1977-05-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL/ 20. MAIL — FRIDÄY, „Meie Elu" mr. 20 (1423) 19TT imi • : I.'. ET! VAIM ELAKS EDASI Sl O ® ® Lasteaia e Toronto Eesti Seltsi Lasteaia tavalisele tööpäevale laupäeva hommikupoolel oli kogunenud Eesti Maja suurde saali lisaks kasvandikele ka nende vanemaid ja noortesõpru, kahjuks siiski vahemai arvul kui neid harilikult on olnud. Ilusailmali-ne kevadpäev oli pidulik, kuna kogunemisega tähistati kolme peapunkti: emadepäeva (kuigi nädal aega tavalisest hiljem), kevade tulekut ja lasteaia lõpetajaile lõputunnistuste väljaandmist. Emadepäeva tähisena kinnitasid kasvandikud saalisviibivaile emadele inda lilleõied, neid jätkus "aga ka vanaemadele ja. teistelegi heategijai- -mlng lõpuaktus lesti noored rahvus ises losaaigis' 31 JS Esinejad T. E. Rahvatantsijate Rühma ,,Kung!ä" maiballil. Foto —.S.Trlem i i ' e Maiballsl 1 Toronto' eestlaste traditsiooniline maiball peeti möödunud laupäeval, Harbour Castle suures saalis. Balli korraldajaks on igal aastal Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm „Kunglä",kes annab ka alati eeskava rahvatantsulise põimiku näol. Selleaastase kava oli kokku seadnud Taimi' Voksepp. 'Kava koosnes kuuest tantsust; „Kuusalu kadrill", „Setu käclrel", „Põimik vanade Eesti seltskonna tantsude alusel", ingliska", -,,'ko.sjatants" ja „Tuljak". Ak-kordeoni saade oli Allan Lükilt. Pidukülalisi koos „omadega" oli üle 500, nende seas ohtralt noori. Tantsuks mängis eestlastele tuttav Böb Cringanl orkester. Selleaastane pidu toimus Euroopa- . sõidu tähe all. Nii. peo,.kui ka arvukate loteriide,sissetulek'läheb grupi sõidukulude toetuseks. Euroopasse sõidavad 8 paari koos grupijuhi Toomas Metsalaga ja pillimehe. Allan Lükiga. V Peatused on nähtud ette kõiae- ... , , , , ....... , pealt. 1 kuu. Stokholmi. M e t s a k o d u . | . h k k u d e 1^O T a k f ? noortelaaaris, kus toimub ka rahva-Ibetaalreid jung lubas_taienduskooli • - jälle meeles pidada. Õpetaja Lydia Aruvald oli kümne aastase õpetustöö eest .väärinud nahkse lauabloki, millise eseme andis 'talle üle tänuga Uil TÄIENDUSKOOLI! Maailma suurimas täienduskoolis tähistati koolitöö lõppu piduliku aktusega. Esmaspäeval olid Eesti Majja kogunenud kõik kolmel kooliõhtul õppivad täienduskooli noored, et saada tunnistus õppetulemustega. Aktusel viibis suur hulk lastevanemaid ja koolisõpra. Aktus algas rahvuslipu toomisega, lipulauluga ning lavalt kostis õpilaskoorilt „SirjelinB" ja meeldiv „Isa-maa hiilgava pinnalta..." Teadustaja oli Mait Ainsaar. Õpilane Mia Tein hardas palvuses ütles tänusõnu õpetajatele pika meele ja kannatlikkuse eest. •;•-/ Avasõna oli koolikomitee esimehel Hans Lupil. Esimees mainis, et tänavune lend on täienduskooli .juubelilend — 25. Lõpetajaid 43. Kõik ühtlase tasemega ja väärivad kiitust, kes arvatavasti eranditult jätkavad oma Õpinguid eesti keskkoolis. Nüüd; on põhjust, arvata, et meie keskkooli lõpetajad saavad 3 crediti ülikooli astumiseks. See „crediti" saamine keskkoolist paneb, kohustusi ka algkoolile. Koolikomitee esimees tarjas Aleksander Kaske, kes annetas JC. Aktuse avasõna ütles kauaaegne TES. Lasteaia juhataja Alice Kul-lango, kes hindavalt mainis lasteva-lemate pjusivat vaeva ja indu mudilaste kohaletoimetamisel, milleta lasieaiatöö mõeldav ei oleks ja tänas kasvatajaid ennastsalgava noortetöö eest. Ta meenutas ühe lapsevanema jutuajamist, kes sama päeva varahommikul kooliealise Ottawasse ekskursioonile saatmas oli ja . ütles: Lasteaia juhataja Alice Kullango kõnelemas. Foto — Ö. Haamer sasti hakkama said ning kinnitas, et see esimene lõputunnistuse kättesaamine on tähtis päev ja meelde jääb ta eluks ajaks! Lõpuks esinesid tun-v ,Kas see pole tore kett! Eestlus ai-1 nistustesaajäd oma lasteaia lauluga säb kõdust lasteaeda, edasi meie veel viimast korda. tantsu õpetus laagri .noortele. Siis Göteborgis, Kölnis, Schönaus Eesti sõjavigastatute kodüsl. ja lõpuks Niz-zas, Lõun a- Pr a n t s ü s m a ai seal, toimuvale rahvakunsti pidustustel. Huvitavad . tingimused . seadsid üles prantslased:, seal ei tohi laulda.Eesti hümni — kuid ka mitte N. Vene oma. Eesti lipp võib aga lehvida vabalt. : ' '.' '' \- Etnograafilise Ringi edukas tegevus Eesti Etnograafilise Ringi tegevusaasta lõppes 12. mail. Tikkimise kursus, mis kestis 10 nädalat' ja mille juhatajaks oli Lydia Kuus, lõppes juba 5-dal mail. Kursus algas traditsioonilise pistelapi tegemisega^ kuid •peatselt olid pisted selged, ning kursuslased valisid omale meelepärase eseme, materjali ja mustri, ning kursuse lõpuks -'oli vajminud või valmimisel hulga kauneid esemeid,, tänu heale õpetajale! , . Viimasel kokkutulekul arutati Karavanil Etnogr. Ringi poolt korraldatava rahvusliku käsitöö näituse läbiviimist. Kunstiliseks koordineerijaks on ka seekord andekas arhitekt . EreriTaüi. . . - - V;;:-nnsel Tallinna Paviljoni •Karavani näitusele, samuti sügisel korraldatud vaipade näitusel kahetsesid •õige mitmed daamid;.et nad e(i teadnud ja selletõttu ei saanud ka omi kauneid esemeid näitusele tuua. . Etnograafiline Ring kutsub selle põhjal kõiki rahvuslikult mõtlevaid eesti naisi ja noorikuid üles — vaadake oma kodddes' rinsi. rtins toose, omad kaunid esemeid näitusele, et ka teised, omad ja võõrad sellest, ilust osa saaksid. Mustrid olgu siiski rah-vuspärased. Esemed võivad"olla tekstiil, puu, luu, nahk, metall jne. jne. Helistada: Ene Runge, tel. 483-6500 . P r a e g u toimub Northern District Library's, 40 Orchard View, Etnograafilise Ringi poolt korraldatud eesti'tarbekunsti näitus. Näitus algas 2-1 mail ja kestab 31-e maini. Orchard View on Yohge ja Eglinton'i nurgalt põhjapoole minnes esimene tänav vasemat kätt 1 Üks rohke tegevusaasta on jälle seljataga, järjekordselt kuues. Tänu osavõtjatele ja juhatusliikmetele: Susanne Koiga, Elna Kungla, Aino; Raun, Linda Raudjalg, Elna Libe ja Milvi Maimets'ale. Ene Runge Palume „Meie Elu" lugejaid saata kaasmaalaste aadresse proovi* oumbrite saatmiseks. Hans Lupp. ,; ; • ; Koolijuhataja kõneles juhtumist Tartu Kivisillal;, millest moraal lastele oli: meie võime olla ekslikud., kuid kui kuulame oma vanemate, õpetajate ja sõbralikkude inimeste sõna ja nõuandeid — saame targemaks, paremaks ning meil läheb elus hästi. Koolijuhataja Enn Ründva kutsus esile püüdlikumad, parimad emakeele rääkijad. Nendeks osutusid I kl. Heikki. Sillaste; I :a kl. Rita Lees; I b kl. Liisa-Kai Kaid; II kl. Tarmo Soots; II a kl ..Linda Nor-heim; III kl. Erik Halling; III a kl. Aiidres Loori ts; III b kl. Mari-Ann Kängsepp; IV kl. Mark Holmberg; IV a kl. Maimu Nõmmik; IV b kl. Paul Pede ja Kristina Sermat; V kl. Eve Teder; V a kl. Monika Pint; V b kl. Derek Pallandi; VI kl. Tiina Pärn-salu; VI a kl. Hillar Heine; VI b kl. Karl' Haamei:;#Koolijuhataja pani õpilastele .südamele hoida seda eest-lusetuld hoolega, mida on saadud siit koolist — õppides eesti koolis on kink eesti rahvale. Ka soovitas kooli juhata ia lõpetajaid jätkata oma õpinguid eesti keskkoolis, kus lahe-, nevad mõned punktid, mis kuidagi täienduskoolis on. tumedaks, jäänud Igale lõpetajale, annetati koolikomitee. poolt L. Ivahdi ..Pargi" ja kiitusega (cum laude) lõpetajaile Abistamiskomiteelt suurem ,,Orto" raamat Lõpetajaile kmnitati V kl. õpilaste poolt lilli rinda ja anti tunnistused saalis. . Kiitusega (cl.) lõpetajate seast osutusid parimateks Carl Haamer, Vivian Birk ja Hillar Heine. Auväärt, Helen; Birk, Vivian (cum laude); Eistrat, Kaari; Haamer, Carl (c.l.); Hailin.2, Linda (cl.); Heine. Hillar (c.l.); .Holmberg, Vivian; Hopp,: Tuura: Ilves, Peter; Jõ-geda. Piret; Jõgi. Mikk (c.l.); Kanne, Indrek; Krabi, tMichael; Kängsepp, Paul;'Kütt, Ilmar; Liiholm, Robert; Lomax, Villi: Luht, Anne (c.l,); Makk, Linda; Martin, Sulev; Meipoom, Karin; . Mäeste, Marika (c.l.); Mätas, Susan; Oder, Vivian (c.l.); Olup, Aime; Pahapill, Erika; Paiu, Linda (c.h); Paju, Ricky; Pee ts, Margaret; Pormeister, Liivi (c.l.); Pärnsalu, Tiina ;: Raun, Jaak; Reitav, Sven; Roi-ser, Maiu; Roosipuu, David; Saar, Erik (c.l.); Saarna, .Robbie; Silma, Linda (cl.); Soosaar, Robert; Summa, Anne (c.l.); Tralla, Lennard; Vaikla, Aime-Silvia; Valter, Ellen. Üks kuuenda klassi lõpetajaid, viibib praegu ajutiselt välismaal ja sooritab lõputesti sügisel.' V i k i . juhataja Ludvig Luide algas oma kõnet A. Viirlaiu luuletusega „Sinä suudad'^ ja õhutas lootust. Miks ei peaks me julgema loota, kui lootus on me leib! Eks looda vanemad oma.lapsi kooli saates, et neist kasvavad tublid ja. ausad järglased neile. Eks looda õpetajad õpilasi kasvatades ja õpetades,; et neist tulevad tublid inimesed. Lootsime .1944 a. sügisel, kui mässavale merele väi kestes kalapaatides põgenesime oma kodumaad maha jättes, lootsime, te da varsti jälle näha. Tihti on meie lootuski meid maha jätnud, kuid jäi le välgatab säde ja annab uut loo tust. Teile lõpetajaile on palju lootusi pandud.; Teie võite tõendada, et olete võimelised suurteks tegudeks. Ärge nõrkege takistuste juures, ärge taganege, pea püsti ja edasi! Sina suudad! Loodame, et me unistus oma sünnimaad vabana näha on reaalne teile • Lõpetaja Ellen Valter omas sõnavõtus tõendas, et ta ei tahtnudki kanada sõprauega kinno minna, kuid tuli parema meelega „Esto" kooli ja kavatseb ka edasi keskkooli minna, sest reede, õhtul tuleb ikka kuhugiJe minna ja siis juba on võimalus edasi s e K s käia eesti koolis. Ellen Valter soovis "noortele lugemiseks selliseid raamatuid, mis ori kergemad ja väga huvitavad, siis poleks vanematel ega õpetajatel vaja lapsi lugema sundida, vaid siis ostaksid noored neid ise omateenitud raha ;eest ja loeksid neid kas või salaja, kanada kooliski. See oleks see õige „Esto power", " Ellen Valter tänas ka õpetajaid, kes nende pärast kooli tulevad. Õpetajad püüavad meist kasvatada nii häid; eestlasi, kui aga vähegi saab. Õpetajate kõige suurem tasu olekski see, kui nad näeksid, et kasvame tublideks eestlasteks. Luban seda teile, armsad õpetajad; enese ja oma klassikaaslaste nimel, et püüame alati teha oma parima. • Tänu õpetajatele- avaldas koolikomitee esimees Hans Lupp. Ta • mainis, et ka teised rahvusgrupid oh avaldanud tunnustust meie koolidele. Kõige raskemat koormat koolitöös kannavad meie õpetajad. Õpetajad: Lydia Aruvald, Virve Geering, Elfriede Kuusk, Endla 'Komi, Hella Leivat, Ludvig: Luide, Ene Lüdis, Leena Norheim, Helgi ' Nippak ja koolijuhataja Henn Ründva said, kimbu nelke. Õpetajate reast puudus Endla Rüdmik, kes viibis välismaal. Lilletänu. avaldati ka koolikomitee esimehele Hans Lupile, kes on olnud ikka hoole ja armastusega eesti kooli juures, samuti kooli truule ja armastatud sekretärile Leida Märleyle. Veel tänas koolijuhataja abi eest Eesti Ühispanka, Abistamiskomiteed ja suurim tänu vaeva eest oli lastevanematele. koolidesse, noorteorganisatsioonides se ja kestab sel viisil ketikujuliselt edasi." • Kavaline osa algas kogu lasteäia-pere ühislauluga ,^male''V millele järgnes kevadläule, V klassilt ilulugemine „Eesti ema", nooremäilt tants •Kivikasukäs, laulumäng „Minu valge hani" ja löökpillide rühmalt „Kõik minu pardikesed". Eriti meeldis nii .lauljaile kui ka. kuulajaile, laul „Veli, kulla vellekene"; mille lõbusaid salme „Tantsi,. nii et tallad läbi, tantsi, nii et kingad katki" saatis rõõmus k.äteplaksutamine. Laule juhatas muusikaõpetaja Ilo Maimets. . /. .•; ^[ Edasi järgnes lõpetajate väljasaatmine, kes läbi suure lillepärja ükshaaval jä südamevärinaga lõpu-tunnistusi vastu võtma ilmusid.; • . Lasteaed on senini T.E:S. Täien- Tanavusiks T.E..S Lasteaia lõpeta-jäiks' olid: Tarmo Ainsaar, Heikki Altosaar, Taivo Evard, Victor Härm, Veikko Karhunen, Andres Küttis, Erik Küttis, Leili Reet Lukas, Erika Meipoom, AJarie Nurm, Susan Nyky-forchyn, Thomas OIvet, Alar Peter-soo, Kai Rannik, Mihkel' pähniste, Monica Roose, Ivar-Paul Soever, Lii- .1 sa Soots, Paul Tae, Marcus Tämm, Toivo Trass ja Katrin Verret. . Lõppsõna kogunemisel ütles Lastevanemate Komitee esimees Maido Musta,' andes tänutäheks tehtud töö eest roosiõied lasteaia juhatajaie, kasvatajaile, keda on laval 13, ja toimkondade juhatajaile ...lastevanemate .hulgast, kes samuti ära teinud on suure töö. Kasvatajate osas ei ole ettenäha muudatusi järgmiseks tööaastaks ja. kõneleja lõpetas: ,.Saatke oma, lapsed -lasteaeda-,-et eesti vaim Reedel, 6-dal ja laupäeval, 7-dal mail toimus .lääne Torontos, Hum-berside Collegiatis rahvusvaheline „Mosaiik". Humberside 1400-ne õpilaspere koosneb 34-st erinevast rahvusest ja nende hulka kuuluvad ka ^ noored viiest eesti perekonnast. Alul tekkis küsimus kas meie oma väikese rahvusgrupiga jõuame efektiivselt Eestit esindada, kuna oli. vaja korraldada rahvuspärane, näitus, lavaline ettekanne ja veel eestipärased toidud. Kuna külalisi oli oodata 8—10 tuhande j ümber tegi see viimane just eriti' suurt muret. Hea tahtmise ja kaasabiga sai aga ..kõigist takistustest üle. Naima Aer kaunistas eesti nurka kunstipäraste puutöödega ja demonstreeris puu peale gra-veerirnist ja põletamist. Tema tööd äratasid suurt huvi nii noorte kui ka-vähemate külaliste hulgas. Lavalises ettekandes esinesid pr. Tiiduse võimlejad ja said suure aplausi osaliseks. Eestipäraseid toite valmistati vanemate, vanaisade -emade ja tädide abiga, nii et ka need ei puudunud rahvusvaheliselt toidulaualt. Eriti hüvitavaks osutus laupäeVa-hommikune paraad mis koosnes noortest rahvusrõivastes, antiik Fordi autodest, Royal Regimentof Cä-nada orkestrist ja t^rastrümmide orkestrist. Ka. meie eesti noored võtsid sellest osa ja kaunistasid, paraadi oma rahvusrõivastega eesti lipukesi lehvitades. Kuna ilm oli nädalalõpul eriti meeldiv siis aitas ka see kaasa ja kõik üritused õnnestusid hästi. Maie Ilves Eesti Rahvuslaste K@gyle duskoöli saatnud 251 last. Tänavune |- elaks -edasi!" . - ^ oli 12. lend, mille lõpetas 22 poissi-' Järgnes mahla- ja kohvilaud, šä-tüdrukut, kes said klassijuhatajaiit Lea Ainsaarelt ja Ilme Paaralt oma mas oli korraldatud lastetööde-': naitus, kus n i i nooremad kui ka vane-lÖputunnistused motoga ,.Tublidus mad. kasvandikud esitasid; arengule ei tule tööta, usinus, ei hooleta" ja ''vastavaid ja huvitavaid, individuaal-lasteaia juhatajalt Av .Kullangolfri- j ning ühistöid joonistuste ja-, käsitöö-patsiga koolimärgi. kaelariputami-, de alalt. Samuti olid väljas eestikeel- •'•''.! •.•••[•' . sed raamatud lasteaiaealistele. õppeaasta vii- Ks on väljasõit >ese, lastekohase kõnega ter- j Lasteaia käesoleva vi tas: väikesi lõpetajaid kasvataja L.maseks kokkutuleku Ainsaar, meenutades neid paljusid j Highland Creek parki 28, mail ja õp raskeid ülesandeid, mida kasvandi-- petöö algab- jällegi., septembrikuu kel: lahendada tuli ja millega nad ilu-' eelviimasel nädalaL ii/ ATR UUL! SihfasyfisSeedrbry pidas aastakoös^ Sissejuhatusena uude, arvult 22. te- sedapuhku neljaks nädalaks. Juhata- Peale hümni laulmist ja lipu lahkumist saalist, siirdusid õpilased klassidesse, kus klassijuhatajad'-neV. le tunnistusi jagasid. ;•:• Vancouveri Eesti Rahvatantsu Rühma korraldusel toimus laupäeval, 7- mail Briti Kolumbia ülikooli ..Graduate Student Centres" n.n. Ke-' vadepidu.' Pidu algas õhtusööaiea kusjuures. „külmarohtu". sai. osta baarist ja selle minek oli elav. ,: Eeskavalises osas Vancouveri Eesti Rahvatantsijad -esitasid meie kauneid tantse ja külalisena esines-Vancouveri Lätlaste Rahvatantsu Rühm, kellede esinemine võeti vastu tugeva aplausiga. . Maikuningannaks valiti prl. Wask. Rahvast oli rohkesti ja lõbus tants kestis üle kesköö. gevusaastasse, pidas sihtasutis Seed-rioru oma aasta-üldkoosoleku 24. aprillil.- Juhatuse poolt esitatud 1976 a. aruanded kinnitati üksmeelselt: Ta^ gasivaates tegevusele võidi esile tõsta aasta, suurürituse — SUVIHARI 1976.— programmis pakutud vabaõhulavastuse ^Mälestuste radadel" üle ootuste õnnestumist. Selle omapärase sõna-, tantsu- ja laulüpõimi-ku idee, üldjuhtimise ja lavastuse andis Ene. Rebane, ja sujuvalt esitatud lavastuses nägime ja kuulsime aina noorust, vaid ühe erandiga — Lydia Vohu vanaema osas. Seedrioru ülesehituse „mootofcks" kujunenud talgutöödel 'pandi 1976 a. kirja, 2233 töötundi. 1-977 a. tegevuskava .nõuab seedri-orulastelt järjest uusi julgeid tegusid, nii tööde kui. ürituste alal. Tööd jätkub jälle kõigile, kes valmis lisama oma panust, sest ajahammas -on 21 aastaga jätnud oma jäljed kõikjale, ja uuendamist, parandamist ja korrastamist, on igal sammul. Traditsiooniline suurpidu — SUVI-HARI 1977 — peetakse laupäeval, 2. juulil. Kontsert-aktusel (kell 5 p.l.) esineb peokõnega Heikki Leesment (Washington, D.C.). Õhtul esitab Eesti Rahvusteater, vabaõhuteatris Ausust Kitzbergi komöödia „Neetud talu". See on' viimane vanameistri poolt .kirjapandud näidend, mis pärast groteskses laadis ülesehitatud menukat 'esiklavastust . „Estoniäs" lugematute teatrilavade repertuaaris kodumaal. püsis. Paguluses tuleb ..Neetud talu" esmakordselt esitamisele. Selle õn nüüd . vabaõhulava jaoks seadnud Kaarel Söödor, kes selle ise üheskoos Lydia Vohuga ka lavastab. Kesköötunnil on mälestussamba esisel traditsiooniline lühisaa-de „Mõttelehnul . kodumaale..." Tantsuks vabaõhutantsulaval mängib'jälle Georg Iltali kapell. .: . • Nädal pärast suurpidu, pühapäeval, 10- jüüii'1','. avab uueks hooajaks j uksed Seedrioru noorte suvekodu, jaks on pedagoog pr. Endla Kannel ja perenaiseks ..veteran" Mahti Mäl-berg. Informatsioon laste registreerimise kohta ilmub ajalehes 'eraldi teadaande kujul. Omalaadi pettumusena tegi juhatus koosolekule teatavaks, et aasta eest ürituste kavva võetud 5. Eesti Laulupäev, Seedriorul juulis 1978 a. ei saa teoks. Nimelt selgus, et Eesti Lauljate Liidu juhatusel "on Iaulupäe-vade jaoks oma ajatabel, mis määrab aasta .1978 niiöelda Jõudeaas-taks", • kus midagi ei tohi juhtuda. Kujunenud olukorras on Seedrioru juhatus juba kaalumas uusi võimalusi SUVIHARI 1978 jaoks traditsioonilise programmi kujundamiseks.. . Aastakoosolekul valitud uus juhatus jagas ametülesanded 'järgmiselt: esimees — Eduard Rebane (Kitche^; ner), abiesimehed: Edgar Kink (Hamilton ). Ene Rebane (London), Dr. Voldemar Tammemägi (St. Cathari-nes), sekretär Harry Pärkma, laekur Ilmar Jõgi, liikmed eriülesannetes Agu-Pertensja Kalju Varangu; koopteeritud liikmed Heinrich Karu (juhatuse volinik; Londonis), Juta ja Jüri Juurana: (arvepidamine). Revisjonikomisjoni valiti F. Koger, A. Lep-son ja T. Ruutopõld. > Tervislikel' põhjustel ' juhatuse tööst eemale jäänud Arnold Voltrele avaldas koosolek siirat tunnustust ja tänu. • '•;_'. - •'.: Asjalik ja ülesehitava töö vaimus kulgenud koosolek, mida juhatas dr. ja protokollis H. Pärkma, lõppes hümniga. ; . Eesti Rahvuslaste j Kogule laekus 1977; a. toetustähtedest 2500 dollarit: Preemiate; jagamine toimus 6. mail s.a. ja preemiad langesid järgmistele numbritele: 1. — 3247 (Sl00), 2, - 1139 (S50),3. — 1551 (S25) ja ülejäänud preemiad on suurteos „Eesti Vabariik": 4. — 180, 5. — 2782, 6.. — 766, 7. -— 2096, S . 1 5 4 5 , 9. 2528, 10. — m, 11,-- 1022, 12. — 1326. 13. - 843. Eesti. Rahvuslaste Kogu avaldab siinjuures, südamlikku tänu kõigile toetustahtede omandajaile. See toetus on• järjekordne tunnustus senisele tööle ja kindlustab meie jätkuvat rahvuslikku tegevust. . Juhatus Lo^dofii Eesti Ma ja of sib äsan Londoni Eesti Maja otsib oma ülemere kolinud osanikke, sooviga neid paluda üle kanda oma osatähed mõnele veel Inglismaal elavale kaasmaalasele, või organisatsioonile. Mõni aasta tagasi 34 kanada eestlast juba kandsid oma 219 ošatähte nii üle, Inglismaal tegid sama 175 osanikku oma 565 psatahega. Kuid Kanadas on veel umbes 40 osanikku — enamuses teadmata kus. Telefoni raamatute ja tuttavate abiga ei suuda ka kõiki avastada. Seepärast palve kõigile E. M. osanikele enesest teatada dr. E. Arujale, 37 Groveland Crescent, Don Mills, Ontario, M3A 3C4. või telefon (416) '447-8958; ..kes siis saadab -Teile ametliku vormi allakirjutamiseks," kui Teie lahkus lubab. E. Aruja EI / . MINGIT KOMPROMISSI KOMMUMISTIDEGA K. Päts — 1918. Koguduse nõukogu otsusega muretseti Hamiltoni eesti kogudusele armulaua karikas, ja: '.ta.ldre.k- -—seni on kasutanud, teiste koguduste armulaua riistu. Uued; esemed. pühitse: takse piiskop; K . / Raudseppa:• poolt ning võetakse esmakordselt tarvitusele leeripühal, 22. mail. Vastavalt viimhse Täiskogu otsusele, on. Hamiltoni-koguduse nõukogu alustanud uue eestlaste' matusepaiga. ostmise eeltöödega. Hauakruntide hind pn umbes $400:4-. Kõik, kes on huvitatud hauakruntide ostmisest ühisele matusepaigale, palutakse sellest teata;koguduse esimehele, hr. J. Müürile, enne 1. juulit 1977. a. :"'-.-•.: :-/'>V. ' . •>. :;,•'' Abielluda soovivad ja kuulutatakse maha: Peeter Hans Kopvillem ja- Eva Katrin Varangu, Eddy Õunpuu ja Lillian Ann Saar, Olav Sepp ja Krista Linda Kumm. P»isk0p Raudsepp jutlustab Torontos • Nelipüha esimesel pühal, 29. mail kell 5 p.l. jutlustab piiskop Karl Raudsepp Toronto EELK Jakobi koguduses.' Liturgistina teenib koguduse õpetaja ja orelil L. Pilt. „Meie Elu" n l a i i i i i i i i i i i i i i i u i i i i i i i i i f * D aktiivsel a MERI j? Merike | ja õnnista] ^Andrese kl ?ta õppinm 0 danud enc |lis. See oli ° lähedase õ m | koostama 1 koosoleku |tuse pidai | kui alal M | lõpetamise = koolis. | Gaidina I Tütarde li] | salga- ja | tanud I j |möödunud = eeskujulik I Rahvata) I huvialaks.! | vatantsu II | rühmas õpi | on väga hj I sed tantsi = teevad saj | pöördeid | Moodne I 1 ja seda h| lEstiennis. | likrühma |koos ühe P Eriti sü! M 1 | luule ja lj | moodusta; | Meipoom I grupi SÄl | nud edugj I oli sõit ? duskooligž i peost. SAl Z alguparas| | paks on f Andres vii | Suvel o| " ru lasteki CD f valajaks. | vai suvell l Merikesl I eesti ühisi 1 jõuline t< |end kuidd ilana eesti | sõbrad oi I rahvustes] Ivad. Eesti m s ne rahvus fha, et nol = remaid kl n r I paremini f Suur a| = vustesse I lest, et ca 1 Merike -s< = tahaks ai ' CD ÜJIIIIIIMIIII;;I;,I;:| Balti Lii] nud tegen| küüditami seks. Kiil peetav ko meeni linel peetakse (Bond'i j; päeval, 14| nilisel läti peani peapiiskop Bai kunas piiskop Males ti neväd cci Segakoor Kooki j ui leedu - .soil : mendilii^ Korrald tahetakse! tõmmata, birääkiniil noorte m leedu skaj tusele sui välja ka i nab aktu| ma pidulj Kuna nud üle e| tusaktuse Ühtlasi 'oi
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 20, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-05-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770520 |
Description
Title | 1977-05-20-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | REEDEL/ 20. MAIL — FRIDÄY, „Meie Elu" mr. 20 (1423) 19TT imi • : I.'. ET! VAIM ELAKS EDASI Sl O ® ® Lasteaia e Toronto Eesti Seltsi Lasteaia tavalisele tööpäevale laupäeva hommikupoolel oli kogunenud Eesti Maja suurde saali lisaks kasvandikele ka nende vanemaid ja noortesõpru, kahjuks siiski vahemai arvul kui neid harilikult on olnud. Ilusailmali-ne kevadpäev oli pidulik, kuna kogunemisega tähistati kolme peapunkti: emadepäeva (kuigi nädal aega tavalisest hiljem), kevade tulekut ja lasteaia lõpetajaile lõputunnistuste väljaandmist. Emadepäeva tähisena kinnitasid kasvandikud saalisviibivaile emadele inda lilleõied, neid jätkus "aga ka vanaemadele ja. teistelegi heategijai- -mlng lõpuaktus lesti noored rahvus ises losaaigis' 31 JS Esinejad T. E. Rahvatantsijate Rühma ,,Kung!ä" maiballil. Foto —.S.Trlem i i ' e Maiballsl 1 Toronto' eestlaste traditsiooniline maiball peeti möödunud laupäeval, Harbour Castle suures saalis. Balli korraldajaks on igal aastal Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm „Kunglä",kes annab ka alati eeskava rahvatantsulise põimiku näol. Selleaastase kava oli kokku seadnud Taimi' Voksepp. 'Kava koosnes kuuest tantsust; „Kuusalu kadrill", „Setu käclrel", „Põimik vanade Eesti seltskonna tantsude alusel", ingliska", -,,'ko.sjatants" ja „Tuljak". Ak-kordeoni saade oli Allan Lükilt. Pidukülalisi koos „omadega" oli üle 500, nende seas ohtralt noori. Tantsuks mängis eestlastele tuttav Böb Cringanl orkester. Selleaastane pidu toimus Euroopa- . sõidu tähe all. Nii. peo,.kui ka arvukate loteriide,sissetulek'läheb grupi sõidukulude toetuseks. Euroopasse sõidavad 8 paari koos grupijuhi Toomas Metsalaga ja pillimehe. Allan Lükiga. V Peatused on nähtud ette kõiae- ... , , , , ....... , pealt. 1 kuu. Stokholmi. M e t s a k o d u . | . h k k u d e 1^O T a k f ? noortelaaaris, kus toimub ka rahva-Ibetaalreid jung lubas_taienduskooli • - jälle meeles pidada. Õpetaja Lydia Aruvald oli kümne aastase õpetustöö eest .väärinud nahkse lauabloki, millise eseme andis 'talle üle tänuga Uil TÄIENDUSKOOLI! Maailma suurimas täienduskoolis tähistati koolitöö lõppu piduliku aktusega. Esmaspäeval olid Eesti Majja kogunenud kõik kolmel kooliõhtul õppivad täienduskooli noored, et saada tunnistus õppetulemustega. Aktusel viibis suur hulk lastevanemaid ja koolisõpra. Aktus algas rahvuslipu toomisega, lipulauluga ning lavalt kostis õpilaskoorilt „SirjelinB" ja meeldiv „Isa-maa hiilgava pinnalta..." Teadustaja oli Mait Ainsaar. Õpilane Mia Tein hardas palvuses ütles tänusõnu õpetajatele pika meele ja kannatlikkuse eest. •;•-/ Avasõna oli koolikomitee esimehel Hans Lupil. Esimees mainis, et tänavune lend on täienduskooli .juubelilend — 25. Lõpetajaid 43. Kõik ühtlase tasemega ja väärivad kiitust, kes arvatavasti eranditult jätkavad oma Õpinguid eesti keskkoolis. Nüüd; on põhjust, arvata, et meie keskkooli lõpetajad saavad 3 crediti ülikooli astumiseks. See „crediti" saamine keskkoolist paneb, kohustusi ka algkoolile. Koolikomitee esimees tarjas Aleksander Kaske, kes annetas JC. Aktuse avasõna ütles kauaaegne TES. Lasteaia juhataja Alice Kul-lango, kes hindavalt mainis lasteva-lemate pjusivat vaeva ja indu mudilaste kohaletoimetamisel, milleta lasieaiatöö mõeldav ei oleks ja tänas kasvatajaid ennastsalgava noortetöö eest. Ta meenutas ühe lapsevanema jutuajamist, kes sama päeva varahommikul kooliealise Ottawasse ekskursioonile saatmas oli ja . ütles: Lasteaia juhataja Alice Kullango kõnelemas. Foto — Ö. Haamer sasti hakkama said ning kinnitas, et see esimene lõputunnistuse kättesaamine on tähtis päev ja meelde jääb ta eluks ajaks! Lõpuks esinesid tun-v ,Kas see pole tore kett! Eestlus ai-1 nistustesaajäd oma lasteaia lauluga säb kõdust lasteaeda, edasi meie veel viimast korda. tantsu õpetus laagri .noortele. Siis Göteborgis, Kölnis, Schönaus Eesti sõjavigastatute kodüsl. ja lõpuks Niz-zas, Lõun a- Pr a n t s ü s m a ai seal, toimuvale rahvakunsti pidustustel. Huvitavad . tingimused . seadsid üles prantslased:, seal ei tohi laulda.Eesti hümni — kuid ka mitte N. Vene oma. Eesti lipp võib aga lehvida vabalt. : ' '.' '' \- Etnograafilise Ringi edukas tegevus Eesti Etnograafilise Ringi tegevusaasta lõppes 12. mail. Tikkimise kursus, mis kestis 10 nädalat' ja mille juhatajaks oli Lydia Kuus, lõppes juba 5-dal mail. Kursus algas traditsioonilise pistelapi tegemisega^ kuid •peatselt olid pisted selged, ning kursuslased valisid omale meelepärase eseme, materjali ja mustri, ning kursuse lõpuks -'oli vajminud või valmimisel hulga kauneid esemeid,, tänu heale õpetajale! , . Viimasel kokkutulekul arutati Karavanil Etnogr. Ringi poolt korraldatava rahvusliku käsitöö näituse läbiviimist. Kunstiliseks koordineerijaks on ka seekord andekas arhitekt . EreriTaüi. . . - - V;;:-nnsel Tallinna Paviljoni •Karavani näitusele, samuti sügisel korraldatud vaipade näitusel kahetsesid •õige mitmed daamid;.et nad e(i teadnud ja selletõttu ei saanud ka omi kauneid esemeid näitusele tuua. . Etnograafiline Ring kutsub selle põhjal kõiki rahvuslikult mõtlevaid eesti naisi ja noorikuid üles — vaadake oma kodddes' rinsi. rtins toose, omad kaunid esemeid näitusele, et ka teised, omad ja võõrad sellest, ilust osa saaksid. Mustrid olgu siiski rah-vuspärased. Esemed võivad"olla tekstiil, puu, luu, nahk, metall jne. jne. Helistada: Ene Runge, tel. 483-6500 . P r a e g u toimub Northern District Library's, 40 Orchard View, Etnograafilise Ringi poolt korraldatud eesti'tarbekunsti näitus. Näitus algas 2-1 mail ja kestab 31-e maini. Orchard View on Yohge ja Eglinton'i nurgalt põhjapoole minnes esimene tänav vasemat kätt 1 Üks rohke tegevusaasta on jälle seljataga, järjekordselt kuues. Tänu osavõtjatele ja juhatusliikmetele: Susanne Koiga, Elna Kungla, Aino; Raun, Linda Raudjalg, Elna Libe ja Milvi Maimets'ale. Ene Runge Palume „Meie Elu" lugejaid saata kaasmaalaste aadresse proovi* oumbrite saatmiseks. Hans Lupp. ,; ; • ; Koolijuhataja kõneles juhtumist Tartu Kivisillal;, millest moraal lastele oli: meie võime olla ekslikud., kuid kui kuulame oma vanemate, õpetajate ja sõbralikkude inimeste sõna ja nõuandeid — saame targemaks, paremaks ning meil läheb elus hästi. Koolijuhataja Enn Ründva kutsus esile püüdlikumad, parimad emakeele rääkijad. Nendeks osutusid I kl. Heikki. Sillaste; I :a kl. Rita Lees; I b kl. Liisa-Kai Kaid; II kl. Tarmo Soots; II a kl ..Linda Nor-heim; III kl. Erik Halling; III a kl. Aiidres Loori ts; III b kl. Mari-Ann Kängsepp; IV kl. Mark Holmberg; IV a kl. Maimu Nõmmik; IV b kl. Paul Pede ja Kristina Sermat; V kl. Eve Teder; V a kl. Monika Pint; V b kl. Derek Pallandi; VI kl. Tiina Pärn-salu; VI a kl. Hillar Heine; VI b kl. Karl' Haamei:;#Koolijuhataja pani õpilastele .südamele hoida seda eest-lusetuld hoolega, mida on saadud siit koolist — õppides eesti koolis on kink eesti rahvale. Ka soovitas kooli juhata ia lõpetajaid jätkata oma õpinguid eesti keskkoolis, kus lahe-, nevad mõned punktid, mis kuidagi täienduskoolis on. tumedaks, jäänud Igale lõpetajale, annetati koolikomitee. poolt L. Ivahdi ..Pargi" ja kiitusega (cum laude) lõpetajaile Abistamiskomiteelt suurem ,,Orto" raamat Lõpetajaile kmnitati V kl. õpilaste poolt lilli rinda ja anti tunnistused saalis. . Kiitusega (cl.) lõpetajate seast osutusid parimateks Carl Haamer, Vivian Birk ja Hillar Heine. Auväärt, Helen; Birk, Vivian (cum laude); Eistrat, Kaari; Haamer, Carl (c.l.); Hailin.2, Linda (cl.); Heine. Hillar (c.l.); .Holmberg, Vivian; Hopp,: Tuura: Ilves, Peter; Jõ-geda. Piret; Jõgi. Mikk (c.l.); Kanne, Indrek; Krabi, tMichael; Kängsepp, Paul;'Kütt, Ilmar; Liiholm, Robert; Lomax, Villi: Luht, Anne (c.l,); Makk, Linda; Martin, Sulev; Meipoom, Karin; . Mäeste, Marika (c.l.); Mätas, Susan; Oder, Vivian (c.l.); Olup, Aime; Pahapill, Erika; Paiu, Linda (c.h); Paju, Ricky; Pee ts, Margaret; Pormeister, Liivi (c.l.); Pärnsalu, Tiina ;: Raun, Jaak; Reitav, Sven; Roi-ser, Maiu; Roosipuu, David; Saar, Erik (c.l.); Saarna, .Robbie; Silma, Linda (cl.); Soosaar, Robert; Summa, Anne (c.l.); Tralla, Lennard; Vaikla, Aime-Silvia; Valter, Ellen. Üks kuuenda klassi lõpetajaid, viibib praegu ajutiselt välismaal ja sooritab lõputesti sügisel.' V i k i . juhataja Ludvig Luide algas oma kõnet A. Viirlaiu luuletusega „Sinä suudad'^ ja õhutas lootust. Miks ei peaks me julgema loota, kui lootus on me leib! Eks looda vanemad oma.lapsi kooli saates, et neist kasvavad tublid ja. ausad järglased neile. Eks looda õpetajad õpilasi kasvatades ja õpetades,; et neist tulevad tublid inimesed. Lootsime .1944 a. sügisel, kui mässavale merele väi kestes kalapaatides põgenesime oma kodumaad maha jättes, lootsime, te da varsti jälle näha. Tihti on meie lootuski meid maha jätnud, kuid jäi le välgatab säde ja annab uut loo tust. Teile lõpetajaile on palju lootusi pandud.; Teie võite tõendada, et olete võimelised suurteks tegudeks. Ärge nõrkege takistuste juures, ärge taganege, pea püsti ja edasi! Sina suudad! Loodame, et me unistus oma sünnimaad vabana näha on reaalne teile • Lõpetaja Ellen Valter omas sõnavõtus tõendas, et ta ei tahtnudki kanada sõprauega kinno minna, kuid tuli parema meelega „Esto" kooli ja kavatseb ka edasi keskkooli minna, sest reede, õhtul tuleb ikka kuhugiJe minna ja siis juba on võimalus edasi s e K s käia eesti koolis. Ellen Valter soovis "noortele lugemiseks selliseid raamatuid, mis ori kergemad ja väga huvitavad, siis poleks vanematel ega õpetajatel vaja lapsi lugema sundida, vaid siis ostaksid noored neid ise omateenitud raha ;eest ja loeksid neid kas või salaja, kanada kooliski. See oleks see õige „Esto power", " Ellen Valter tänas ka õpetajaid, kes nende pärast kooli tulevad. Õpetajad püüavad meist kasvatada nii häid; eestlasi, kui aga vähegi saab. Õpetajate kõige suurem tasu olekski see, kui nad näeksid, et kasvame tublideks eestlasteks. Luban seda teile, armsad õpetajad; enese ja oma klassikaaslaste nimel, et püüame alati teha oma parima. • Tänu õpetajatele- avaldas koolikomitee esimees Hans Lupp. Ta • mainis, et ka teised rahvusgrupid oh avaldanud tunnustust meie koolidele. Kõige raskemat koormat koolitöös kannavad meie õpetajad. Õpetajad: Lydia Aruvald, Virve Geering, Elfriede Kuusk, Endla 'Komi, Hella Leivat, Ludvig: Luide, Ene Lüdis, Leena Norheim, Helgi ' Nippak ja koolijuhataja Henn Ründva said, kimbu nelke. Õpetajate reast puudus Endla Rüdmik, kes viibis välismaal. Lilletänu. avaldati ka koolikomitee esimehele Hans Lupile, kes on olnud ikka hoole ja armastusega eesti kooli juures, samuti kooli truule ja armastatud sekretärile Leida Märleyle. Veel tänas koolijuhataja abi eest Eesti Ühispanka, Abistamiskomiteed ja suurim tänu vaeva eest oli lastevanematele. koolidesse, noorteorganisatsioonides se ja kestab sel viisil ketikujuliselt edasi." • Kavaline osa algas kogu lasteäia-pere ühislauluga ,^male''V millele järgnes kevadläule, V klassilt ilulugemine „Eesti ema", nooremäilt tants •Kivikasukäs, laulumäng „Minu valge hani" ja löökpillide rühmalt „Kõik minu pardikesed". Eriti meeldis nii .lauljaile kui ka. kuulajaile, laul „Veli, kulla vellekene"; mille lõbusaid salme „Tantsi,. nii et tallad läbi, tantsi, nii et kingad katki" saatis rõõmus k.äteplaksutamine. Laule juhatas muusikaõpetaja Ilo Maimets. . /. .•; ^[ Edasi järgnes lõpetajate väljasaatmine, kes läbi suure lillepärja ükshaaval jä südamevärinaga lõpu-tunnistusi vastu võtma ilmusid.; • . Lasteaed on senini T.E:S. Täien- Tanavusiks T.E..S Lasteaia lõpeta-jäiks' olid: Tarmo Ainsaar, Heikki Altosaar, Taivo Evard, Victor Härm, Veikko Karhunen, Andres Küttis, Erik Küttis, Leili Reet Lukas, Erika Meipoom, AJarie Nurm, Susan Nyky-forchyn, Thomas OIvet, Alar Peter-soo, Kai Rannik, Mihkel' pähniste, Monica Roose, Ivar-Paul Soever, Lii- .1 sa Soots, Paul Tae, Marcus Tämm, Toivo Trass ja Katrin Verret. . Lõppsõna kogunemisel ütles Lastevanemate Komitee esimees Maido Musta,' andes tänutäheks tehtud töö eest roosiõied lasteaia juhatajaie, kasvatajaile, keda on laval 13, ja toimkondade juhatajaile ...lastevanemate .hulgast, kes samuti ära teinud on suure töö. Kasvatajate osas ei ole ettenäha muudatusi järgmiseks tööaastaks ja. kõneleja lõpetas: ,.Saatke oma, lapsed -lasteaeda-,-et eesti vaim Reedel, 6-dal ja laupäeval, 7-dal mail toimus .lääne Torontos, Hum-berside Collegiatis rahvusvaheline „Mosaiik". Humberside 1400-ne õpilaspere koosneb 34-st erinevast rahvusest ja nende hulka kuuluvad ka ^ noored viiest eesti perekonnast. Alul tekkis küsimus kas meie oma väikese rahvusgrupiga jõuame efektiivselt Eestit esindada, kuna oli. vaja korraldada rahvuspärane, näitus, lavaline ettekanne ja veel eestipärased toidud. Kuna külalisi oli oodata 8—10 tuhande j ümber tegi see viimane just eriti' suurt muret. Hea tahtmise ja kaasabiga sai aga ..kõigist takistustest üle. Naima Aer kaunistas eesti nurka kunstipäraste puutöödega ja demonstreeris puu peale gra-veerirnist ja põletamist. Tema tööd äratasid suurt huvi nii noorte kui ka-vähemate külaliste hulgas. Lavalises ettekandes esinesid pr. Tiiduse võimlejad ja said suure aplausi osaliseks. Eestipäraseid toite valmistati vanemate, vanaisade -emade ja tädide abiga, nii et ka need ei puudunud rahvusvaheliselt toidulaualt. Eriti hüvitavaks osutus laupäeVa-hommikune paraad mis koosnes noortest rahvusrõivastes, antiik Fordi autodest, Royal Regimentof Cä-nada orkestrist ja t^rastrümmide orkestrist. Ka. meie eesti noored võtsid sellest osa ja kaunistasid, paraadi oma rahvusrõivastega eesti lipukesi lehvitades. Kuna ilm oli nädalalõpul eriti meeldiv siis aitas ka see kaasa ja kõik üritused õnnestusid hästi. Maie Ilves Eesti Rahvuslaste K@gyle duskoöli saatnud 251 last. Tänavune |- elaks -edasi!" . - ^ oli 12. lend, mille lõpetas 22 poissi-' Järgnes mahla- ja kohvilaud, šä-tüdrukut, kes said klassijuhatajaiit Lea Ainsaarelt ja Ilme Paaralt oma mas oli korraldatud lastetööde-': naitus, kus n i i nooremad kui ka vane-lÖputunnistused motoga ,.Tublidus mad. kasvandikud esitasid; arengule ei tule tööta, usinus, ei hooleta" ja ''vastavaid ja huvitavaid, individuaal-lasteaia juhatajalt Av .Kullangolfri- j ning ühistöid joonistuste ja-, käsitöö-patsiga koolimärgi. kaelariputami-, de alalt. Samuti olid väljas eestikeel- •'•''.! •.•••[•' . sed raamatud lasteaiaealistele. õppeaasta vii- Ks on väljasõit >ese, lastekohase kõnega ter- j Lasteaia käesoleva vi tas: väikesi lõpetajaid kasvataja L.maseks kokkutuleku Ainsaar, meenutades neid paljusid j Highland Creek parki 28, mail ja õp raskeid ülesandeid, mida kasvandi-- petöö algab- jällegi., septembrikuu kel: lahendada tuli ja millega nad ilu-' eelviimasel nädalaL ii/ ATR UUL! SihfasyfisSeedrbry pidas aastakoös^ Sissejuhatusena uude, arvult 22. te- sedapuhku neljaks nädalaks. Juhata- Peale hümni laulmist ja lipu lahkumist saalist, siirdusid õpilased klassidesse, kus klassijuhatajad'-neV. le tunnistusi jagasid. ;•:• Vancouveri Eesti Rahvatantsu Rühma korraldusel toimus laupäeval, 7- mail Briti Kolumbia ülikooli ..Graduate Student Centres" n.n. Ke-' vadepidu.' Pidu algas õhtusööaiea kusjuures. „külmarohtu". sai. osta baarist ja selle minek oli elav. ,: Eeskavalises osas Vancouveri Eesti Rahvatantsijad -esitasid meie kauneid tantse ja külalisena esines-Vancouveri Lätlaste Rahvatantsu Rühm, kellede esinemine võeti vastu tugeva aplausiga. . Maikuningannaks valiti prl. Wask. Rahvast oli rohkesti ja lõbus tants kestis üle kesköö. gevusaastasse, pidas sihtasutis Seed-rioru oma aasta-üldkoosoleku 24. aprillil.- Juhatuse poolt esitatud 1976 a. aruanded kinnitati üksmeelselt: Ta^ gasivaates tegevusele võidi esile tõsta aasta, suurürituse — SUVIHARI 1976.— programmis pakutud vabaõhulavastuse ^Mälestuste radadel" üle ootuste õnnestumist. Selle omapärase sõna-, tantsu- ja laulüpõimi-ku idee, üldjuhtimise ja lavastuse andis Ene. Rebane, ja sujuvalt esitatud lavastuses nägime ja kuulsime aina noorust, vaid ühe erandiga — Lydia Vohu vanaema osas. Seedrioru ülesehituse „mootofcks" kujunenud talgutöödel 'pandi 1976 a. kirja, 2233 töötundi. 1-977 a. tegevuskava .nõuab seedri-orulastelt järjest uusi julgeid tegusid, nii tööde kui. ürituste alal. Tööd jätkub jälle kõigile, kes valmis lisama oma panust, sest ajahammas -on 21 aastaga jätnud oma jäljed kõikjale, ja uuendamist, parandamist ja korrastamist, on igal sammul. Traditsiooniline suurpidu — SUVI-HARI 1977 — peetakse laupäeval, 2. juulil. Kontsert-aktusel (kell 5 p.l.) esineb peokõnega Heikki Leesment (Washington, D.C.). Õhtul esitab Eesti Rahvusteater, vabaõhuteatris Ausust Kitzbergi komöödia „Neetud talu". See on' viimane vanameistri poolt .kirjapandud näidend, mis pärast groteskses laadis ülesehitatud menukat 'esiklavastust . „Estoniäs" lugematute teatrilavade repertuaaris kodumaal. püsis. Paguluses tuleb ..Neetud talu" esmakordselt esitamisele. Selle õn nüüd . vabaõhulava jaoks seadnud Kaarel Söödor, kes selle ise üheskoos Lydia Vohuga ka lavastab. Kesköötunnil on mälestussamba esisel traditsiooniline lühisaa-de „Mõttelehnul . kodumaale..." Tantsuks vabaõhutantsulaval mängib'jälle Georg Iltali kapell. .: . • Nädal pärast suurpidu, pühapäeval, 10- jüüii'1','. avab uueks hooajaks j uksed Seedrioru noorte suvekodu, jaks on pedagoog pr. Endla Kannel ja perenaiseks ..veteran" Mahti Mäl-berg. Informatsioon laste registreerimise kohta ilmub ajalehes 'eraldi teadaande kujul. Omalaadi pettumusena tegi juhatus koosolekule teatavaks, et aasta eest ürituste kavva võetud 5. Eesti Laulupäev, Seedriorul juulis 1978 a. ei saa teoks. Nimelt selgus, et Eesti Lauljate Liidu juhatusel "on Iaulupäe-vade jaoks oma ajatabel, mis määrab aasta .1978 niiöelda Jõudeaas-taks", • kus midagi ei tohi juhtuda. Kujunenud olukorras on Seedrioru juhatus juba kaalumas uusi võimalusi SUVIHARI 1978 jaoks traditsioonilise programmi kujundamiseks.. . Aastakoosolekul valitud uus juhatus jagas ametülesanded 'järgmiselt: esimees — Eduard Rebane (Kitche^; ner), abiesimehed: Edgar Kink (Hamilton ). Ene Rebane (London), Dr. Voldemar Tammemägi (St. Cathari-nes), sekretär Harry Pärkma, laekur Ilmar Jõgi, liikmed eriülesannetes Agu-Pertensja Kalju Varangu; koopteeritud liikmed Heinrich Karu (juhatuse volinik; Londonis), Juta ja Jüri Juurana: (arvepidamine). Revisjonikomisjoni valiti F. Koger, A. Lep-son ja T. Ruutopõld. > Tervislikel' põhjustel ' juhatuse tööst eemale jäänud Arnold Voltrele avaldas koosolek siirat tunnustust ja tänu. • '•;_'. - •'.: Asjalik ja ülesehitava töö vaimus kulgenud koosolek, mida juhatas dr. ja protokollis H. Pärkma, lõppes hümniga. ; . Eesti Rahvuslaste j Kogule laekus 1977; a. toetustähtedest 2500 dollarit: Preemiate; jagamine toimus 6. mail s.a. ja preemiad langesid järgmistele numbritele: 1. — 3247 (Sl00), 2, - 1139 (S50),3. — 1551 (S25) ja ülejäänud preemiad on suurteos „Eesti Vabariik": 4. — 180, 5. — 2782, 6.. — 766, 7. -— 2096, S . 1 5 4 5 , 9. 2528, 10. — m, 11,-- 1022, 12. — 1326. 13. - 843. Eesti. Rahvuslaste Kogu avaldab siinjuures, südamlikku tänu kõigile toetustahtede omandajaile. See toetus on• järjekordne tunnustus senisele tööle ja kindlustab meie jätkuvat rahvuslikku tegevust. . Juhatus Lo^dofii Eesti Ma ja of sib äsan Londoni Eesti Maja otsib oma ülemere kolinud osanikke, sooviga neid paluda üle kanda oma osatähed mõnele veel Inglismaal elavale kaasmaalasele, või organisatsioonile. Mõni aasta tagasi 34 kanada eestlast juba kandsid oma 219 ošatähte nii üle, Inglismaal tegid sama 175 osanikku oma 565 psatahega. Kuid Kanadas on veel umbes 40 osanikku — enamuses teadmata kus. Telefoni raamatute ja tuttavate abiga ei suuda ka kõiki avastada. Seepärast palve kõigile E. M. osanikele enesest teatada dr. E. Arujale, 37 Groveland Crescent, Don Mills, Ontario, M3A 3C4. või telefon (416) '447-8958; ..kes siis saadab -Teile ametliku vormi allakirjutamiseks," kui Teie lahkus lubab. E. Aruja EI / . MINGIT KOMPROMISSI KOMMUMISTIDEGA K. Päts — 1918. Koguduse nõukogu otsusega muretseti Hamiltoni eesti kogudusele armulaua karikas, ja: '.ta.ldre.k- -—seni on kasutanud, teiste koguduste armulaua riistu. Uued; esemed. pühitse: takse piiskop; K . / Raudseppa:• poolt ning võetakse esmakordselt tarvitusele leeripühal, 22. mail. Vastavalt viimhse Täiskogu otsusele, on. Hamiltoni-koguduse nõukogu alustanud uue eestlaste' matusepaiga. ostmise eeltöödega. Hauakruntide hind pn umbes $400:4-. Kõik, kes on huvitatud hauakruntide ostmisest ühisele matusepaigale, palutakse sellest teata;koguduse esimehele, hr. J. Müürile, enne 1. juulit 1977. a. :"'-.-•.: :-/'>V. ' . •>. :;,•'' Abielluda soovivad ja kuulutatakse maha: Peeter Hans Kopvillem ja- Eva Katrin Varangu, Eddy Õunpuu ja Lillian Ann Saar, Olav Sepp ja Krista Linda Kumm. P»isk0p Raudsepp jutlustab Torontos • Nelipüha esimesel pühal, 29. mail kell 5 p.l. jutlustab piiskop Karl Raudsepp Toronto EELK Jakobi koguduses.' Liturgistina teenib koguduse õpetaja ja orelil L. Pilt. „Meie Elu" n l a i i i i i i i i i i i i i i i u i i i i i i i i i f * D aktiivsel a MERI j? Merike | ja õnnista] ^Andrese kl ?ta õppinm 0 danud enc |lis. See oli ° lähedase õ m | koostama 1 koosoleku |tuse pidai | kui alal M | lõpetamise = koolis. | Gaidina I Tütarde li] | salga- ja | tanud I j |möödunud = eeskujulik I Rahvata) I huvialaks.! | vatantsu II | rühmas õpi | on väga hj I sed tantsi = teevad saj | pöördeid | Moodne I 1 ja seda h| lEstiennis. | likrühma |koos ühe P Eriti sü! M 1 | luule ja lj | moodusta; | Meipoom I grupi SÄl | nud edugj I oli sõit ? duskooligž i peost. SAl Z alguparas| | paks on f Andres vii | Suvel o| " ru lasteki CD f valajaks. | vai suvell l Merikesl I eesti ühisi 1 jõuline t< |end kuidd ilana eesti | sõbrad oi I rahvustes] Ivad. Eesti m s ne rahvus fha, et nol = remaid kl n r I paremini f Suur a| = vustesse I lest, et ca 1 Merike -s< = tahaks ai ' CD ÜJIIIIIIMIIII;;I;,I;:| Balti Lii] nud tegen| küüditami seks. Kiil peetav ko meeni linel peetakse (Bond'i j; päeval, 14| nilisel läti peani peapiiskop Bai kunas piiskop Males ti neväd cci Segakoor Kooki j ui leedu - .soil : mendilii^ Korrald tahetakse! tõmmata, birääkiniil noorte m leedu skaj tusele sui välja ka i nab aktu| ma pidulj Kuna nud üle e| tusaktuse Ühtlasi 'oi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-20-04