Meie Elu = Our life, January 8, 1981

              \
1(1612) 1981
• • • • • • • n B B O D
IS
ramajandite
|L\ riigile, sel-hindadega,
erguti end
rii tõstma.
^ja toodang
kui vaja-luti
ei ol-
Imätoodang.
|s loetakse
j majandust,
|ettenägelik,
rahvuslik-
|s ulatuses,
lud ette, et
[öise külvi
latud taga-lüsel
15.000
Majandus­el.
LHTAV
kommu=
|e- nõupida-
|ku, et kõm-it
osa igas
ileb säilitä-
Ini kohaselt
Jitsma kom-
|eš riikides,
iktsionääri-
[valdati loo­le
oma sise-tssavi
pa'kti
^ävad igaks
?ie, et vaja-kommunist-
|sks Poolas,
)resiidiumis
luudatused.'
idatud uute-itimist
pa-
I on andnud
dollari suu-
[n käigus, et
lelt läänes'
8 miljardi
llega suude-iiklikku
ma-
Poola riik^
lieistes kom-h^
lvanud
)duk|iivsuse
tuid ipuudu-põhimottel
litsmine^Un-ias
andis tu-
>statav maa
iga ja Kõva­ga
valitsuse
Xööliskond
[ivseks pealt-
^ad sotsiaal-flist;
See on
ievi. doktriin
on tõelised
lii valus kui.
Lile diktatuu-Ä.
N. •
mürgi tami­lis
tasid N.
>aputini sur-
)residendiks
rak Karmal,
[a palvet N.
ma sõjalised
ttes Afeanis-liike
imperia-
Irrorištid ei .
isident Car
Iste jjõudude-
I. Liidul on
avalikkuse-fgani^
tani ja
ist kohaliku
on
[s enne Afga-
Idiviisi, kelle
maas-tnäib
tõenäo
kauemat ae-ijälist
: Jnter-pa
võimalik,
mida ette
mistaanlaste
m võeti. Või-'
b oma sõja-välja
tuua,
lab need seal •
lohahku räh- '
käed seob
•Poola piiril.
iSSEN
I. 463-3331
irdemoni-id/
lihapi-:
i1
I
•ii
9t
^-5
m •
ii
f •.
1
m
H
J(fe» '-.
ii)..
B
•1
lii'
1
tl-
1 .
,^eie Elu" Hr. I (1612) 1981
:liflHI'IUIt'i:illliM.l'i.l <T»r7HW7l-i'Mi . M J i i . n i i p . i n m u j n r mT
0
i i
•
^ .•,,r>l.. miitTir • -• --- • • - ^ ^ ^^
Märt Niklus koos Andrei Sahharoviga. Esimene Juba kevadest saa­dik
vanglas kohut oot&m&s, teine küüditatud Gorliisse, ent jätk&b
vöiüust. ^ . /'
s- 0 0
endas surmanuhtlust, ähvardab ilht
juhtivat opositsionääri Eestis —
Mart Niklust-', kirjutab suurieht Da­gens
Nyheter seoses oodatava prot­sessiga
tema vastu Tallinnas. Märgi­takse,
et Niklus, tuntud teadlane ja.
bioloog, on kevadest saadik istunud
Tallinna keskvanglas, kus ta on pike­mat
aega näljastreikinud prptestiks
tema kohtlemise vastu.
• Tema tervis on nõrk jä viibimine
'külmas tõmbusega'kongis ei ole häs­ti
m'õjunud tema juba varasemast
Siberi-vangistusest (1959—1.966) mur­tud
tervisele. Teda süüdistatakse,
kirjutab • DN, esmajoones N. Liidu
ühiskondliku korra „halvust4mises",
roim, mis võib teda viia viiekšVäas-taks
Siberisse.
Dagens Nyheter kirjutab:
„Mart Niklus on. koos paljude teis­tega
Eestis, Lätis ja Leedus tegutse­nud
inimõiguste rakendamise kasuks
'Baltikumis ja selgelt avaldanud soo­vi
näha~ Eestit vabana ja ilma Nõu­kogude
ülemvõimuta. Kohtuprotsess
. Nikluse vastu tõenäoliselt kujuneb
avataktiks tervele reale samataolis­tele
opositsionääride vastu Eestis.
Nõukogude politseivõim on viimasel
ajal, vahistanud rohkeid opositsio­nääre
ja kümmekond istub kinni! ju­ba
varem. Rootsis püüab Eesti Van­gistatud
• Vabadusvõitlejate abista-miskestus
ning ka teised organisat­sioonid,
ka välismaised, püüdnud
mobiliseerida toetust Niklusele, mh.
on talle muretsetud advokaat. Taoli­sed
aktsioonid on käigus ka teistes
maades. Mh. tahetakse nõuda võima­lust
kohtupidamise jälgimiseiks. N.
Liit ei taha Niklust käest ära lasta.
Niklusel on kusnn Norrköpingiš,
kes on teda kutsunud sinna elama,
T^uid tema jä Nikluse vastavad aval- |
dused on tagasi lükatud. Nüüd on
käigus uus katse."
Artklile, mille on kirjutanud toime-tuseliige
Osmo Vatarien, on; lisatud
pilt Mart Niklusest koos Andrei Sah-haroviga,
keda kogu maailm tunneb
kui N. Liidu õiguslikkuse eest võitle­mise
sümboht. ;
. Teises artiklis otse samas juures
on ära toodud Mart Nikluse Tallinna
Keskvanglast välja saadetud 'kirja,
kokkuvõte, milles tä kirjeldab olu-,
kordi, kus vanglas mingit vahet ei
tehta tavaliste roimarite ja poliit­vangide
vahel, kuna ametivõimude
seletuse järgi neid viimaseid ,,ei ole
olemas". Pikem kiri vanglast kan­nab
pealkirja „Tervitus kindlast ko­hast".-"
;
ms
• .;COVEMTRY (,;Mde Elu'Vka^^ —Viimasel, ajal on tl
li olnud juttu inglise ajakirjanduses E e s t i s t / s e l l e põh­juseks
olla mõne tuntud tegelase surm. Näiteks noore vene ajaloo­lase
(42-a.) Andrei Amalriki surm liiklusõnnetusel, kes oli teel His­paanias
oma autoga Madriidi, et võtta osa ühest kommunismi-vas-tasest
konverentsist, ' .
; kas 1000-töõlise streik Tartus ühes
parandustöökojas on leidnud aset
oktoobriku algul. Ei ole teada, milli­ses
ulatuses .sündmused Poolas ins­pireerisid
selliseid «proteste, kuid ei
ole kahtlust, et need mõjusid kaasa
lääne-uudiste vahendusel Eestis soo­me
.'keele kaudu, millest rahvas üld­joontes
saab aru.
Kõik kolm Balti riiki — Eesti, Lä­ti
ja Leedu, taas tegelevad rahvusli­ku
mõtte taaselustamisega, täpselt
40 aastat hiljem, kui Nõukogude Liit
anastas nad (s.o. Balti vabariigid).
' Näif. möödunud aastai MoIotov-^Rib-bentropi
pakti sõlniirriise (1939) aas­tapäeval,
millise lepingu saläkläusli-ga.
Balti vabariigid liideti Nõukogu­de
Liitu, 45 Balti riigi aktiivset võit­lejat
kirjutasid alla deklaratsioonile,
milles nõuti nende kodumaadele riik­likku
iseseisvust, nn. „Balti harta".
Balti teisitimõtlejad olid esimesed,
kes protesteerisid Nõukogude inva­siooni
puhul Afganistani. Samuti nad
protesteerisid olümpia-regati korral­damise
vastu Talhnnas. •
Vladimir Borisov, kes oli samal
ajal Amalriki sõiduautos, süüdistas
KGB-d, et juulis see mõrvas Eestis
temä;abikaasa, maskeerides seda au­toõnnetusega
Borisov saadeti Nõu­kogude
Liidust välja juiinis, kuna ta.
katsetas orsäniseerida vaba i ametid
Ühingu liikumist. Borisov veetis 9
aastat töölaagrites ja vaimuhaigla­tes.
Borisov ütles, et tä 30-a. naine
Irina Kaplun, kes oli ühe põranda-
.aluse ajalehe toimetajaks, oli läi­nud
Eestisse, et põgeneda KGB eest
ja mõrvati KGB. poolt autoõnnetuse
•lavastusega. •
On olnud mitmeid juhtumeid, et
teisitimõtlejad (dissidendid) surevad
müstihser teel Nõukogude Liidus j ja
mõnedele - minna'ks&\tänaval käsitsi
kallale huligaanide poolt, 'kes hiljem
on osutunud KGB kaastöölisteks.
Kuid KGB on üldiselt võttes peami­selt
suunanud oma tähelepanu Lää­nes,
klassikalisele salakuulamisele,
selle asemel, et võideldai kon^munis-mi-
vastaste vaadete vastu. Äinuike
erand oli kahe bulgaaria dissidendi
vaikseks tegemine 1978. a. Londonis.
Üks nendest oli Georgi Markov, BBC
Bulgaäria-saadete' juht, keda saatus­likult
surmati vihmavarju teravikuga
mürgihaavli süstimisel sääremarja.
Missugune boo­nus
loosimine, üle $5Vi miljoni maksuvaba
võite, kaasaarvatud Sl'/z miljoni boonusvõite. 15.
jaanuaril teie võite olla Talve Võitja. Seitsme koha-,
ne pileti boonusloosi number annab teile võimaluse
võita ühe 5-st |100,000,2Ö - $25,000 või 50 - $10,000
*Ei ole lisavõite. **Bas€erub 7 miljonil väljaantud
piletiL
boonusvõidust. Kui teie pileti boonus number üh-tub
täpselt ühe 75 boonus võidunumbriga teie olete
110,000; Jt25,(K)0 või $100.000,võitja!$IH miljoni suu-ruses
boonusvõite. Regulaarne 6 kohane pileti num­ber
võimaldab võita ühe 7-st —1100,000 või 28-st —
125,000 suurvõidust ja lisaks 387,233 teist võitu. See
OQ $4,221,000 suuruses võite! '
Teie teenistuses 6 päeva nädalas on sõbralik reisibüroo
WEST HILL, .ONT. 1 .
KINGSTON RD. - Tel. (416) • 284-4733 .
# 1078984 - ,*Better Business ^Bureau" li
Helistage meile, et saada informatsiooni ja teha reservatsiooni
^ : V .'V Tel...(416) 284-4733 •
PEAUNNAS
II ELU"
Inglise poliitiline ajakiri ),Specta-tor"
(8. nov.), mis levib^ peamiselt
konservatiivses haritlaskonnas,, kir­jutab
Bodhan Nahajlo. Eestist muu­hulgas:
„Sündmused Tallinnas näi-,
tasid taas, kui tugevad on rahvtisli-
'kud tunded. Balti riikides. Mik ilm­selt
sai alguse kui kooliõpilaste pro­test
püüdlike õppevahendite vastu,
kujunes hiljem väljapaistvaks Eesti
patriotismi meeleavalduseks.' Mit­med
tuhanded' inimesed on 'kordu­valt
.demonstreerinud tänavatel, hüü^
des „vaba Eesti" :^a „lõpp venesta­misele".
Hilisemad demonstratsioo­nid
toimusid 7. ja 10. oktoobril. 11.
oktoobril Eesti siseminister Marko
Tibor hoiatas meeleavaldajaid tele­viisoris
ja raadios, et meeleavaldaja­te
käitumist ei taluta enam. Kaks
päeva hiljem teatati, et on alatud,
kriminaaljälitamist huligaariide ja
nende vastu, kes „ässitavad avaliku
korra rahürikkuimist". Samuti menu-
Selle pealkirja all kirjutab Tallin­na
„õhtuleht" Julius ja Maria Oja
„kroonpulmast": „Tallinna Raekojas
tähistati pidulikult kroonpulma -—
Julius'ja Maria Oja abiellusid 70 aas­tat
tagasi. See oh 1910 aastal Kosel."V
Juliiis oli" Koiga mõisas aednik, isa
aga koohõpetaja Isalt õppis noor^
mees kooliskäimise kõrVal ka pilli­mängu
Nüüdki istub ta peaaegu iga
päev klaveri taha ja mängib noodist
või peast, olenevalt loost. Kuulajaks
või kaasalauljaks on abikaasa Maria.
T - JuUus tegi armsaks saanud aedni-
.kutööd hoolega Harju rajooniKind­lus^"
kolhoosiski. Abikaasa Maria ai­tas
aiasaadusi turustada. See tõi koi-hoosile
kenakest tulu. Siis tuli aeg,-
mil kolhoos liideti ja aiandit polnud
enam vaja, Uus amet oli piimaveda- ^
mine. See töö sobis veel 80-aästase-jegi."-;
•
1958. aastal tabas seda peret mure.
Tulekahjus -põles kõik, mis oli. Lap-'
sed aitasid uue ilusa, kodu soetada.
Jälle hakati lilli kasvatama ja ega
sellest ole nüiidki loobutud. Julius ja
.Maria kinnitavad, et neil on lastest
elus palju:rõõmu ja abi olnud. Pere­isale
on töö alati rahuldust pakku­nud.
Seda on ta püüdnud teha hästi
ja kohusetundlikult. Mis puutub
suitsetamisse ja napsivõtmisse, siis
nendeta olevat ta läbi tulnud. Pere-
'konnaseisuosakonna kroonikaraama­tusse
tehti esmakordne sissekanne
70. pulmapäeva pilhul. Alla kirjuta­sid
.89-aastane Maria ja 94-aastane
Julius Oja".
toimub pühap., . \ jaanuaril, 1981. a.
kl. 3 pl. Toronto Eesti Maja klubi­ruumis.
J^äevakord: koosoleku avamine ja
rakendamine. Aruanded (tegevus,
majandus). Tegevuskava. Eelarve.
Valimised. Koosolekul algatatud
küsimused. Läbirääkimised.
Peale koosolekut diapositiivide
programm Võrulaiste Koondise
eelnenud tegevusest. Kohvi.
Kõik teretulnud.
Täienduseks „Õhtulehe": informat-siopnile,
on palju omapärasem sünd­mus
^In#S)maalit. „DJel." teatab;
,;10i-aastasele vanakesele, anti hiljuti
abielulahutus. Kohus Brightonis lõ­petas
ametUkult Harry Bidwelly (101-
a.) abielu 65-aastase Lüey-gä, kuna
„see enam ei sobinud". Yanake oli
olnud õnnelik vanapoiss" 92 elu­aastat
(kuni 1972. a.). Siis abiellunud,
kuid üheksa kuud tagasi naine võt­nud
oma kohvri ja sellest ajast ala­tes
vanake pole naist enam näinud.
Tüli tekkinud ühes argumendist. Va­nake
loodab aga uuesti abielluda.
Tema kogetud elutõde: ,,Minu eas
peab keegi minu eest hoolitsema!
Eesti vanasõna ütleb: „Ega meest
.pulma kutsuta, kutsutakse kukkur!"
Seitsmenda-päeva adventisti pea­korteri
osakonnas, Kalifornias, Lo-nna
Lindi ülikooli juures oh asutatud
lauluansambel, i .nimetusega „Herita-
§.e Singers", kes reisib oma omnibus­sidega
ja igasuguse helivarustusega
l^ogu Ameerikas ja Kanadas, andes
huvitavaid jä erilisi kontserte. Ka
välismail on ansambel korduvalt esi­nenud.
Samuti ] on nad rohkesti heli-lintidele
ja heliplaatidele laulnud.
Jaanuaris uue presidendi Ronald
Reagani ametisse vannutamisel ja
^ Afganistani pealinnas toimunud
rahutustest vene võimu vastu võttis
osa ka umbes 40 politseinikku. Rel­vade
puudusel loobiti vene tanke ki­videga
ja purustati kommunistliku
valitsüseasutuste aknaid. . Rahutus­test
osavõtjad vangistati vene sõja­väe
poolt. Rahutused toimusid vaba­dusvõitlejate
üleskutsel.
Jr Paavsti informatsioonibüroo eitab
„Newsweekis" ilmunud teadaannet,
milles on öeldud, et juhul kui Vene­maa
peaks okupeerima Poola, siis
pöördub poola päritoluga paavst ta­gasi
oma kodumaale, et jagada oma
kaasmaalaste saatust.
i( Ontario tööminister teatas pro­vintsis
makstava miinimumpalga
tõstmisest 50 c võrra. Senini oli On­tarios
põhipalgaks $3.—. Tõstmine
toimub kahes osas. 30 c 31. märtsil ja
20 ,c esimesel oktoobril s.a. Ontario
on Kanadas miinimumpalkade nel­jandal
kohal. Briti Kolumbias ja
Quebecis on selle suuruseks $3.65 ja
Saskatchewanis uuest aastast alates
13.85.
'i^ Uuest aastast alates tõsteti ben­siini
hinda 1,9 c • liitrilt Suur-Toron-tos.
Regülaar-bensiini hinnaks on
umbes 11.40 gallon.
Samuti tõusis ka kütteõli hind, mis
on nüüd 97,2 c gallon ja tõuseb 1.
juuliks gallon. Maagaasi hind ei
tõusnud ja jääb samaks kuni 1. juu­lini.
i( Inglise peamimster M. Thatcher
kustutas kuninganna uueaasta auni-mestikust
inglise sportlased, kes ei
täitnud korraldust Moskva olümpia­mängude
boikoteerimiseks ja võtsid
sellest osa.
TÖr Valges Majas nõudis 29 aastane
Pittsburghist päritolev naisturist rel-õnnistamisel
on sama ^ansambel esi­nema
kutsutud.
vaga ähvardades kokkusaamist pre­sident
J. Garteriga. President ei vii­binud
sel ajal Valges Majas. Turist
vangistati ja tal tuleb vastust anda
kohtus viiele süüdistusele.
'i( Esimesteks ametlikeks külalisteks
president R. Reaganile tema Valges­se
Majja kolimisel on Hispaania ku­ningapaar.
Sellele järgneb Inglise
peaministri külastus, mis toimub
veebruaris. .
ik Afganistani vabadusvõitlejate ko­hus
mõistis surma nende kätte van­gi
langenud vene kindraU sõjakuri­tegude
eest. Pakistani ajalehe teatel
saatis vangilangenud kindral kirja
vene presidendile L. Breshneyile,.
milles avaldab kahtlust vene vägede
edus vabadusvõitlejate vastu.
Teherani raadio hoiatas Ameerika
ühendriikt, et^ pantvangid hukatak­se
salakuulajatena, kui Iraani nõud­misi
ei rahuldata.
See oh esimene kord kus mainiti
hukkamist. Varemalt on nimetatud
ainult kohtuprotsessi.
liir Iraan ja Iraak on nõustunud uues;
ti läbirääkimisi UNO saadiku endise
Rootsi peaministri 0, Palmega alus­tama
sõja lõpetamiseks, 0. Palme
viibis Lähis-Idas möödunud novemb­ris
ilma tulemusi saavutamata sõja
lõpetamiseks.
^ 79 aastane endine postiametnik
Kew Yorgis Simon Goldstein elas
riiklikul hoolekandel ja väliselt oli
oma eluaja jooksul üks vaesematest
maailmalinna elanikest, tema surma
järele leidis politsei ta vaeses piir­konnas
asuvast korterist suurel hul­gal
sularaha ja pangaraamatuid. Sa»
muti leiti välja võtmat palgatsekke,
mis 40 aastat vanad. Göldsteini va­randust
arvestatakse üle miljon!
dollari. Kui sugulasi ei leita, saab pä­randuse
Mew Yorgi linn.