Meie Elu = Our life, September 2, 1977

              REEDEL, 2. SEPTEMBRIL - FRIDAY, SEPTEMBER 2 „Meie*Elu1' nr. 35 (1438) 1977 A i i l
INGA-P1Ä KORJUS Ä.R.C.T.
LAVER8 JÄ TEOORIA TUNNKI
EKSAMITEKS.
. (0
tel. 425-0742 ja 423-8195
Saarlaste Ühingu Suvepäevalt/Vasakult — pr. Pihel ÜSA-st, ühingus esi­mees
Ärni Käärid ja pr. Muut Austraaliast. Foto — J. Säägi
SAARERAHVA
Möödunud nädalalõpul peeti Saar­laste
ühingu suvepäevad, millest võt­us
osa arvukalt ka „segaabielulisi"
teistest maakondadest. Kaugemaks
külaliseks oli endine Marta Kahu
Austraaliast. Saabujatele lausus ter-vitussõnad
Saarlaste Ühingu esimees
Ärni Käärid.
Kuna ilm oli läpatavalt soe, võeti
„positsioonid" - sisse Jõekääru pea-maja
ees kasvavate põliste puude
varjus.
Pimeduse saabudes siifduti suve­kodu
saali kus äigas eeškavaline osa
ja jalakeerutus. Eeskavalises osas
esines meeste ansambel ja saare pil­limehed
mängisid tuntuid viise.
Vahepeal toimus rikkalik loterii
mille peavõidu, Mai KääridT maali,
EKÄÄRÜ UJUMISVÕISTLUST!
TULEMI
60 AASTAT TAGAS
1917
Jõekäärul toimusid suve jooksul
kahed ujumisvõistlused. Kolm esi­mest
nädalat olid eriti palavad il-mad,
et isegi raske pii saada lapsi
veest välja. Toimusid ka Punase Ris­ti
ujimüseteämid.
võitis Helga Ots.
Huvitavaks kujunes vastamine kü­simusele:
„Mitu jalga on Saare­maal?"
Õige vastuse andis pr. Niit
kes- ütles, et Saaremaal on — Must­jala,
Laimjala, Mändjala, Hakkjala
jne..'—• kokku 9-sa ;,jalaga" lõppevad
kohanime. Auhinnaks sai ta kodusaa­relt
toodud kuivatud lestakala. Sa­mas
seoti, einelaua peakorraldajale
kaela Kodu-Eestist kaasa toodud
1980 a. olümpiaräÜik, kiitust sai ka
Maimo Varik. Arnold Kapp tänas ju­hatuse
nimel kõiki.kes kaasa aitasid
kokkutuleku korraldamisele. Huba­ses
vestluses ja tantsu keerutades
veedeti aega varajaste hommiku tun­dideni.
' .
- • J.Sgi
Pensionäride Klubi liikmed mängivad bridzhi Simcoe järve kaldal. Vasa­kult
— R/. Leesik, Äv Sult, E. Lood ja G. Urb. . Foto — J.
Pensionäride suvine
tasõif
Neljapäeval, 25. augustil toimus
järjekordne T. E. Pensionäride Klubi
väljasõit Torontost umbes 50 miili
kaugusel Simcoe järve kaldal asu­vasse
Sibbald Pointi parki.
Väljasõidu hommik oli rõõmsalt
päikesepaisteline, kuid siiski suvita-miseks
küllalt, jahe. Kogumiskohta,
Toronto Eesti Maja ette kogunes .ar­vukas
pensionäride pere, eesotsas
esinaise; pr. Tertsiga ja teiste juha-tusliikmetega.
Kahe bussiga saabujaid ootas
ümbruskonnast ja kaugemalt kohale
sõitnud sõpru ja tuttavaid. 1
Bussidest väljudes . liiguti randa,
kus grupeeruti huvialade järgi ning
istuti pargis asuvate laudade juurde.
Rannas päevitati, mängiti kaarte,
vesteldi tuttavate ja sõpradega, kü­lastati
vaatamis-väärtusi ning mit­med
läheduses elavad ] sõidutasid
sõpru oma kodudesse.
Torontosse jõuti õnnelikult tagasi
heas tujus Simcoe mahedast tuulest
pruuniks „paitatudu põskedega.
J . Sgi
Parimad noorujujad olid Valia
Reinsalu ja Niis Norheim. Valia pu­rustas
kõik viis Jõekääru rekordit
7—8 a; klassis. i 5
Christina Greenbäum ja Hillar
Heine olid parimad senior ujujad.
Mõlemad saavutasid viis esikohta,
kusjuures Christina tegi ühe rekordi.
Rändauhinnad on välja pannud
Hopp; •'&: Traders Ltd, Pokö's (hr.
Potsepp), Technogräph' (H. Kasak)
ja Later & Co Ltd. :
Parima naissportläse auhinna sai
Juta Metsala (Ants Kersonl anneta­tud)
ja parima meessportlase trofee
läks Martin Toomes'ele (Hopp &
Traders Co Ltd).- ,
25 m vabalt — 8—10 a. poisid: 1.
Niis Norheim 20.2, .2. Paul Pint 21.8,
3. Karl Konze 2 4 . 2 ; : 1 .
25 m vabalt — 8—10 a. tüdrukud:
1. Valia Reinsalu 19.4 rek., 2. Siiri
Oder 28.4.
50 nr vabalt — II—12 a. poisid: 1.
Toomas Mandra 45.0, '2. John Hopp
47.0, 3. Toomas Kolli 47.8.
.50 m vabalt — 11—12 a. tüdrukud:-
1. Tuula Hopp 44.5, 2. Liisa Vähi 48.5,
3. Tiina Parnsalu 51.8. '
50 m vabalt — 13—14 a. poisid: 1.
Hillar Heine 35.5, 2. Ivar Luksepp
38.8, 3. Peeter Pirn 41.0. "...
50 m vabalt. — 13—14 tüdrukud:
1. Karin Meipöom 37.0, 2. Tiina Kur­vits
40.3, 3. Merike Lainevool 42.0.
50 m vabalt — 15 a. poisid; 1. Ind­rek
Kanne 34.0, 2. Mark Kann 35.1,
3. Toomas Pirso 36.0.
50 m vabalt— 15 a. tüdrukud: 1.
Chris Greenbäum 37.4, 2, Anita N i i ­tenberg
39.5; 3, Riina Niit 43.0. /V. .
,'. 25 m selili — 8—10 a. poisid: 1, Niis
Norheim.26.6, 2. Karl Konze 29.5, 3.
Mikk Kuuskvere 30.0.
25 m selili — 8—10 tüdrukud: 1.
Valia Reinsalu 233, 2. Ruth Kuris
5.5;.' •. \ :>..'••w
50 m selili — 11—12 a. poisid: 1.
Toomas Kuuskvere 56.2, 2. Toomas
Mandra 59,4, 3. Jon Hopp $.0.
50 m selili — 11—12 a. tüdrukud:
1. Tuula Hopp 53.6, 21 Karin'Kruus
56.4, 3. Ellen Valter 63.4.
50 m selili — 13—14 a. poisid: 1.
Hillar Heine 45.0, 2. Ivar Luksepp
49.0, 3. Allan Mägi 57.5..
50 m selili — 13—14 a. tüdrukud:
1. Ingrid Mandra 53.9, 2. Maia Lenk
54.2,3. Pia Salmre 58.8. .
50 m selili —15 a. poisid:. 1. Rich­ard
Laanvere 40.4, 2.' Mikk1 Mölder
42.8, 3. Erik Luksepp 44.4.
50 m selili — 15 ä. tüdrukud: 1.
Chris Greenbäum 42.2 rek., 2. Riina
Niit 48,5, 3. Anita Niitenberg 51.0; '
25 m rinnuli — 8—10 a. poisid: 1.
Paul Pint 26.1, 2. Karl Konze 30.0; ;
25 m. rinnuli — 8—10 a. tüdrukud:
1. Valia Reinsalu 27.5 rek., ,2. Ruth1
Kürig 35.5. ' ' '
50 m rinnuli — 11—12- poisid: j .
Ivar. Vaag 56.9, 2. Eric Lüiker 63.0,
3. Jon Hopp 63.2. , ,
50 m rinnuli — 11—12 a. tüdrukud:
1. Tuula Hopp 55.2, 2. Lisa Vahi 58.8,
3. Marika Mäeste .60.0.
Esimene Maailmasõda oli kestnud
juba üle kolme aasta. Venemaa oli
kaotanud suured maaalad, tsaariva­litsus
oli kukutatud. Sõjast tüdine­nud
rahvas ja sõjavägi igatses rahu.
Enamlased Lenini juhatusel olid tüü­rimas
võimule soldatite ja tööliste
nõukogude organiseerimise kaudu.
Eestile oli lubatud autonoomia ja
selle alusel oli valitud Maapäev ja
moodustatud ajutine maavalitsus.
Maapäeva istungite ; Vaheajal selle
Vanematekogu omas õiguse teha
olukorrast tingitult yajalisi otsuseid
ja koostada järgmise Maapäeva is­tungi
töökava, v'
3. sept. sakslased vallutasid Riia
linna ja jätkasid pealetungi põhja
suunas. Tallinnas tekkis paanika ve­nelaste
seas ja hakati evakueerima
Venemaale riiklikke asutusi, tööstusi
ja varustuse ladusi.
it 7. sept. Maapäev tunnistas end
eesti rahva esinduseks,' kaalus välis­esinduste
loomise vajadust ja aval
das üleskutse rahvale, et see Eesti
evakueerimise: 'puhul kodumaale
....Pärast Riia vallutamist sakslaste
poolt sai 1. Eesti polk käsu minekuks
Põhja-Lätimaale, .i Põhjarinde ülem ju­hataja
reservi. Väljasõit Rakvere
teostus alles oktoobrikuu alul.
Asta WiSImcmn
1$. oktoobri!
Montrealis
Tagavarapataljoni formeerimine-
Tartus edenes septembrikuu kestel
mitmete raskustega. Esiteks tuli sin- -
na mehi kokku mitukorda rohkem
kui koosseis ette ; nägi, ; teiseks oli
nende .seas palju neid keda 1. Eesti
polk oma ridadest välja praakis
enamliku meelsuse ja distsipliinitim-de
puudumise pärast. Pataljon võttis'
enamliku kallaku. 3 pataljoniülemat
asendati uutega (Gross, Kiiker, Scho- •
dorj. Lõpuks polkovnik Rosenbau-rnil
läks korda pataljonis kord maks­ma
panna ja pataljonist kujunes
oluline jõud korra alalhoidmiseks
Tartus ja selle lähemas ümbruses;
jt 21. sept. algas vene vähemusrah­vuste
kongress; Kiievis. Kongressil
nõuti vähemusrahvus tele eksterrito­riaalset
autonoomiat ja kohalike asu­tavate
kosude kokkukutsumist. Need
olid kaugemaleulatuvamad nõuded
kui eesti Maapäeva poolt seni esita­tud.''
i( 28. sept. võtsid Helsingi sadamas
olevate vene sõjalaevade madrused.
vastu resolutsiooni „Kõik võim nõu­kogude
kätte". Samasugused reso­lutsioonid
võeti varsti vastu ka deis­tes
garnisonides ja väeosades, koha­like
nõukogude poolt kokkukutsutud
koosolekutel.
^ 29. sept. sakslased alustasid Saare­maa
vallutamist. Selleks rakendati
320 mitmesugust laeva, üle 100 len­nuki
ja 25,000 meheline dessantcr-mee.
Vene vägede vastupanu.ei olnud,
nimetamisväärne.'.
Toetasi
tegevust
50 m rinnuli — 13—14 poisid: 1.
Hillar Heine 43.0, 2. Peeter Pirn 56.0.
50 m rinnuli — 13—14 a. tüdrukud:
I. Merike Lainevool 49.8, 2. Anita
Greenbäum 52.0, 3. Karin Meipoom
53.6! ..-:: ' ;V '•
,50 m rinnuli:— 15 a. poisid: 1. And­rus
Vasila 45.8, 2. Richard Laanvere
46.2, 3. Mark Kann 49.6.
50 m rinnuli — 15 a. tüdrukud: 1.
Chris Greenbäum 55.9, 2. Kristina
Valter 57.5. V :
25 m liblik — «-10 a. tüdrukud:
1. Valia Reinsalu 22.0.
25 m liklik — 11—12 a. tüdrukud:
1. Tuula Hopp 26.9. ". . ..
. 25 m, liblik — 13—14 a. poisid: ,1.
Hillar Heine 18.1.
25 m liblik — 13—14 a. tüdrukud:
Merike Lainevool 24.1.
25.m liblik — 15 a. poisid: 1. Too­mas
Pirso 19.2, 2. Paul Kako 19.3. -:
100 m eristiil — 8—10 a. tüdrukud:
Vajia Reinsalu 1:56.1 rek. :
100 m erfstiil — 13—14 a. poisid.
Hillar Heine. ;
100 m eristiil — 13—14 a. tüdru­kud:
1. Merike Lainevool 1:50.3. '
100 m eristiil 15 a.- poisid: 1.
Toomas Pirso 1:42.7.
100 m eristiil — 15 a. tüdrukud:
Chris Greenbäum 1:50.1. '
• ' P . K.
I Eesti Naisselts Montrealis korral­dab
laupäeval, 15. okt. kl. 6.30 Frase-'
iPühapäevaJ, 21. augustil tähistas
Eesti Ühendatud Kogudus Vancou-veris
oma veerandsaja aastast tege:
vust juubelijumalateenistiisega ko­guduse
kirikus.
Koguduse juubelipäevadest võttis
osa kirikutäis inimesi. Oli saabunud
ka väliskülalisi.- Ühendriikidest jut­lustajad
R. Kaups, Evald Leps ja
teisi. Torontost umbes 25 inimest
eesotsas vaimlike Kaljo Raid'i ja Ed­gar
Toompuu'ga.
. Jumalateenistus algas lauluga „Oh
anna tuhat keelt sa mulle", mille jä­rele
koguduse vaimulik A. Proos ter­vitas
külalisi ja andis sõna tervitus-teks.
- •. 1 ' . ' .
Esimesena tervitas JEELK Peetri
Koguduse juhatuse esimees R. Oli
jum. Järgnes Vancouyeri Eesti
Apostliku õigeusu koguduse ülem­preester
dr. Ruus. Vancouveri „Ko-dukirik'u"
poolt hr. Jääger, Vancou­veri
Eesti Seltsi poolt esimees Väino
Veemees j.t. Ka telegrammide teel
oli tervitusi üle maailma.
Ülevaate koguduse tööst ja saami
seloost andis koguduse juhatuse esi­mees
ja abi jutlusta ja Osvald Õun­puu.
Ülevaatest selgus et esimene ju­malateenistus
peeti juba Suurel Ree­del
1949. a. :. ' ' /
1951. a. peetud organiseerimise
koosolekul moodustati 16-liikmeline
Eesti Usklike Allians, koosnedes pea­miselt
kodumaal ja Rootsis töötanud
vabakõguduse liikmetest. Koguduse
iikmete- arv juubeli aastal on 103.
.Kogudus registreeriti Victorias
1952. a. nimega „Estonian United
Cluirch", .. f-Örria
kirik valmis 1956. a. jal' oli võ-lavaba
1961. ä. Ühendatud koguduse
kirik oli esimene eestlaste ehitatud
kirik Vancõuveris, kuna EELK Peet­ri
koguduse kirik ja Kodukirik val­misid
hiljem.
Lauluraamatu 'toi.mkönd töötas ko­guduse
juures 1953. a. A. Erisalu juh­timisel.
Töö tagajärjel ilmus 1954. ä.
lauluraamat „Kogutüd Evangeelsed
Laulud". Lauluraamat on kasutami­sel
kõigis eesti vabakogudustes va­bas
maailmas.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust on käesoleval
tegevusaastal maist kuni augustini
oma panusega majanduslikult toeta
nud alljärgnevad kaasmaalased:
. Elm Woodwork Co, Merton Auto
Repair, Toronto Eesti Ühispank; v
Vello Aedna, O. ja H. Äst, H. Be
rendsen, Calgary Eesti Selts.
Eesti Korporatsioonide Liit, Jaan
Einola, Kärin Eschholz.
Oskar Haamer, Kalju Helenurm
B. Holsmer,
H. Ilves, Paul Juttüs.
August Kaarna, Willem Kadak, J
Kako, Karl Kasekamp, Marta Kau
nismaa, Aime.Kaur, Aleksei Kesküla
L. Kiima, Jaan Konze, A. Koiga, Liii
da Krupp, Linda Kull, I. Kurvits
H. Lepik, Linda Loigu/Hilda Luu
kas
.. A. Malberg, O. Meidla, A. Mihkel
soo, Vello Mändvere, K-ärl Möller, L
Müüripeal.
Sinaida Neeme, Oskar Mõmm, Eva
Oselg
• Joosep Paist, H. Paju, Ülo ja Hilja
Paul, Adolf Paulus, K. M. Paulus
POKO's Meats & Delicatessen, E
Puhmas, Ants Pärtelpoeg, Linda Pää
ren.-
R. Rammul, W. jaA.Reili, 0. Rist-mäe,
E. Rpišer.
Raymond Sepp, Hilda Silival ja, Ai
no Sirelpuu, K.-V.Soltau.
Alice ja Enno Tamm, L. Tampõld,
ry Library .suures auditooriumis,
Kensingtoni 4.855 ja Sommerledi tä­navate
nurgal (sissekäik: ja autode
parkimine Kensingtoni tänaval) kir
janduseõhtu. Avab ENM esinaine pr.
Tanni Pill. Kogu õhtu kava täidab
kirjanik-näitleja Asta Wi 11 mann
uudse, originaalse kavaga. Asta Will-mann-
Linnolt on Eesti PEN klubi
peasekretär ja käesoleval sügisel cle-legaädiks
Rahvusvahelise PEN-i
kongressil Austraalias. Tal on kavas
kolmes suuremas Austraalia eestlas­te
keskuses samasisulise kavaga kir­jandusõhtud.
Asta Wi Ilma nn, kelle
alaline elukoht on , Farmingtonis,
USÄ-s, .kus tä arstist abikaasa on
haigla juhatajaks, on viimaseil aas­tail
kujunenud üheks kaalukamaks
Eesti PEN; klubi eest võitlejaks ja
heaks: .kultuur-ambassadoriks Eesti­le,'
' ; . :.
Kanada parlamendi»
li ige toetab Aaf r i ka
terroriste
Lõüna-Ameerikasse
Koguduse juures töötab segakoor Eneri Taul, Thunder Bay Eesti Selts,
f 1 1 1 \7T'T"\ 1 r I r\ r\ X f*'Tr rsriv* Tiiu T n rt / Y Ö V I rTi J x * A * : 11 1._ 1 1 • m Villi Vink'i ja naiskoor Tiiu Jäägeri
juhatusel. Noorte puhkpillide orkes­ter
Thomas Kirves'e ja pühapäeva­kool
Aime LephYü juhatusel.
Juubeli jumalateenistuse jutluse pi­das
haaravalt E. Toompuu, Toron­tost.
Solist Asta Kaupš ja klaveril T.
Kirves.
Kohalikke Kanada baptistide ni­mel
tervitas ja esines kahe soololau­luga
hr, Hill.
. Koguduse pidupäevad kestavad
veel terve nädala, kus jumalateenis­tused/
toimuvad koguduse kirikus
igal teisel õhtul. Jutlustavad peami-
Toronto Eesti Aiandusklubi, Toron
to Eesti Naisselts, Thekla Torrim,
L. Tralla, V. Tuvikene, Helmut Tõi­gast,
Helene Ulk.
S. Veidenbaum, Stella Weiler, "J,
Vilumets, Winnipegi Eesti Selts.
selt külalisjutlustajad. Kalju Raid
esitab vaimulikku tshello muusikat,
Asta Kaups laulab j.n.e.
Pühapäeva õhtul 28. aug, on lõpu-jumalateenKtus,
kus kõneleb kogu­duse
jutlustaja dr. Proos, millega lõ­pevad
koguduse juubelipäevad.
197.5, aasta jõuluperioodil tegi väi
ke grupp eestlasi Torontost „maail-mareisi",
läbides Kaug-Ida, elades
kaasa Austraalia Eesti Päevadele
AdelaiüVs, nautides Uus-Meremaa;
iooduseilu ja puhates viimaks Havai
päikesekullastel randadel.'
Osa neist „maailmarändureist" ka­vatseb
hüüd teha pikema.reisi Lõü­na-
Ameerikasse, mis kestab 22 päeva
ja läbib kuus Lõuna-Ameerika riiki.
Torontost lennatakse Miami kaudu;
Venezuelasse, sealt Peruu pealinna,
kust sõidetakse mägedesse vaatama
kuulsaid inkade linnavaremeid Mac-hu
Picchus. Edasi läheb lennutee
Tshiili pealinna, siis; minnakse Lõu­na-
Ameerika „Pariisi" Buenos Aires-
'esse, kus viibitakse neli päeva. Kür
lastatakse ka. Paraguay pealinna ja
sealt mitte kaugel asuvat maailma
suurimat koskede ala, Iguassu't, kus
2,5 miili ulatuses vahutab vähemalt
25.0 mitmesuguses kõrguses koske.
Rio de Janeiro's ollakse mitu päeva
kuulsas Copacabana rannas asuvas
ülimoodsäs hotellis, kust külastatak­se
ligidal ja kaugemalolevaid vaata­misväärsusi.
Siis algab aga vist kõige
huvitavam osa .reisis, sest lennatakse
20. sajandi moodsasse pealinna Bra
siiliässe, mis asub. dzungli ja kõrve
piirkonnas. Edasi minnakse päris
dzunglisse Amatsoni ääres asuvasse
kuulsasse: Manaus'i, kust tehakse
päevane laevaõit Amatsonil.
Sealt.' lennatakse; lõpuks Miami
kaudu Torontosse. Puhkusesoovijai
peaks olema ka võimalus Miamis va
hepeatust teha, et elamusrikka reisi
väsimust välja puhata.
Reisi alustatakse 25. jaanuaril
1978. Terve reis koos hotellide, vaata-rhisyäärtuste
külästamiste, lennupi
leti ja söögiga (2 päevas) maksab
Umbes $2,000.00. Reisist .huvitatuid
palutakse helistada pärast kella
tel. 447-7610. . "; /
Eestlaste poolt soositud parlamen­diliige
R. Stanbury Torontost oli Ka­nada
valitsuse esindaja Logoses Ni­geerias
ülemaailmsel mitmerassipo:
lutika vastasel konverentsil ja ta oli
üheks konverentsi abi presidenti! ks.
Konverents, millel juhtivat osa
mängis USA neegrist Liitunud Rah­vaste
Organisatsiooni saadik A.
Young, otsustas toetada . N. Liidu
poolt juhitud ja relvastatud lerroris-
| te Rodeesias, kes alles hiljuti mõrva­sid
•mitukümmend mustanahalist
farmi tööl ist ja nende last. Otsustati,
et Liitunud Rahvaste Organisatsioon
saadab omad üksused Rodeesia ar
mee vastu võitlema. See tähendab
seda,,, et praegustele kommunistlik­kudele,
terroristidele antakse. LRO
toetus ia nad opereerivad edaspidi
Võtke osa Balti
pordi võistlustes 5]
Balti (Eesti-Läti-Leedu) Põhja- .
Ameerika 1977. a. kergejõustiku
võistlused peetakse Torontos, lau­päeval,
17. sept. kell 11:00 hommiku.!
Northview Heiahts' . Secondor-/
Schpoi'i staadionil, 550 Fincli Ave. '
West. Avarad võimalused parki:uk
seks, bussiga otseühendus Finch all­maa
jaamast (10 min.)
Võistlused korraldab Eesti Spordi­selts
Kalev. Seltsi esimehe Ricki Ras­si
sooviks oleks, et eesti ühiskcM.
annaks .oma toetust eesti sportlaste­le
pealtvaatajateks tulemisega ja' et
kõik spordihuvilised võistlustest csa
võtaksid vanusele vaatamata. Saavu/:
tatud tagajärjed loetakse ka meie
eesti esivõistluste tulemusteks 19-77.. •
a; ning auhinnatakse , medalitega
(Veteran-sportlastele algavad vauLi-seklassid
35. a.; alates; viie-aasta VLV- •
hedegä (s.t.: 35—39; 40—44; 45—^9
ne.) kui küllaldaselt osavõtjaid),;
Kõik eesti noored, tulge võtke osa
nendest spordimängudest koos iäti
ja leedu noortega! Näidake eestlaste
sportlikku vaimu kaasa tegemise^?:
igal alal! Osavõtt on piiratud nelja
alaga. Eestlaste rspordi riietuse värv
soovitav sinine.
Kõiki spördišõpru, kes tahaksid
kaasa aidata vahekohtunikena, palu­takse
helistada telefonil 223-2266 või
223-6141. '
juba LRO nimel ja ülesandel. I
Smithi valitsus ja ka Lõuna-Aafri.ka
valitsus on kõik USA ja Briti ettepa­nekud,
mida toetab ka R. Stanbury
agasi lükanud, sest nende arusaa
niste järele upitatakse sellega või
muie kommunistlikud terroristid ja
lodeesiat ja Lõuna-Aafrikat ähyar
davad suured massmõrvad, sest ligi
kolmel miljonil valgel ja 2 miljonil
segaverelisel ei ole. oma kodumaalt
kuhugi minna. R. Stanbury oli Balti
rahvaste küüditarnispäeva. aktuse kõ­nelejaks
Torontos.
o
Wladimir Bukovs
televisioonis
sei ei SOOVD
Endine Toronto linnapea P. Givens
määrati provintsivalitsuse poolt koh­tunik
Bicki asemele Metro politsei-kohtunikuks
ja politseikomisjoni esi
meheks. Metro .politseiametnikke
ametiühingu esimees Al. Evelyn, kes
esitab 6000 politseinikku Torontos
avaldas oma pahameelt P. Givensi
määramise pärast. Arvatakse, et sel
le määramisega kontsentreeritakse
politseiline, kohtu ja poliitiline võim
ühe kitsa grupi kätte, kuhu kuulu­vad
P. Givens, Metro linnapea P. Got
frey, Ontario peaprokurör R. Mc-
Murtry. Tehakse ka kihutustööd, et
Ontario .peaministri asemele .upitada
Ontario naistööministrit dr. Stepen-soni
samast ringkonnast.
..Inimõigused Nõukogude Liidus"
oli teemaks TV^s kanal 17-as laupi'.-
vai, 13. aug. Seletusi .andis tuntud •••.'.•
Vene dissident Wladimir Bukovsky.. '
Tunniajalises saates ta kirjeldas ve­ne,
rahva rahulolematust valitseva
korraga. See tugevnes eriti pärast
Helsingi kokkuleppe allakirjutamist
N. Liidu poolt. Rahvas on nagu jul­gustatud
sellest, ct selle kokkuleppe­ga
N. Liidu valitsus deklareeris, ei •
ka nende kodanikel võivad olla tea­tud
õigused. Neid õigusi nüüd '.nõu­takse,-
Küsimuse peale, miks dissidente'
saadetakse ravile .hullumajadesse ja
mitte ei likvideerita ega saadeta Sibe­ri
vangilagritesse nagu vara j aseme­el
aegadel, W. Bukovsky arvas, ut:'
eated dissidentide likvideerimisest
libisevad siiski kuidagi välja ja van­gilaagritesse
saadetud dissidendid
panevad sealsed vangid käärima..
Kindlam on hoida neid eraldi.
Dissidentidesse pehmem suhtumi­ne
tema arvates oleneb suurel mää­ral
sellest, et välismaa ajakirjandus
ja poliitikud jälgivad nülvd dissiden­tide
olukorda N. Liidus, kuidas neid
koheldakse, mille eest neid karista­takse
ja milliseid karistusi' neile
määratakse. N. Liit ei taha saada vä­ga
.ebapopulaarseks oma karmi rezh-imiga
läänes, eriti intelligentsi, töö­tava
rahva ja eriti sealsete kommu­nistlike
parteide juures.
Peatudes president Carteri inimõi­guste
kaitsmise poliitika juures W.
Bukovsky arvas, et see' on ainukene
ja oige poliitika. Seda tuleks vanku­matult
jätkata; Paljud lääne riigid,
eriti Inglismaa ja Lääne-Saksamaa
järgivad veel Venele meeldimise ja
järelandmise poliitikat. See ei ole
oige.