Meie Elu = Our life, April 7, 1978

              •••• /
REEDEL, 7: „MeieEIu" nr. 14 (1469) 1978
Koos, saabunud' kevadpäevadega singud rahvusgruppide ridadest an-on
üha sägenemas kä föderäalyali- da kasulikke inimleide.
miste küsimus. Ametliku opositsioo- Küsimus ei ole siin võimust, vaid
nijuhi Joe Clarki iiheriduse võtmine otstarbest. Näiteks iei ole immigratT
etniliste lehtede tounetajatega on šiooni'funktsioonid otstarbekohast
esimeseks„pääsulcešekš'" valimis- ja tasakaalustatud lahendust leidhud
kampaanias kui ka opositsioonijuhi ei seadusandlikus korras e|ä ka
senistes kogemustes. Joe Glafki ora- funktsiooni täitjate poolest.,;|Need,
konnale — progressiiv-konservatiivi- kes pole ise immigrandid, poil liht-dele
— oleks amult kasuks, kui ta salt suutelised lahendama immigrat-rahvusgnippidega
sagedamini suht- siooiii ala hiunanistlikke küsimusi
leks, Wna neis peitub jõud valuiüs- s vajadus-kasti
juures. On ilnme, et Clark ei telt humanistlikeks jääksid,
ole kaugeltki kodus rahvusgruppide Sellesse pürkonda kuuluvad ka
muredega, kuid ka rahvusgrupid teär inimõiguste küsimused, mis ei haara
vad liiga vähe Clarkist; .amult üksikut Sahharpvit või Shcha-ranskit
Nõukogude Liidus> vaid või-
Kas teadlikult või kogemata leitult malikult miljoneid inraiesi. Ükski
asetas opositsidonijiiht Kanada sise- neist miljoneist ei oota, et Kanada
ja väüspolütikas rõhu inimõiguste läheks neid vabastama relv käes.
küsimusele mü. esimeses jätjekor-^uid kõik nad mõistavad, et nende
ras. Sisepoliitiliselt on Kanada rah-^^i^ leevendada
vusgruppe, eriti pärast T^ist pimikuga, mis teised operatsioonid
masõdasaabunuid, peetud nagu mee- jäbikaimise inimõigusi ignoreeri-lega
eemal ayalikõigušlikest positsi- yajg maadega sõltuvaks teeb inimoi-oonidest
ja rõhutatud anglo-saksi ja guste tegelikust respekteerimisest.
vümasel kümnel aastal prantsuse ciark omas intervjuus andis
elementi. Teistest rahvustest elanik- inimõiguste küsimustele küll priori^
kond on 34 aasta jooksul paisunud teedi Kanada sise- ja välispoliitikas,
küUalt arvurikkakš, ^t uustulnukad y^^^ see oli ka kõik. Ta jättis ütle-võinuks
leida tee või kas valitsuse ^lata, kuidas ta inimõiguste ignoree-kõrgemate
tippude juurde. Kahjuks ^^isei toimib. Seda on Clarki suust
ei ole seda tehtud ja nii on poliitUi-'^{ga^ähe.
seU raisatud terve generatsioon ilma; praegune valitsus
et sellel olnuks -võinialust peale ta- rõhutab tugevalt inimõiguste
välise ,Jcraavikaevamise" omapool- osatähtsust. Ka praegusel vaUtsusel
set lisa anda. 5 Seetõttu on jäänud puuduvad sõnade taga teod. Ja see
suletuks ka paljud teised uksed. sama väh^
; Joe Clark lubab nüüd selle vea kõr- valitsuse juhina (J. Clarki sõnastus)
valdada ja anda etnilistele gruppide- tuleb Joe Qarkil asuda sõnadelt te­le
rohkem ptsiilvõimet ja vastutust, gelikkusse ja seepärast peah ta juba
Selle seisukoha rakendamiseks näeb nüüd välja ütlema, milliselt ta tahab
ta mitmekultuursuse ala konsulta- inimõiguste küsunuses rohkem saa-tüvset
nõukoguy mis oleks nõuand- vutada kui praegu. Paljud etnilised
vaks organiks __mitmekultuursuse grupid oh vastusest otseselt huvita-alal,
kuigi vast esialgu ainult mitme- tud.
kultuursuse eelarveliste summade Opositsioonijuhil on õigus, kui ta
suunamisel ja jagamisel, Ka sefe ütleb, et praeguse valitsuse juhtimi-oleks
esimeseks ,;pääsukeseks", kui- sel või selle puudusel ön Kanada ela­gi
seda ei ole küllalt. nikkond kaotanud majandusliku
Valimiskampaanias olevaile liide- khidlüstunde; endausu töövõünalus-reile
tuleb meenutada, et pärastsõja- tesse ja on peagu paanikas inflatsi-aegne
periood on küllalt pikk, et too- ooni süvenemisel. Kuid seda konsta-ta
miljonite üuskanadläste hulgas teeringut õn vähe, et kõigutada libä-nägusid,
kellele Kanada on sairiahäs- raalide tugevat organisatsiooni ja
ti kui kodumaa, kes on poliitiliselt valitsuse võimu autoriteeti uue era-küpsed
ja tahtelised ja kes on pai- konna valitsusse toomise kasuks.
Jude professioonide kandjad. Neid Ametlik opositsioon peab koostama
tuleb ainult üles otsida, polütilisse konkreetsed kavad ja näitama oma
kampaaniasse kaasa tõmmata ja nei- tulevased sammud valitsemise mit-le
ka valitsuse kõrgemates esheloni- mefunktsionaalseötoimeSj et valija
des sissepääs võimaldada. Kuna vii- teab, et ta ei vali ainult uusi nimesid,
maste aastate ihglise^prantsuseühis- vaid uusi poliitilisi hoiakuid Kana-kondades
ilmneb silmnähtav puudus daie. Joe Clark peab selle töÖ juurde
intellektuaalse kõrgusega ja eetilise asuma kohe, et siis rääkida uuest.i
tasemega inimestest, sifs võivad ot- ¥.
.\,Meie Elu
Laenu vajaduse korral kasutage
T6-R0NT0' EEST! ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud q
.2% OQSfCBS
Personaallaenudon laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud 110,000.00 ulatuses; / . •
Reuteri allikaist tuli teade, et Ees- sist arvasid mõlemad pooled tulevat
tis tohib turist külastada nüüd Tal- välja võitjaina, märgitakse juhtkir-
UUÄÄLSEL TEEMAL
linnale lisaks ka Kohtla-Järvet ja
Narvat ning raudteedel tohib .liigel­da
Tallinn-Leningradi, Tallinn-Riia ja
üle Tartu ka Tallinn-Pihkva liinil. In-turisti
autoga tohtivat sõita nüüd
Tailinn-Narva-Leningradi, Tällinn-
Paide-Pärnu,Rüa ,Tallinn-Paide-PõIt.
samaa-Viljandi-Pärnu-Rüa ja Tallinri-
Tartu-Räpma-Pihkvä vahel, ööbimi­sega
Paides, Viljandis ja Pärnus.
Sellega seoses tehtud oletus, nagu
oleks see „kasvanud vabadus" Bei-jades.
Moskva saavutas puutumatu­se
tunnustuse Teise Maailmasõja pii­ride
muüdatus|e vägivallale Ida-Eu-roopas,
läänemaailm arvas olevat
saavutanud võidu inimõiguste võidu­lepääsu,
perekondade liitumise ning
rahvusvahelise liil^luse ja nii infor­matsiooni
kui eraisikute ja ajakir­janike
liiklušvabaduse äial riigist rii­ki.
Et mitte lasta muutuda kokku­leppeid
tühjadeks fraasideks^ lepiti
kokku kontrollkonverentsideks tule-
Praegused majanduslikud raskused ei esine mitte üksi kapitalistlikes
maades, vaid ön globaalse ulatusegal ja mõjutavad isegi N. Liidu riikliku
kontrolli all olevat majandust; Hiljuti oli N.Uidu valitsus sunnitud pöör­duma
rahva poole üleskutsega kõikides N. Liidu lehtedes. Selles üleskutses
näidati, et Vene kommunistliku töölisparädiisi majandus käib pidevalt
alla. Nõuti töödistipliini tõstmist ja tööproduktiivuse ja kvaliteedi tõst^
mist. Ka N. Liidu riigipoolt kõntroUitud majaiiduses esinevad kapitalist­liku
majanduse inflatsioonilised nähtused. -
Välismaised vaatlejad Moskvast? tööproduktiivs:us jät
märgivad/etN. Liidu majanduses pn|gr'halvem on, et tÖö kvaliteet kogu
süagvam kriis pärast Teist Maäilma-gradi
konverentsi tulemus, on tagasi-, muste hindamiseks. Sellistest esime-hoidlikes
sõnades utoopiliselt naiiv-'ne toimus nüüd Belgradis, järgneb
sõda.. Põhjused?selleks on, et N. Lii­dus
pn veel miljonid sõdurid relva­de
all, Kulutused.relvastusele ja sõ-javäeje
on. tohutu suured. Kuid ku­lutused
kommunistlikuks kihutus­tööks'
välismaadel: ei ole ka; mitte
väikesed.
Kuid esmakordselt räägitakse ka
N. Liidus energiakriisist. Kaukaasia
õliallikad hakkavad välienema ja on
vajaliit asuda Sit>eri, energia allikate
ekspiuateerimisele, mis teeb' •toorma­terjalid
kallimaks. L. Brezhnevil ei
ole kasutada enam selliseid ammen­damatuid
odavaid sunnitÖQliste. ar­meesid,
nägu oli J. Stalinili Vene­maal
annab ennast tunda tööliste
puudus, sest paljude miljonite hävi­tamine
Siberi orjalaagreis ön selle
tulemus. Nõukogude korra all on
üleskasvanud uued sugupõlved riigi-moonakaid,
kes omavad hoopis aeg­lasema
töötempo, kui omasid nende
kapitalistliku^ iaiiiskonnas, rühkima
harjunud vanemad. Kolhoosides' on
tööproduktiivsus langenud ja poöred
ei rühi. ka oma aiamäaläppidel enam
aeg langeb.. ' • - .: ^
Veelgi .hüvitavam, on, et need ras­kused
on ideoloogilist laadi. Vene 1
majanduse allakäik kommunistliku
^60-da juubeli aastal on väga halvaks
reklaamiks kommunismile. Kommu­nistide
juures pn kõike reklaamitud
superlatiivides. Selleks on võltsitud
plaane ja eelarveid. Majanduse alla­käik"
näitab, et kommunism ori val­mistamas
vene rahvale pettumusi.
Dissidente on võimalik KGB abil hoi-ne,
millega ei saa nõustuda ka silma­paistvam
osa ameerika ajakirjandu­sest.
Kõik kõnesolevad teed ön Ees­tisse
sisse- ja väljaviivad ühendused
hing kõik pn sellega seoses ainult et^
tevalmistusteks paari aasta pärast
oodata väile , olümpiaadikülasta jaile-turistidele;
kellelt loodetakse saada
rängalt raha. Millal ja kuidas sünnib
nende teede ,,vabastamine" eraauto-liikluseks,
ei ole veel selge, kuid see­gi
peab turistide huvides varem-hll-jem
sündima, samuti nende teede
sõidukolvulisuse tõstmine, bensiini­jaamadega
jamehaanikutega varus­tamine
jne.
Kuna aga teatega seoses on nmie-tatud
Belgradi konverentsi nagu
mingit ventüli, siis ei ole ülearune
kriipsutada alla, et USA ajakirjandu­ses
sellega juba nüiid ei* nõustuta.
Küsimusele on pühendatud mitmes
ida vaos. Kuid vene suurte töölismas-j lehes isegi juhtkirju kas siis, ainult
eidega on Plükord keerulisem. Rahva Belgradi joonel või seoses Carteri
vastupanu kommunistlikule terrori
süsteemile; avaldas ennast teisel ku­jul.
Sellega rahvas nõuab omale suu­remaid
vabadusi, majanduslikul alal.
Valitsuse' kontrolli tuleb lõdvendada'
ja nii inciiviidile, kui ka kohalikele
instantsidele tuleb jätta vabamiaid
k ä s i . ;:
Valitsus- avaldas need seisukohad
pärast seda, l u i kolrri kuud oli vene
majanduse olukorda üleriiklikult sel­gitatud
ja uuritud. Moskva pakub
omi, tooteid nüüd ka isegi kapitalist­likes
maades, kuid veelgi rohkem nn.
LUGEJA KIRJUTAB
Sdime Ekbqtimile
Teie oma ettekandes Anton Han­seni
100 a- sünnipäeva, tähistamisel
i,Eesti Kodus" mainisite, et tema kir-janil^
u nimi pärineb „Tammšaare"
nimelisest talust Viljandimaal Suu-re-
Jaanis; kus kirjaniku isa Peeter
Hansen (romaani Andras), ori sündi-^
nud;Pälu|:avaldage selle teate alii-
; kas, sest :|eni 'oli teada,^etlcohaliku
rahvasuu nimera on, see ka .ametli-
, kult pandud neile kahele, talule, mis
• tekkisid Albu mhisale jvjiulunud ren­ditalu
kaheks jagamisel, nimedega
^Tammsaare Põhja" ja „Tammsaare
. Lõuna". On säilunud ka Peeter Han-
.seni (älias Andres) ostuleping.
,,Tammsaare Põhja" talule a. 1872,
.. kuna ..Tammsaare Lõuna", püsis ju­ba
aastaid ennelsedaJokob Siken-bergi
(romaani Pearu) käes. Viima­ne"
; ihus hammast mõlemi talu enda
. k ä t t e saamiseks . ning oli juba
..Tammsaare: Põhja'!? talust paar
: rentnikku välja söönud enrie.Peeter
Hafiseni tulekut ja. oli vihane Selle
ostmisel. Juba, sellestki, võib järeldä-sellise
huvi ja hoolega,,.kui tegid, se-' neutraalsete maade' turgudel. Seal
da vanemad inimesed, kelle tööind tuleb Mpskva toodete' mädal kvali-pärines
sellest ajast, kui- nad tööta- Uet kapitalistlike'maade kõrge kva-
•sid oma taludes/ ' lideedi2a saaduste kõrvaLeriti esile.
K 0 0
(Algus esiküljel); ;
külaliste vastuvõtt, mi lest osavõtt
: oli .suurearvuline nii kaasmaalaste
kui Täiiskülalistc osas. /' • ; \ •
. EKM kevadine - üldkoosolek,, mis
on ühtlasi praeguse koosseisu viimas•
.seks koosolekuks, otsustati pidada
laupäeval, 6. mail. Koosoleku päeva­korras
ori üks ettekanne, tbgevüse
ülevaated ja tegevüskavalised ;:küsi-muscd.
, E K N põhikirja ex officio
: liikmete kohta käiva .sätte'; põhjal ar­vati
E K N ex officio^ liikmeks EELK
,Jifeie Mu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — Jca
neid m|s ei uktu ajalehes seisukoh­tadega.
Pahime kirjutad!a kokku-,
võtlikult ja, lisada oma nivfii ja
aadress. Toimetus jatah endale õi­guse
lugejate kirju fedigeorida ja
lühendada ning mittesöhvouse
korral jätta avaldamaiä.
da, et ta oma talule ei oleks võtnud
uustulnuka toodud isatalu nime.
Peeter Hanserir( romaani Andrese)
tütar Marta ütleb oma jutuajamisel
raamatus ,;Kirjad. Vargamäelt", et
kohan imi Tarnmsaare on rahvasuu
pandud juba vanasti, kuna seal tam^
med kasvanud, millistest nüüd ainult
üks ca; 150: aastane .on veel järel.
.Mullapõuest on leitud teiste tamme­de
mustaksparkunud tükke, mis
tõendavad, et seal on kunagi tammik
mühanud. Kohanime lisand -saare on
tavaline Albu rahva nimeosa paika-:
dele,. mis soost välja ulatuvad samu­ti
kui lisandid -mäe, -salu', -järve jne.-
Ta ütleb, edasi: ;,Vargamäe":nime,
mis vend :talule annab .romaanis,'
meie kandis ei tuntud. Kuid Koitjär­ve
pool olevat küngas, mida Varga­mäeks
nimetatud.^ Mingisugune var-gajõuk
kaevanud endale sinna koo­pa,
sellest,see nimi", Kirjanik Anton
e1äs ükskord seal pma venna juures.
]a-:pidi •:seda nime kuulma, kuigi ta
romaanis omistab selle nime; pane­mise
Albu' parunile. Järvamaa spo-
[maastik on; andnud alati -head peidu-
I paika kõiksugu jookslkuile. Kende
hukas õli ka, hübusevargaid, kelle,
peale: talumehed olid väga vihased.
Ku,na::paljud neist tulid linnast, siis
kandus talurahva vaen ka laste koo­litamiseks
: linna -saatmise- vastu. :;Äi-:
riuke: vargus-.millele/kergemart :;^^äa-dati
oli moisa-Vfirgus. Sellest on. loo­dud
isegi kangelaslugusid Rünimu
Türi nime ümber. •
Kirjariikü õde :ütleb, et lastele ei
Valitsuse üleskutse üle kõikide
nõukogude ajaljshtede esilehe külje-del.
näitas N. Liidu'majanduse olu­korda
väga halvas valguses..IJleskut-ses
hõuti töoprodüktiivsuse ja töö:
kvaliteedi tõstmist. Selles öeldi, et
nõukogude tööstus vaimistas palju
vähem rauda, terast, muid. metalle,
väetisaineid, vähem traktoreid, ehi­tusmaterjale
ja muid saadusi, kui
plaan ette; nägi. Üksi kaotatud töö­tundide
arvel sai majandus üle 4-ja
miljardi dollari kahju. See tuh sel­lest,
et Töölised lihtsalt ei ilmunud
tööle, ehk Tulid sinna purjuspäi, ta-
-kistasid teiste tööd ja tegid: halba
tööd. Kuid juba ;värem" rõhutati
Krenili juhtide poolt, et nõukogude
kommunistliku paradiisi tööliste
võimu
üheks põhjuseks praegusele krii­sile
on möödunud aastal kehtestatud
UUS: N. Liidu põhiseadus: Rahvas loo­tis
sellest suuremaid vabadusi. Kuld
selle: asemel isegi suurendati kom-
.munistHku partei kontrolh ja võimu.
Selle 'üleskutsega valitsus annab.rah­vale
teada, et: ei ole veel jõudntid
kätte need ajad, kus kommunistlik
paradiis on jõudnud maa peale. Vaid
selle paradiisi saavutamiseks tuleb
valitsuse tublisti muutunud välispo­liitikaga
kommunistlike maade suh­tes.
Presidendid ja valitsused enne
Carterit käsitasid teatavasti venelas­te
poolt dirigeeritavat 6 Ida-Euroopa
riigi ühise ^satelliitide" grupina. Sel­lesse
pilti tõi Carteri valitsus muuda­tuse,
lõigates grupi kaheks: ühel
pool Poola, Ungari ja Rumeenia, tei­sel
pool Ida-Saksamaa, TshehhOslo-vakkia
ja Bulgaaria. Mäletame presi
teine samasugune 1980. a. Madridis.
Ja kokkulepe uue konverentsi koha
ja umbkaudse aja suhtes ongi mitu
kuud kestnud Belgradi konverontsl
ainus saavutus, märgib ajakirjandMS;
Sest oma veto-õigusejga, kuna otsu­sed
peavad olema üksmeelsed, ei lu­ba
Moskva märkida lõpp-protokplll
Äihtki fakti selle kohta, et Venemaa
ei ole laiendanud oma alamatele ei
inimõigusi ega reisivõimalusi teistes­se
maadesse, *l^õnelemäta ir.format-siooni
Või turistide ja välisajakirja-nike
vabast liiklemisest. Et allakir­jutajad
riigid on teatanud vastastik­ku
manöövvite ajad ja võimaldanud
isegi tulla vaatlejail, on tühine saa­vutus.
Ning n.h. kultuurisuhete va­hendamine
ön elavnenMd ainult Ve­nemaa
sisemuses elavate erikeeli kõ­nelevate
allutatud rahvaste vahel,
omades kas väga suuresti kahelda­vat,
koguni kahjulikku või ühekülg­set
rolli vaba maailma osas. Ei ole
nimetada ühtki Helsingi lepet ellu
rakendada piiüdvat saavutust Bel­gradis.
Loomulikult, ütleb nüüd USA aja­kirjandus,
on see siiureks pettumu­seks
USA rahvale, veel enam aga
Carteri valitsusele ja. tema uuele vä­lispoliitikale
kommunistide suhtes.
Kuid Belgradi ei mindudki suurte
lootustega. Püüdluses ehitada kind­lamaid
julgeoleku ja inimlike suhe-dendi
ja tema välisministri külaskäi- te aluseid bhväste vahel oleme lähe-ke
Warssawisse,'Budapesti ja Buka
resti ning seal räägitut. Kõik juhib
arusaamisele või vähemalt lootusele,
et see telg on oma rahvuslikus ise-teaduvses
ja poliitikais tugevam So-fia-
Praha-Ida-Berliini teljest. Vasta­valt
sellele toimusid üsna silmapaist­vad
järelahdmised inimõiguste nõud­mise
sektoris Belgradis, kuid — loo­detud
märk jäi tulemata. Ei Poola,
Ungari ega Rumeenia ei suutnud va­bastada
ühtki varvast Moskva raud-kammitsast.
: Rida: eesti trükiseid on toonud tea­te
• et ...jaamiaris külastasid. Tallin­nat
ÜSA.- peakonsul Leningradis
Thomson--R; Buchanah abikaasaga
ja konsul George L. Rueekert,: tegid
visiidi N.. Eesti„vänsri-iinistri asetäit­jale
K. Türgüe ja Tallinna täitevko­mitee
esimehele h^ari Kallioniie". .See
oU ametlik visiit ja diplonraatilises
keeles rnõistetäv kui N. Eesti valit-seva
võimu tunnustamine. Ühendu-
:šes 60 a: juubeliga USA välisminister
Cyrus Vance- saatis E . V . peakonsu­lile
N: Yorgis läkituse ,iühendriikide
valitsuse : ja rahva nimel: on- minul
hea •meel Teile ja eesti rahvale sa^ta
tervitusi ja.paremaid soQ\-e Eesti is;.'-^
seisvuse .väljakuulutamise: 60. aas:ia-päeva
ypuhul;" Eesti: :pa]vust ÜSA
kongressi ees: aga ei lubatud^ Mida
see manööverdamine Tähendab? ,
.. Paar/aastat tagasi toimus äna!
giline- Austraalia diplomaatide A^i^nt i
rahyäl töötada veelgi rohkem ja pa­remini,
ülevaatest nähtub, et töö
produktiivsus langeb kiiresti ja selli-,
ses tempos edasi minnes jõuab 1980
a. nullile. Vabrikute sisseseaded va­nanevad.
Puudub kapitär uute masi­nate
ostmiseks ja parema tehnika
rakendamiseks.
Riik: maksab nigikassast 40 mil­jardi
dollarit juurde, et hoida iga­päevaseid
toitaineid ja üüi^e mada­lal.
See teeb välja koguni .7% rahvus-,
likust sissetulekust. Valitsus katsub
neid : juurdemakse kompenseerida
uue: hindade^ seadusega. Nii tõsteti
kohvi hind koimekordseks. Kohvi
nael maksab 113.53. Bensiinid gallo-nist
tuleb maksta | l ; l O j ä kalliskivi­dest
60% rohkem. .Selleks, et jätta
mul j et, nagu ei oleks tegem is t üldi­se
hindade tõstmisega, alandati mõ­nede
kaupade hinda. ^
mai algusele kui lõpule, ütles isegi
USA peadelegaat A. J. Goldberg läi­nud
oktoobris l^lgradis.
. Ameerika ajakirjanik ei ole võriel-dav
omaaegse euroopa ajakirjaniku-ka
ja USA ajakirjandus omab har\ a
raudkindlat nägu. Nü ei juleta süngi
ütelda välja selget tõtt, vaid iuJitkir-janikud
sahkerdavad ärimehelikult
ja ütlevad lõpumoraalina, et ega
muudatused ei tule üleöö mõne aas­ta
jooksul. Tuleb katsetada edasL
Helsingi andis luüstik-dokumen(fl,
sellele on nüüd vaja lisada liha ja
Kuidas Washington ka küsimusse muskleid. Nojah, elame-nä^^
suhtub, tasakaalukamale osale USA vahepeal teostalj Moskva üsna kohu-ajakirjandusest
tõi Belgrad kaasa sit tävaid ja iniriikonda ähvardavaid as-gava
pettumuse. Helsingi konverent- ju vabalt ja häirimatult.
onsona:
uvõte ja tõlge Peeter Belinfante hollandikeelsest
övasSnöst Eesti Vabariigi 60. aastapäeva tähistamisel
Rotterdamis
omane j a tema;kirjanikust, vend on l.töö^
Kanada praost Oskar Puhm,; kes sel-1.olnud visa Vijjandimäa; hõim enam
leks andis^^oma nõusoleku.y
• E K H -poolt otsustati osa'võtta ka­hest
Jähemal ajal toimuvast rahvus­gruppide
vahelisest nõupidamisest
- — 21. j a 22.:aprillil.peetavast mitme-kultuurilisuse
ja Kanada • ühtluse
konverentsist:ja :29.'aprillil seitsme
. rahvusgrupi pool t k orraldatavast se-
.. minärist :teemal „Pdliitika ja kolmas
• jõud Kanadas". Seminarist kutsutak-
/se osa võtma ka Kanada kolme era-
. konna; esindajad.-:
Tallinna ja-seda/akti loeti"Eesti Va­bariigi
de: jure •mittetunnusi;:Anii:sol-;. j
• Austraalia eestlased ja .teised einiU-sed
grupid tegid suurema • pruiest- i
kampaania, mis aitas kaasa; et iärs-i
mis tel: valimistel Austraalia. A-ali ise!-!
Soveti olukordade kriitikud anna­vad
sellele .nõukogude majanduse
kriisile suurt tähtsust. Nad ennusta-
\-ad, et..\'ene majandus on teel täieli­kule
kaosele. Kremli juhid 'teavad,
ei oiukörra parandamiseks oleks, va­ja
reforme. Kuid. Kremli :vananenud
jiihicl tumievad:'suurt, hirmu natsid-:
nalismi j a eraettevõtluse:vastu.- Se!!-
.[epärast ;anti partei poolt rahvale'
uus käsk, et. kommunistliku uioopia-saavutamiseks
tuleb pingutada pük;
sirilinlä ja- lõsta tööproduktiivsust
iaO:'-oiit.eeti:.:ön küsitav,,.kes: see.viib:
:"•'• ^.-^ •• x - ' - - •^••:: A iK
1940. a. vallutas punaarmee fealti
riigid. 1941. järgnesid sakslased ja
alates 1944. a. kuni tänaseni on need
riigid Nõükogude-Liidu toore oku­patsiooni
all. Ka veel praegu rikub
vallutaja igasugusel mõeldaval ja et-tekujutamatiil
moel inimõigussea-dusk
\
Nõukogude Liidule ei .tähenda kok-kuiepped.
m i 11e m idagi: Oku pan t jde-le
Kremlis on .kokkulepped ainult
röövi või: ükskõik millist mõtetul as-ressiooni.:
Eesti noored oh selleks
küllaltki inteihgehtsed, et aru: saada
sellise agressiooni mõtetusest.
; Aeg on aga> saabunud^ ^selleks, et^
noored võtaksid; üle võtmepositsioo­nid
juba: olemasolevais .pohiinistes
j a mi t tepo 1 i i t i 1 i s teš orga n i sa t si oo ui­des,
et nende organisatsioonide pide­vust
garanteerida.: • " , •
Vanem põlvkond peab^ noori abis-paberipahn.
Helsingi konverents ei:! ^^maia noortele selgeks tegema; et
ole raudseeesriidetagustele; rahvas-i ".^"^^'^^:^n-" peavad tuleVi- .
tele rhidagi positiivset toonud. Elu •^'-'^'^•^bac^^^^^^ täide, viima. ; " :
seal onisegi halvemaks läinud. Hil- :See, et Eesti Vabariik eksisteerib .
juti ^võisime lelitedestlugeda,: et-i.aii'j .'^'^^^^''^^^'ri'^ 60 a a s r a t , j a ü d p e : i b ; '
bekaüpade hindu" on drastiliseltJõil-^"^^ ^^eseisvuse..tagasi
tetud,: seega bn, elu seal ka jiiajan-^ " ^ " ' ' ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ tõde. Ükskord ;
:dus!ikult •\^eel2i raskemaks :]äinud/i^^^'^^'^ - ^^^^^ ::sii<ki,. ..
Jsa kord. kui kuulen' või loen eest-.i.^:^^^^^™^'.^' saabumisaja: pikkusele! \ •..
laste, elust .Eestis;:ja :kõigest:,sellest : . g ^ ^ ;..
31. märtsi] aktsia hind S().16
oma nime- Tammsaare ja romäanr
„Tõde. ja Õigus" mõjutused .kõik
omandanud Järvamaalt ühes selle
.erakordse maastiku kujundatud
inimtüüpidega. S^lle tänuks on ka
Albu rahvas teinud.,erakordse sam­mu-
mde oludes; püstitanud alles
elavale kirjanikule ausamba tema
eluajal 1936. aastal. Ärhnvi andmetel
on kirjaniku isa Peeter Hansen sün-
'dinud 1841. ä. Viljandimaal Suure-'
. "^".^ nisus •[
võttis tagasi'althõlma tehtud E-..Va­bariigi
de jure mittetuhnus tarni se.'
• . ' ^ :'--..Sks.:
Jaani kihelkonnas" Põhjaka külas
.y,Kolgioja" laius. • : '
Kust võtsite teie-oma.andmedvet
see talu kandnud nime: „Tammsaa-
.re''?. •.": . • •
EESTI KmNISVAMPE
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS .ON;
• ::. 2670 A. YONGE §T.:^ • : [
Sissekäik Lytton Blvd-ilt
• Tel. 4874477.
Kodus Tel. m 7-20n^^
Sõbralik ja õiglane teenimine.
mis neid puudutab,.,siis-.läheb ; mu-|
;,veiri: keema". Vaaiaraata .:SclIele, et.
mu- passil Seisab ..hollandlane^.tun- i
nen .end siiski eestlasena.
Olen uhke sellele, ^t võin/öelda, ei i
mu ema' on eestlane ja, et räägin ^ :^ing Street West, Süite 1900.
ning kiriutaii eÄ.;keelt. Tunnen endi Torünt0 M5H 3M1 ~-;tel. 364-1131 •
seotud mu. perekonnaliikmele;: hen-i ' õhtul tel. .925-6812
de sõprade ja tuttavatega kes pea-''
iind peaminister
vad kannatama Nõukogude: lj\du\^^mmssmmmi^^mm
okupatsiooni aih Minu passil peaks
õieti seisma;: 50% 'eestlane,. 50%
•höllanlane. Kui eestlased vabas maa­ilmas
räägivad vabadus- ja. iseseis-vusideaalist
Eestile, siis ;olen 100%
eestlane.
_ ;;Meie siin vabas maailmas ei tohi
I kunagi seda ideaaU unustada.; Peame
• püüdma arukalt .maailma avahkku
arvamist meie kasuks mõjutama.
iTiitte kasutades, hõivamisl jä inim-' nist. •
Hiina uus. peaminister Hua Kuo-feng
kavatseb eeloleval suvel külas­tada
: Lääne-Saksamaad,: Prantsus­maad,
Jugoslaaviat ja Rumeeniat, et '
moodustada. ühist rinnet Mosk\'a
vastti. Ta on eriti pettunud: praegu- :•
sest USA J. Carteri administratsioo-v
/ c o o o - doil
:v jiiaKsu aega|
'ii^peale.^:
Kinnisvari
' 1^7o. aastal
juures laeni
miljoni kõri
Isikliku lj
^ a a s t a i l u ;
aastal.
. Kuna lii
maksmata ^
distus võrn
. seda enam
•sus oma või
Revisjonill
Ants Kütti
Komisjon (|
koosolekul,
tööd ja. õlil
.panga orgaij
se'üldpilt: cj
\ kele dokumi
nude asjad
Välisrevidl
samuti head
tega.ja am(
Kõik esil;
letuse 'leel \\
. Aruannetel
. liige hr. Rai
pan^a teeni
parandamisi
A. Pedjas^
, sioniplaan. J
... deksil.•
\'o]dcuiar|
• pa.nga aiilel
põhienduSe;
•iiiiioivi-jnlial
, sel; teada —|
,-. . Unionis":()l
:. ; A. Pedjasi
tiipSeid palki
: ua, .ka mitll
. ••kaudse. pik'i
andest. Am
• makstud ko|
ilt., kusiuurt
12; teenistu,
teiste oi^^anj
. dollaril liiii
• tud aja eesl
susi alud Aii
: . võrra.. /
Kiiesoleval
; dis; seletust
ard Kuulm;)
. vO.OOO-se till
• iiilebveel. m
.te maksudel
usteiinlressl
hoi usum mai
miljoni doll
Hääletusel
(uhäältela;
Eesli Ühij
Selle koiUa
hatuse sekil
Selgus, et ()|
1976: a. vast
dus, mis sisi
- si, võrrelde
põhikirjaga.]
randa tud ku|
senibris.
' : Y.; Noolail
, muudatusi
„Panga ji
olema välveij
V kodanikud jj
: leen istujad.
••• kokku kutsi
kõmddada
: on isikljkultl
nud kahjudi
sea on. sead
ole tehtud 1
ilma taeval is
J; tuseta. Tava]
: on väga segij
^ hendada vai(
: tusküsimus'.
« tusõiguSe l)j
.tor.
Juhatus" kc
halus võib i |
laenuohviisel
kes pea\'ad
. • j^r.jdiidikomi
liikmed pea\|
• vanad, miitj
. mitte, teiste.
. Laenude p|
/ . Kinnisvaraici!
•: 100.000 d(;llal
me. 'laenud
• l'20.nO0 doiial
'!uh krediidil
Kõik: ühisi
. : : miliorii, pe^
' • . dendi.
.. Hoiuste kinc
.kuhu iga pai
;:, oma kapita
30 mili.oni c
• • .Eesli' Ühis
• 'teLSivust pn
::..; ;da. Uue sead
võim ai iii, ki
: niiy Credil
. gevuspiirko
'Ühispanga
. jniiU Toron
.": Eesti:Üh
olla eestlase
, abielul ised,
dollarilise o
sega alla 1^
.Peäkoosoli
aastal esim