulje kippuvat jääma, et .reisi-gruppidesse
ei ' soovita liiga . palju
.... neid, kes'otseselt on Baltikumist, pärit
ja räägivad |ka kohalikke keeli.
Eelistatakse päris-riigisakslasi, kel
Baltikumist põle aimü.(EPL-)
takso: majandusime isa
Emadepäeva tähistamiseks Miamis
kogunes kohalikku Eesti Majja arvukas
külaliskond. Sel puhul üllatas
tulijaid Emma Meistri poolt dekoreeritud
saal, kuna see oli muudetud
omatmoodi „lilleaiaks"; kõrkjal —
laudadel, laval, letil, isegi klaveril -
ilutsesid meetri-kõrgused kombinatsioonid,
maitsekalt meisterdatud
elavatest õitest ja liblikatest. Idee ja
selle väljakujundus teenis juba iseenesest
külalistelt rohkeid kiiduavaldusi.
Rutiini kohašusega avas aktuse
Meeta Sepp; emadele pühendatud
palvuse pidas Harald Uus; Adolf Lell
laulis Helmi -Kolvilt klaveril saadetult
>,Kus on kurva-kodu". -
Järgnevalt deklameeris Jetta Ko-
.senkranius Koidula „Emake", Saim
• I ' - " -
Vilbas ja Karl Karrolin laulsid dueti
„Šüda tuksub" ja Karl.Karrolin esitas
mõjuka soolona „Minu ema Kodukene".
Helmi Kõiv interpreteeris
klaveril oma; ema mälestuseks ^Kevade
hääled" ja kõiki emasid mälestades
ning nende rõõme-muresid
kõrgelt; hinnates laulis Salmi Vilbas
„Tänu emale".
Aktuse lõpposas kvartett koosseisus
Meeta Sepp, Saimi Vilbas, Adolf
Lell ja Karl' Karrolin laulis „Kungla
rahvas" ning „Ema süda" — koos
koosviibijatega. Meeleoluküllane õhtupoolik
lõpjbes koosviibimisega ühises'
kohvilauas.
Teri j a tungalteri
Kes teab, mida ta ei tarvitse teada,
see teab juba päris palju.
. Hoolimata tehnoloogia kõrgest tasemest
on otse üllatav, et mitmel
alal on püsima jäänud sajandeid vanad
tööviisid. Nii näiteks pestakse
beebisid tänapäevani käsitsi.
Avalikü arvamise hukkamõist filmidele,
mis avaldavad halba mõju
las tele olevat hakanud ' vas tuka jä
leidma filmitööstuses. Tulevikus jäetavat
välja stseenid, kus kauboid
kõrtsis ahnelt viina joovad ja näidatakse
ainult kuidas nad oma. vastaseid
surnuks põmmutavad,
/ • ' ' / : . ' . : ' - ' : / * : ' /.
Inimesed nõuavad valitsuselt, selliseid
üksteisele, vastukäivaid asju,
nagu hindade kontrolli kaotamine ja
tööpuuduse vähendamine, mõtlemata
sellele, kui palju töötuid riigitee:
nijaid juurde tuleks, kui hindade
kontrõllvalitsus likvideeritaks.
• Meeste ja naiste vahelises'] võistluses
ei saa kumbki pool võita, sest selleks
on liiga palju vennas tärnist vastaspoolte
vahel. /'
Kes usinalt töötab kaheksa tundi
päevas, selle eest on tulevik lahti ta
võib tõusta juhtivale kohale, kus tal
tuleb töötada kaksteist tundi päevas!
• ' * - •
Praeguse põlvkonna usk noortesse
on nii tugev, et ta on kindel, et need
tasuvad ükskord meie riigivõlad.
&ui inimene selgusele jõudis, et temast
pole probleemi Tähendajat, kuidas
paremini korraldada transpordi
küsimust kodunt töökohta ja tagasi,
siis lahendas ta maailmaruumi len-.
damise probleemi. - ,
/ / / ^ - V * . -.- :'•/••. - V '
Mõne kehakaalu vähendamise retsepti
peamiseks puuduseks on, et
see paneb retsepti kasutajaid lõpmatuseni
seletama selle mõjukust.
' . . ; ';'
Mida rohkem keegi "püüab kannatusi,
vältida, seda suuremaks tema
kannatused kasvavad sest enesekaitseks
valvel olles hakkab ta pühendama
tähelepanu üha •'tähtsusetumaile-ohtudele.
Progress: vanasti oli võimalik valida
vale telefoninumbrit ainult kohalikkude
kõnede puhul, nüüd aga
saab seda teha ülemaaliselt.
Luksuslik eluviis on see, kui keegi
sõidab õhujahutusega autos oma
õhujarrtrtüsega büroost õhujahutusega
klubissey et minna seal kuuma
sauna.
'Harjumast ei saa ilma pikema jututa
ühtselt Välja visata, vaid seda
tuleb vähehaaval enesest välja meeli
tadä, /
Vicfor/ö ööy puhul
e/e Elu" 'töimefus i
on
i*n • r:i M a u • M ii i • ii B ii B 11 • IIB n ai t i •: i i IFI i v;: ir: iš^ i st;bi t BrrB.Tt Dt) susn SH an vn a^i; o.! o.^ur^s^-BtioiiDn • :i n MDUO H s n a T: • i i • i t B;I 5^ t t»3ta»i Di *RB:>TBrr: vi
-esmaspäeva/..' 23. mail
Kõik kindlustusliigid.
•958 Broadview Ave,
Süite 203
Toronto, Ont
: 461-8900
Anton tuleb kahtlase kuulsusega
kõrtsist .ning kohtab kõrtsi ees oma
hingekarjast.
„Äga mu poeg!" noomib kirikhärra.
See pole kasulik su hingeõnnistusele,
kui sellisest majast välja tuled."
/;'•';'
„01eme rääkind, õpetajahärra. Kui
see asi nii on, siis lähen sisse tagasi/'
Mida sügavamale minevikku me
oskame vaadata, seda tõenäolikum
on, et me oskame õieti näha tulevik-ku.
..-
Noppinud PEDESTRI JAAN
•Kuulutus /.Hamburger Aberidblat-tis":
. '//;: ';/,'.-• :'•'/';;;
y;Lääne-Saksa arstid võitlevad näljahädaga.
See kahjustab meie kõigi
tulevikku. Mina kutsun eeskujuna
ühe. neist näljahädalistest koos perekonna,
majateenijate, aedniku, autojuhi
ja tallipoisiga oma; juurde lõunasöögile."
Härra Hagerik naabrile:
r,Tse taimetoitlane ja vitsutad jä-nesepraadi."
„Puha kättemaksuakt. See haavikuemand
pani kogu mu salati nahka/'
' '/
Sütrre reisilennuki kantslis pühitsetakse
sünnipäeva; Pärast viiendat
topeltviskit ütleb lendur:'
„Nüüd on aga mutt. Mul on auto
lennuväfjaL Ma pean veel sõitma."
. „Faljü maksate näljakunstnikule
päevas?" 'küsib artist tsirdusdirek-torilt.
,,'Käksfdimmend dollarit ja prii
toit."
Õpetaja' 'koolis:.
„Miks' öeldakse kodumaa kohta
isamaa jä maakeelt nimetatakse
emakeeleks?1"'
„:Kuna isa ei tohi kodus suud lahti
teha", vastab väike Matvei.
on soodus vaadata Kalev-Estienne
võimlejate esinemist peaproovil nel
japäeva, 26^. mai õhtul St. Lawrence
Centrels kl. 7—9 õ. Eesti pensionäridele
ja täiendisskoolide õpilastele
sissepääs $L—v
|. Haridus, öeldakse olevat inime-
§ sele väga tähtis. Aga hagu Eins-/
| tein leiutas, vaadates mööduvat
= raudteerongi, on iga asi relatiiv- .
i.ne.Rdnsi lähenedes kostab rongi-s
vile kõrgelt ja kriiskavalt, rongi
I eemaldudes aga madalalt ja tu-
I medalt. Nii,on ka haridusega —
| esialgu on lootused kõrged; kui
| haridus käes, siis •võimalused;sel-.
1 le rakendamiseks madalad.
ta
1 See relatiivsus pole aga eesti
| rahvast kunagi heidutanud. Eestis
I õli teatavasti ülikooli haridusega
I kojamehi, rääkimata vallakirjuta-
I jäist. Sellepärast on ka eesti läs-
= tel vähe tavalisest kroonukoolist
ja nad käivad hoolega oma täienduskoolides,,
sest vanavanemad
pressivad peale ja ostavad närimiskummi
ning kokakoolat;
Niisiis tõstetakse laste aikjuu
liiga kõrgele ja neil võib. tulla ras-
= kusi edasiõppimisel, sest kõrge
aikjuuga on Ameerikas raske ülikooli
pääseda. Pingid on täis.
Seal istuVad ees need, kes tulid .
kohe algkoolist ja oskavad veerida;
aabitsat; ning esimest osa üks-
• kord-ühest. Võib-olla peaksime
| loobuma oma kõrgest aaria soost,
..kuigi sellega kaotaksime -mõned
I eesti soost krahvid ja von'id, ja
= tunnistama endid vabatahtlikult
I hiinlasteks või veel natuke tume-'
dama-värvilisteks.. Siis võiks
: täienduskpolist kohe hüpata ülikooli.-
'Kui läheme nüüd tagasi eesti
| laste täienduskooli juurde, siis on
nii, et ka allakirjutanul on seal
| mõni mudilane; Nüüd näib, et va-'
| navanemana oled sattunud mitte
| kahetule-vahele,: vaidkahetüle-
I alla. Su oma koolitatud lapsed
| . vaatavad sü peale niikuinii vaikse
| kaastundega, kui vahel katsud tä-
| diendadä, et — meil Eestis...
Z TäieTTduskooli mudilased võivad
?- sulle ka varsti mõned silmad ette
EO'
§ anda. .# •'•'"'.
f... Nägin seda ära, kui ;• hakkasin
| väitselt hammast katsuma; Mõt-lesin,,
et teen natuke eelproovi en-
I ne' fevadisi eksameid. Leidsin ka
= kohalikust eesti lehest, noorte
maha kukkunud lusikat, ja luges J '
laua a'l seitse jalga! Kuidas/see |
mli? Vastus on muidugi, et ta ek-1
sis lugemisega. Aga mittetaipavad s \
• kuulajad hakkasid, arutama, - et |
ehk mõni hoidis jalga kaenla all, J
või istus selle peal jne. Kogu nali J .
oli rikutud! '/ |
Võtame nüüd käsile need intel-1
ligentsed küsimused eesti ajalehe |
noorte nurgast ja veel -intelligent-1
semad vstused, mis/ka olid ära |
toodud, et oleks selsesti näha, kui |
intelligentsed olid küsimused. 1
.Küsimus: Mitu jalga on lambal, š
kui me ka saba jalaks loeme? /,; |
"Vastus: Ikka vaid neli, saba 1
jääb ikka sabaks. ,|
Sellele seadis meie täiefiduskoo-1
li õpilane vastu paralleelküsimu- |
se: Mitu pead on toimetajal, kui | •
me ka tema pea peaks loeme? |
Vastu: Ei ühtki, sest peaks luge-1
mine ei aita. ; .§.
Teine (intelligentne) küsimus: |
Miks ei ole. inimese nina 12 tolli = '
pikk? Vastus (sama intelligentne): I'
Siis ta oleks juba jalg! §
Sellele seati vastuseks paralleel- =
küsimus: Miks ei ole inimese jalg |
mitte kuupi tolli pikk? Vastus: Siis §
ta oleks juba (toimetaja) sulepea! |
Küsimus:- Mitu pehmekskeede- §
, tud muna suudab hiiglane süüa |
tühja kõhuga? Vastus: Ainult üks, |
pärast seda pole kõht enam tühi, =
seal on juba üks muna. Paralleel-1
küsimus: Mitu rida tuleb toimeta- J
jal kirjutada, et leht poleks tühi? f
Vastus: Üks rida — toimetaja see- |
ja-see! š .
Edasiste küsimuste puhul läks ä
vaidlus juba noorte nurga eesti =
keele grammatika kallale. - ''... 1
Üks küsimusi oli järgnev: Mida §-
võetakse 'sult enne, kui sa selle •=
saad? ' =
Vastus:' Ülesvõte sinust. Meie =
täienduskool protesteeris: ÜTesvõ- =
tet ei võeta mitte „sult" vaid „si-1
nüst:", sellepärast on see küsimus ?
grammatiliselt diskvalifitseeritüd. |
Sama saatus tabas järgnevat |
küsimust: Miks seisab New Torgi I :
sadamas Vabadussammas?; Vas- f
tus: Ta ei saa ju istuda. Äga see |
l rmrga-st,. rea väga intelligentsema. •küsimus seletati lauseehituslikult |
paistvaid 'küsimusi vastamiseks
| noorte- ppolt, et selgitada irende
I aikjüudl. Mõtlesin, et löön nende-
| ga oma küsitletavad kohe nokau-
| tiT Aga lugu Täks umbes nägu sel-
I le armeenia naljaga, mida fegi
1 katsus- seletada ühes mitte väga
| intelligerrts€s seltskonnas. IChmelt
| istus neli armeeiTlast Tauas;: raks
I neis t/kummardus, et võtta ülesse
valeks. Et saada sellele antud' vas- »'..
tust, "peaks küsimus kõlama — I
miks New Yorgi sadamas olev Va- =
badussammas seisab? . ?
Ootamatu uue lahenduse leidis §
lõpuks küsimus: Mis on küll sinu |
oma, kuid kõik teised kasutavad f •>•
seda 'palju sagedamini?' Vastus; §
Sinu nimi. Selle peale aga- ühma-1
tas papa: „Minu auto!" 1
iona?ioiisuDi!n(iinimiKi(ni^imimi9i(Kt^iJiiifnjnD!iKiBi(HiK
Viiekümneaastane Jaagup, tuleb
hommikul vannitoast ja 'kiidab nai-sele:
: .'v:-:/'.\ -'-';
/ „Pärast vanni jä raseerimist tunnen
ennast W aastat nooremana."
Seepeale nafner
„Kas sa1 ei läheks tänasest peale1
õhtuti vaiTmtuppa?"
Mis on kõige kõrgem karistus kahe
naise pidamise eest?
„Kal^s ämma."
võtab suveks karusnahkesemeM
külmirhisg-uumi baiale
Tasuta immine fa viimim
707ML Pleasasst Rd., Toi^to, Ganada M4S
; ; : ; ^ ; ; ; - ^ / •/
• Omanik:L.lEE-
;h0O»<MS»O<B»Oai»l>Ca»O«EI»l
Te!/(416) 466-1951 ^
• 466-1502
362 Banfortli Ave.,
FLOWERS & GIFTS Toronto, Ont. M4K tM • |
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALlfcÜS VALIK LILLI
erisündmusteks ja tähtpäevadeks. © Samuti käsitöö kinkeese-
. meid — KÜLLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-NIKERDUSE
alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti ja reedeti kl; 9-ni õ.
Bonnis suri 5. mail pärastsõja Saksamaa
väljapaistvamaid ja võimekamaid
poliitikuid prof. Ludwig Eh
hard' 80 a/vanuses. Ta oli viimati
Saksa Liidupäeva seniorpresiden-diks.
. • ' ' ' I
Ludwig Erhärd- oli. Adenaueri valitsuse
ajal 1949—1963 aastani majandusministriks.
Tema geniaalsel
juhtimisel tõusis rusudes Saksamaa
väheste aastate jooksul maailma esimeste
tööstusriikide hulka. Aastail
1963—1966 ,oli ta liidukantsleriks,
missuguselt kohalt lahkus liberaalide
survel. Ludwig Erhardiga kaotas
Läärie-Saksamaa ühe oma suurematest
poegadest, kes oli juba oma eluajal
legend.
Tallinna „Sirp.ja Vasar" tõi teate,
et 'Eduard Viiraltil olevat poeg Ma-niiel,
kes sündinud 1938. a. Pariisis
Emaks oleviit.olnud, keegi Elena-Är-gote,
kes/soja päevil põgenenud His
paariiasse, hiljem Argentiinasse. Ma-nüei
.külastanud hiljuti oma isa kodumaad.;
.
. Teade ilmus 1. aprilli numbris ja
oli mõeldud aprillinaljana. Selle
„ohvriks". langesid ka. paar eesti lehte
vabas maailmas, kes sõnumi -silmapaistvalt
ja suure tõsidusega ära
tõid.. •-'.
& Reedel, 27. mail ja laup., 28. mail
Kalev-Estienne . esinemisõhtu St.
Lawrence Centre's, algusega kl.
7.30 ö. .,( ;••
Pühap., 29. mail E. §. S. Kalevi
peakoosolek Eesti Majas algusega
kl-7 õ. .
MEILT OSTATE SOODSi
Elu-, söögi- ]a magamisfoa
lodern esemeid feie
Kontrollige meie hindu enne kui ostate.
Äri avatud --/esmaspäevast kuni.reedeni kl. 10-
9 õ..ja;laupäeval kl. 10 kuni 6 õ. '-
S 942" Ayönue E / Tel. 787-5767.
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
Teid teenib eestlastele tuntud, sisedekoraator
JACQÜES OPPERS
( s i-i
houseof
denmark
© Alumiinium uste ja akende ja"välisseina katete tööd (siding).
® 5-tollised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikkuses),
neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvemajade
osas. Tasuta hindamine;
Eesti Alumiinium Kompanii. Met.lic.B888
I I E ÄRI SUVIVSED LAHTIOLEKU AJAD.
esmaspäevi^ suletud,
teisipäeval ja kolmapäeval 8—6„
neljapäeval 8-—7e reedel 8-^8o
laupäeval 8—2
Äri avatud neljapäeviti kella 7-ni ja reedeti kella 8-ni Õhtul, et või-madlada
suvilasse sõitjaile sisseostude tegemisi;,
|e meie suitsusinki ja sasv
kaasa võtmiseks ja pidulaudadele.
133 LAIRD DRIVE, TORONTO M4G 3V5 — TELEFON 425-0450
aqcra
0 O
16. maist—30. maini
oednnaal
Mõned esemed alla oma hinda.
Toiduained, kinkeesemed ja saunatarbed.
l/o
SGÄNDIÄ PLACI
391 St. Paul Street, St. Catharines — Tel .684-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 20, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-05-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770520 |
Description
| Title | 1977-05-20-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
REEDEL, 20. MAIL — FRiDÄY, MÄY „Meie Elu" nr. W .'(ASS) 1977
•Dir.'Oskar Kerson
oe aastane
••/Oskar. Kersoni võib nimetada eesli
vitaalsuse ja elujõu sümboliks.
Hoolimatakõrgest 'east on ta pidev
osavõtja Saksamaal Bai ti-Eesü-Läti.
kprporatsiboniie kommei/shidest,
jendab pidevalt Torontosse ja Montreali
ning pole isegi- loobunud kärestikul
istel jõgedel forellide õngitse-misest.
Too haruldane mees pühitses
oma 90-dat sünnipäeva 12. mail
js.a. Londonis..-. .;': /
0. K. põlveneb Laatrest Valgamaalt
kõrtsmiku ja taluomaniku pojana/
Õppis Valga linnakoolis, kommertskoolis
Riias ja Nishninovgoro-dis.
Immatrikuleerus 1910. a. Riia
Polütehnikumi ' pöllumajandustea-duskonda,
mille lõpetas 1914. a. I
järgu.diplomiga. Mobiliseeriti samal
aastal ja komandeeriti pasani sõjakooli,
kust väljus, lipnikuna. Oli siis
Peterburgis eriväljaõppel ja määrati
sõjaväe ringkonna staabi juurde
Turkestani, kus.; ta tutvus oma tulevase
abikaasaga, aadliku pärit 4uga
Tatjana Doroshindkajaga. Oli Tur-kestanis
koos saadik J. Markusega
Eesti Seltsi asutajaid ja selle abil
pääsesid nad 1920 a. Eestisse. Kuulus
1922 a. Eesti kaubandusdelegatsiooni
N. Venes ja oli 1922-26,E. V. kau-bandusatashee
Moskvas. Oma kunst-sarve
tehaseid asus 0. K. rakendama
1927. a. ning. A/S Eesti. JCunstsarve
Tehased Q. Kerson & Co. kujunes
. ruttu; ekspordi alal suurtööstuseks,
tootes kaupu 2.2.miljoni krooni.eest
aastas. O.K. jätkas oma diplomaadi
tegevust Kreeka aupcakonsulina •Tallinnas'-',
ja - oma esinduslikus villas
: Nõmmel'.kujunes hästituntuks diplo-
• maatlike. vastuvõttude psaS. 1940. a.
õnncs.tus O. iK.T viimasel hetkel põgeneda
Saksamaale reisijate laeval
Paguluses O. Kerson nimetati pea-min.
A. Warma poolt -Eesti Panga
presidendiks. Tal õnnestus Briti Pangalt
saada lubadust, et rekvireeritud
E. V. kuld .võib tulla tulevikus- taastamisele.
.0. K. andis 1972. a. välja
privaattrükisena oma mälestused
;,Rada. otsides". Oli iseseisvas Eestis
rea asutiste ja. ettevõtete juhatuse
liige ja kuulub akadeemiliselt korp!
Vironia vilistlaskonda. 0. Kerson on
laialt tuntud oma gentleman'liku
elulaadi ja käitumise poolest, eriti,
mis puutub mehisusse, ühisusse,
'kindlusse ja aususse. Tuhanded on,
•kes teda tunnevad ja sõpru on tal
sadu. Need kõik soovivad talle veel
palju aastaid ja pea vastu!- •
Edg. V. Saks/
® Am. Ühendriikide humanitaarteaduste
edendamise sihtasutus — National
Endowment for the Humani-ties
— on ülemaaliselt esinenud kandidaatide
hulgast ülikoolide õppejõudude
kahekuulistest suvistest se-mjjnaaridest
osa võtma kutsunud
eesti ajalooteadlase dr. Leena Kitz-berg-
Osteraasi. Talle pakuti valikut
osa võtta arutlustest kas fashismi
teemal või perekonna osast sotsiaal
ajaloos. Ta valis käsiloleva uürimu
se huvides osavõtu teisest. See pee
takse Põhja-Karoliinä Chapel Hills
ülikooli juures. Seminaarist osavõtu
kutsale seltsib stipendium kahe tu
hande dollari suuruses.
'Dr. Leena Kitzberg-Osteraas ja te
ma abikaasa dr. Gary Osteraas on
mõlemad ajaloo õppejõud Worceste
ris, Massachusettsis asuvate ülikoolide
juures.
® Kölnis 9.—13. maini peetud rahvusvahelises
standardiseerimise organisatsiooni
konverentsist võttis
Kanada delegatsiooni liikmena osa
insener I. Alan Nippak, kes valiti hil
juti selle organisatsiooni tehnilise
komitee liikmeks.
I
furismirei
Eestisse?
Pensionäride
päev
Vancouveri pensionärid oma korralisel
kokkutulekul' 11. mail tähistasid
emadepäeva. :°
Mehed olid emadepäeva puhul köögi
üle võtnud ja ariMd naisperele
(ivaba päeva." - //,,-
Kokku tulnud oli üle kaheksakümne
pensionäri ja ühingu esimees hr.
Kalbus andis edasi ühingu:tegevusse
puutuvad teated;
Ühislauluga. „Kord mõtetes istus
üks emake nii" avati aktuse osa.
Emadepäeva lühikõne oli K. Pikkerult.
Pr. Valgre deklameeris hingestatult
L. Koidula „Eesti muld ja Eesti
süda". Teise deklamatsiooni Adele
Unt'i „Emakäed" esitas pr. Linda
Suurkask.
Aktus lõppes Traditsioonilise ,,Ema
süda" lauluga. Järgnes kohvilaud ja
seltskondlik osa.
Baltisakslased, kes. Saksamaalt on
• viimastel aastatel üsna hulgaliselt
käinud Eestis ja Lätis „vana kodumaad"
vaatamas — neil tegutseb eri
reisibüroo selleks, mis kannab nimetust
,.Baltiselies Reisebüro — on viimasel
ajal märganud, et Nõukogude
võimud muutuvad restriktiivsemaks
-nenede külastuste suhtes.
Balti-sakslaste : ajakiri Baltische
'Briefe kommenteerib takistusi, mis
viimasel- ajal ette on veeretatud ko-
: dumaad külastavatele turistidele:
jKasvavad margid, mis näitavad,
et ,,kojuigatsuse-turistidele" hakatakse
seadma ette ootamatuid ja üllatavaid
takistusi. Küsimus on, kas kavatsetakse
Eesti, Lläti ja Leedu külastamist
läänemaadest vähendada
üldse miinimumini' või kehtib see ainult;
teatud turismigruppide kohta.
Räägitakse jälle 'Muinasjutte hotellitubade
puudusest ja kasutatakse
muid ettekäändeid. Äga mingit- otsustavat
otsust pole seni antud, kõik
on ebamäärane ja edasilükkav."
:, Baltische Briefe on imestunud, ku-
- na senini just Moskva oli „koduigat-suse-
turismi" soodustajaks ja õhutajaks,,
Ajakiri on püüdnud 'Nõukogude
esindustelt selgust saada, kuid
pole kusagilt, selgust saanud — üks
esindaja, saadab teise juurde. ' . • / • '.
Mulje kippuvat jääma, et .reisi-gruppidesse
ei ' soovita liiga . palju
.... neid, kes'otseselt on Baltikumist, pärit
ja räägivad |ka kohalikke keeli.
Eelistatakse päris-riigisakslasi, kel
Baltikumist põle aimü.(EPL-)
takso: majandusime isa
Emadepäeva tähistamiseks Miamis
kogunes kohalikku Eesti Majja arvukas
külaliskond. Sel puhul üllatas
tulijaid Emma Meistri poolt dekoreeritud
saal, kuna see oli muudetud
omatmoodi „lilleaiaks"; kõrkjal —
laudadel, laval, letil, isegi klaveril -
ilutsesid meetri-kõrgused kombinatsioonid,
maitsekalt meisterdatud
elavatest õitest ja liblikatest. Idee ja
selle väljakujundus teenis juba iseenesest
külalistelt rohkeid kiiduavaldusi.
Rutiini kohašusega avas aktuse
Meeta Sepp; emadele pühendatud
palvuse pidas Harald Uus; Adolf Lell
laulis Helmi -Kolvilt klaveril saadetult
>,Kus on kurva-kodu". -
Järgnevalt deklameeris Jetta Ko-
.senkranius Koidula „Emake", Saim
• I ' - " -
Vilbas ja Karl Karrolin laulsid dueti
„Šüda tuksub" ja Karl.Karrolin esitas
mõjuka soolona „Minu ema Kodukene".
Helmi Kõiv interpreteeris
klaveril oma; ema mälestuseks ^Kevade
hääled" ja kõiki emasid mälestades
ning nende rõõme-muresid
kõrgelt; hinnates laulis Salmi Vilbas
„Tänu emale".
Aktuse lõpposas kvartett koosseisus
Meeta Sepp, Saimi Vilbas, Adolf
Lell ja Karl' Karrolin laulis „Kungla
rahvas" ning „Ema süda" — koos
koosviibijatega. Meeleoluküllane õhtupoolik
lõpjbes koosviibimisega ühises'
kohvilauas.
Teri j a tungalteri
Kes teab, mida ta ei tarvitse teada,
see teab juba päris palju.
. Hoolimata tehnoloogia kõrgest tasemest
on otse üllatav, et mitmel
alal on püsima jäänud sajandeid vanad
tööviisid. Nii näiteks pestakse
beebisid tänapäevani käsitsi.
Avalikü arvamise hukkamõist filmidele,
mis avaldavad halba mõju
las tele olevat hakanud ' vas tuka jä
leidma filmitööstuses. Tulevikus jäetavat
välja stseenid, kus kauboid
kõrtsis ahnelt viina joovad ja näidatakse
ainult kuidas nad oma. vastaseid
surnuks põmmutavad,
/ • ' ' / : . ' . : ' - ' : / * : ' /.
Inimesed nõuavad valitsuselt, selliseid
üksteisele, vastukäivaid asju,
nagu hindade kontrolli kaotamine ja
tööpuuduse vähendamine, mõtlemata
sellele, kui palju töötuid riigitee:
nijaid juurde tuleks, kui hindade
kontrõllvalitsus likvideeritaks.
• Meeste ja naiste vahelises'] võistluses
ei saa kumbki pool võita, sest selleks
on liiga palju vennas tärnist vastaspoolte
vahel. /'
Kes usinalt töötab kaheksa tundi
päevas, selle eest on tulevik lahti ta
võib tõusta juhtivale kohale, kus tal
tuleb töötada kaksteist tundi päevas!
• ' * - •
Praeguse põlvkonna usk noortesse
on nii tugev, et ta on kindel, et need
tasuvad ükskord meie riigivõlad.
&ui inimene selgusele jõudis, et temast
pole probleemi Tähendajat, kuidas
paremini korraldada transpordi
küsimust kodunt töökohta ja tagasi,
siis lahendas ta maailmaruumi len-.
damise probleemi. - ,
/ / / ^ - V * . -.- :'•/••. - V '
Mõne kehakaalu vähendamise retsepti
peamiseks puuduseks on, et
see paneb retsepti kasutajaid lõpmatuseni
seletama selle mõjukust.
' . . ; ';'
Mida rohkem keegi "püüab kannatusi,
vältida, seda suuremaks tema
kannatused kasvavad sest enesekaitseks
valvel olles hakkab ta pühendama
tähelepanu üha •'tähtsusetumaile-ohtudele.
Progress: vanasti oli võimalik valida
vale telefoninumbrit ainult kohalikkude
kõnede puhul, nüüd aga
saab seda teha ülemaaliselt.
Luksuslik eluviis on see, kui keegi
sõidab õhujahutusega autos oma
õhujarrtrtüsega büroost õhujahutusega
klubissey et minna seal kuuma
sauna.
'Harjumast ei saa ilma pikema jututa
ühtselt Välja visata, vaid seda
tuleb vähehaaval enesest välja meeli
tadä, /
Vicfor/ö ööy puhul
e/e Elu" 'töimefus i
on
i*n • r:i M a u • M ii i • ii B ii B 11 • IIB n ai t i •: i i IFI i v;: ir: iš^ i st;bi t BrrB.Tt Dt) susn SH an vn a^i; o.! o.^ur^s^-BtioiiDn • :i n MDUO H s n a T: • i i • i t B;I 5^ t t»3ta»i Di *RB:>TBrr: vi
-esmaspäeva/..' 23. mail
Kõik kindlustusliigid.
•958 Broadview Ave,
Süite 203
Toronto, Ont
: 461-8900
Anton tuleb kahtlase kuulsusega
kõrtsist .ning kohtab kõrtsi ees oma
hingekarjast.
„Äga mu poeg!" noomib kirikhärra.
See pole kasulik su hingeõnnistusele,
kui sellisest majast välja tuled."
/;'•';'
„01eme rääkind, õpetajahärra. Kui
see asi nii on, siis lähen sisse tagasi/'
Mida sügavamale minevikku me
oskame vaadata, seda tõenäolikum
on, et me oskame õieti näha tulevik-ku.
..-
Noppinud PEDESTRI JAAN
•Kuulutus /.Hamburger Aberidblat-tis":
. '//;: ';/,'.-• :'•'/';;;
y;Lääne-Saksa arstid võitlevad näljahädaga.
See kahjustab meie kõigi
tulevikku. Mina kutsun eeskujuna
ühe. neist näljahädalistest koos perekonna,
majateenijate, aedniku, autojuhi
ja tallipoisiga oma; juurde lõunasöögile."
Härra Hagerik naabrile:
r,Tse taimetoitlane ja vitsutad jä-nesepraadi."
„Puha kättemaksuakt. See haavikuemand
pani kogu mu salati nahka/'
' '/
Sütrre reisilennuki kantslis pühitsetakse
sünnipäeva; Pärast viiendat
topeltviskit ütleb lendur:'
„Nüüd on aga mutt. Mul on auto
lennuväfjaL Ma pean veel sõitma."
. „Faljü maksate näljakunstnikule
päevas?" 'küsib artist tsirdusdirek-torilt.
,,'Käksfdimmend dollarit ja prii
toit."
Õpetaja' 'koolis:.
„Miks' öeldakse kodumaa kohta
isamaa jä maakeelt nimetatakse
emakeeleks?1"'
„:Kuna isa ei tohi kodus suud lahti
teha", vastab väike Matvei.
on soodus vaadata Kalev-Estienne
võimlejate esinemist peaproovil nel
japäeva, 26^. mai õhtul St. Lawrence
Centrels kl. 7—9 õ. Eesti pensionäridele
ja täiendisskoolide õpilastele
sissepääs $L—v
|. Haridus, öeldakse olevat inime-
§ sele väga tähtis. Aga hagu Eins-/
| tein leiutas, vaadates mööduvat
= raudteerongi, on iga asi relatiiv- .
i.ne.Rdnsi lähenedes kostab rongi-s
vile kõrgelt ja kriiskavalt, rongi
I eemaldudes aga madalalt ja tu-
I medalt. Nii,on ka haridusega —
| esialgu on lootused kõrged; kui
| haridus käes, siis •võimalused;sel-.
1 le rakendamiseks madalad.
ta
1 See relatiivsus pole aga eesti
| rahvast kunagi heidutanud. Eestis
I õli teatavasti ülikooli haridusega
I kojamehi, rääkimata vallakirjuta-
I jäist. Sellepärast on ka eesti läs-
= tel vähe tavalisest kroonukoolist
ja nad käivad hoolega oma täienduskoolides,,
sest vanavanemad
pressivad peale ja ostavad närimiskummi
ning kokakoolat;
Niisiis tõstetakse laste aikjuu
liiga kõrgele ja neil võib. tulla ras-
= kusi edasiõppimisel, sest kõrge
aikjuuga on Ameerikas raske ülikooli
pääseda. Pingid on täis.
Seal istuVad ees need, kes tulid .
kohe algkoolist ja oskavad veerida;
aabitsat; ning esimest osa üks-
• kord-ühest. Võib-olla peaksime
| loobuma oma kõrgest aaria soost,
..kuigi sellega kaotaksime -mõned
I eesti soost krahvid ja von'id, ja
= tunnistama endid vabatahtlikult
I hiinlasteks või veel natuke tume-'
dama-värvilisteks.. Siis võiks
: täienduskpolist kohe hüpata ülikooli.-
'Kui läheme nüüd tagasi eesti
| laste täienduskooli juurde, siis on
nii, et ka allakirjutanul on seal
| mõni mudilane; Nüüd näib, et va-'
| navanemana oled sattunud mitte
| kahetule-vahele,: vaidkahetüle-
I alla. Su oma koolitatud lapsed
| . vaatavad sü peale niikuinii vaikse
| kaastundega, kui vahel katsud tä-
| diendadä, et — meil Eestis...
Z TäieTTduskooli mudilased võivad
?- sulle ka varsti mõned silmad ette
EO'
§ anda. .# •'•'"'.
f... Nägin seda ära, kui ;• hakkasin
| väitselt hammast katsuma; Mõt-lesin,,
et teen natuke eelproovi en-
I ne' fevadisi eksameid. Leidsin ka
= kohalikust eesti lehest, noorte
maha kukkunud lusikat, ja luges J '
laua a'l seitse jalga! Kuidas/see |
mli? Vastus on muidugi, et ta ek-1
sis lugemisega. Aga mittetaipavad s \
• kuulajad hakkasid, arutama, - et |
ehk mõni hoidis jalga kaenla all, J
või istus selle peal jne. Kogu nali J .
oli rikutud! '/ |
Võtame nüüd käsile need intel-1
ligentsed küsimused eesti ajalehe |
noorte nurgast ja veel -intelligent-1
semad vstused, mis/ka olid ära |
toodud, et oleks selsesti näha, kui |
intelligentsed olid küsimused. 1
.Küsimus: Mitu jalga on lambal, š
kui me ka saba jalaks loeme? /,; |
"Vastus: Ikka vaid neli, saba 1
jääb ikka sabaks. ,|
Sellele seadis meie täiefiduskoo-1
li õpilane vastu paralleelküsimu- |
se: Mitu pead on toimetajal, kui | •
me ka tema pea peaks loeme? |
Vastu: Ei ühtki, sest peaks luge-1
mine ei aita. ; .§.
Teine (intelligentne) küsimus: |
Miks ei ole. inimese nina 12 tolli = '
pikk? Vastus (sama intelligentne): I'
Siis ta oleks juba jalg! §
Sellele seati vastuseks paralleel- =
küsimus: Miks ei ole inimese jalg |
mitte kuupi tolli pikk? Vastus: Siis §
ta oleks juba (toimetaja) sulepea! |
Küsimus:- Mitu pehmekskeede- §
, tud muna suudab hiiglane süüa |
tühja kõhuga? Vastus: Ainult üks, |
pärast seda pole kõht enam tühi, =
seal on juba üks muna. Paralleel-1
küsimus: Mitu rida tuleb toimeta- J
jal kirjutada, et leht poleks tühi? f
Vastus: Üks rida — toimetaja see- |
ja-see! š .
Edasiste küsimuste puhul läks ä
vaidlus juba noorte nurga eesti =
keele grammatika kallale. - ''... 1
Üks küsimusi oli järgnev: Mida §-
võetakse 'sult enne, kui sa selle •=
saad? ' =
Vastus:' Ülesvõte sinust. Meie =
täienduskool protesteeris: ÜTesvõ- =
tet ei võeta mitte „sult" vaid „si-1
nüst:", sellepärast on see küsimus ?
grammatiliselt diskvalifitseeritüd. |
Sama saatus tabas järgnevat |
küsimust: Miks seisab New Torgi I :
sadamas Vabadussammas?; Vas- f
tus: Ta ei saa ju istuda. Äga see |
l rmrga-st,. rea väga intelligentsema. •küsimus seletati lauseehituslikult |
paistvaid 'küsimusi vastamiseks
| noorte- ppolt, et selgitada irende
I aikjüudl. Mõtlesin, et löön nende-
| ga oma küsitletavad kohe nokau-
| tiT Aga lugu Täks umbes nägu sel-
I le armeenia naljaga, mida fegi
1 katsus- seletada ühes mitte väga
| intelligerrts€s seltskonnas. IChmelt
| istus neli armeeiTlast Tauas;: raks
I neis t/kummardus, et võtta ülesse
valeks. Et saada sellele antud' vas- »'..
tust, "peaks küsimus kõlama — I
miks New Yorgi sadamas olev Va- =
badussammas seisab? . ?
Ootamatu uue lahenduse leidis §
lõpuks küsimus: Mis on küll sinu |
oma, kuid kõik teised kasutavad f •>•
seda 'palju sagedamini?' Vastus; §
Sinu nimi. Selle peale aga- ühma-1
tas papa: „Minu auto!" 1
iona?ioiisuDi!n(iinimiKi(ni^imimi9i(Kt^iJiiifnjnD!iKiBi(HiK
Viiekümneaastane Jaagup, tuleb
hommikul vannitoast ja 'kiidab nai-sele:
: .'v:-:/'.\ -'-';
/ „Pärast vanni jä raseerimist tunnen
ennast W aastat nooremana."
Seepeale nafner
„Kas sa1 ei läheks tänasest peale1
õhtuti vaiTmtuppa?"
Mis on kõige kõrgem karistus kahe
naise pidamise eest?
„Kal^s ämma."
võtab suveks karusnahkesemeM
külmirhisg-uumi baiale
Tasuta immine fa viimim
707ML Pleasasst Rd., Toi^to, Ganada M4S
; ; : ; ^ ; ; ; - ^ / •/
• Omanik:L.lEE-
;h0O» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-20-08
