Meie Elu = Our life, April 22, 1977

              •^<&::;-i&: CGliection DevelopmentJrancn
#395 lellinStpn St*. Order see
6 :
ii V.
- J
"V"
,;Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 .Broadvievv Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Ganada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1.a. $20.00,
6 k. 111.00, 3 k. ;$7.00. USA-sse: 1 a.
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. P.50. ülemere-maadesse:
I a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
'".00. •;•
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a . $11.50 Ä6 k. $5.75. :
Ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k.
$11.75. üksiknumber .35^. Kuulutus-hinnad:
1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00. Second Glass Mail Registration No..' 1351
:s
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbauim
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
4*73 Luhmann Dr., New Mil-ford,.
M:J., USA. Tel; (201) 262-0773
„MEIE ELU", väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU" j
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
I L L H H I " 1 ' " '
Nr. 16 (1419) 1977 REEDEL, 22. APRILLIL - FRIDAY, AI»RIL 22 XXVIII aastakäik
nw*'"iii'.nTtfiriin,w
Valis- ja Kodumaa küsimuste ko­misjoni
abiesimees Ants Kippar kir­jeldas
aruandjana oma sissejuhata­vas
sõnavõtus vabadusliikumise aja­loolist
arenemist kodumaal. Edasi
rõhutas aruandja, et nüüd on/orga­niseeritud
opositsioon Eestis avanud
võitlusele uut hoogu ja loonud seni­sest
avaramad võimalused rahvusva­helisel
pinnal meie rahvale enese­määramise
õiguse ning inimõiguste
nõutamisel. Kodumaise vabadusvõit­luse
aktiivsemaks muutumine on
põhjustanud soveti okupatsioonivõi-
1VC-
: STOKHOLM „Meie Elu" kaastööliselt)— Rootsi Eestlaste Esinduse :Esiedu§kögu istungil oli üheks, olulise­maks
päevakorra punktiks Eesti vangistatud vabadusvõlt^
damisi ning vabadusvõitlejate pik
maajalisele sunnitööle saatmisi.
Kuna Eesti vabaduse ja eesti rah-1
va inimõiguste eest võitlemisel van­gistatute
ning nende perekondade
nii moraalne toetamine kui ka ma­janduslik
abistamine on siiani olnud
uue peatüki meie vabadusvõitluses, mu uusi survevahendeid .poliitiliselt väga juhuslik, siis on ülim aeg asuda
Eesti Demokraatliku Liikumise ja, kahtlustatud isikute vastu. On toi- vangistatud vabadusvõitlejaid puu-
Eesti Rahvusrinde julge väljaastu-' mifnud läbiotsimisi, arreteerimisi, tiiva abistarnistegevuse tõhusamale |
mine alates 1971 on annud vabadus- vanglates ja vaimuhaiglates kinnipi: korraldamisele. ' " "/• |
Koordineeritud abistarnistegevuse
ülesandeks on muuhulgas vangisla-,
tud vabadusvõitlejate ja nende pere-,
kondade kohta andmete kogumine ja
salvestamine, vangistatud vabadus-,
võitlejate ja nende perekondade abis­tamise
korraldamine, vangistatud va­badusvõitlejatega
sideme, pidamine,
vangistatud vabadusvõitlejaile Am-nesty
Internationali ja teiste asja­omaste
organisatsioonide kaitse
• aotlemine, vangistatud vabädus\£
:ÄHVÜSK<
ŠTOKHOLM LMeie Elu" kaastööliselt) — Rootsi Eestlaste Esinduse
Esinduskogu istungil võeti seoses III Ülemaailmsete Eesti Päevade kor­raldamisega
Stokholmis juulis 1980 vastu järgmine otsus.
1. Teha Esinduse juhatusele üles-' vandamisega. -
daval
Piiskop Karl Raudsepa õnnistamiselt Jakobi kirikus St( kholmis. Vasakult — peapiiskop Konrad Veem, piiskop
Karl Raudsepp, piiskop Sven Danell ja piiskop Ingetnar Ström. Foto — Lepper
andeks . moodustada III Ülemaailm­se
Eesti Rahvuskongressi korraldav
komitee. :
2. Rahvuskongressi korra
komiteel pöörduda Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu ja viimase liik-mesorganisatsioonide
poole üleskut­sega
oma vastavate soqvide teata-
• vaks tegemiseks III .Ülemaailmse
Eesti Rahvuskongressi sisulise külje
-kavandamise kohta.
3. Rahvuiskongrešsi -korraldaval
'komiteel informeerida jooksvalt
Esinduskogu ja Esinduse juhatust
III Ülemaailmse Eesti Rahvuskong­ressi
organiseerimise käigust.
4. Rahvuskongressi korraldaval
komiteel kaaluda , tarviduse korral
Rootsis -asuvate eesti organisatsioo-
Rahvuslik parempoolse rühma .lejate küsimuses ühenduse pidamine
poolt .esitatud ettepaneku sissejuha­tavas
osas rõhutati, et III Ülemaa­ilmse
Eesti Rahvuskongressi' korral­damine
lasub Rootsi Eestlaste Esin­dusel
kui 'Ülemaailmse Eesti Kesk­nõukogu
kohapealsel liikmesorgani-sätsioonil.
Enne hääletamist toimu­nud
läbirääkimistel.avaldati soovi, et
III Rahvuskongressi päevakorda tu­leb
võtta ainult mõned,.tõesti oluli­sed
küsimused ja et kongressi raa­mes
tuleb piirduda nende küsimuste
arutamise,, otsustamise ja järgneva
elluviimisega. Tuleb reserveerida va­jalikul
määral aega küsimuste põh­jalikuks
läbiarutamiseks, et ei kor­duks
Torontos ja Baltimores esine­nud
ajanappus, kus resolutsioonide
nide nõupidamise kokkukutsumist "j ja sooviavalduste arv kujunes suu-ühenduses
. III Ülemaailmse Eesti
Rahvuskongressi sisulise külje ka- kasinaks
reks, teostamine on aga jäänud väga
„Eesti Kodusse" on esimesed elanikud juba .sissekolinud,. kuna) nn<
terrassmajad on valmis. Suures elamus on sissekolimise tähtpäevaks an­tud
mai lõpupäevad. Soodsa ilmastiku tõttu on edenenud jõudsasti ka ümb
ruse korrastustööd.
Nagu ütles ehituskomisjoni liige
Hugo Urm, on üksikuid kortereid
veel saada. Neid, kel'huvi on asuda
elama kaasmaalaste keskele, peaksid
ruttama. .EAK juhatuse seisukoht
ön, et kõik korterid tuleb enne müüa
kui ehitusprojekt tervikuna ,.Eesti
Kodu", ühingule üle antakse.
Et senistelja ka uutel ostuhuvilis-tel
oleks võimalik) <j>ma korteri suh­tes
: „silma peale heita", on edaspidi
igal teisi- ja neljapäeval.kella 3—6 õ.. Edasi seletas H. Urm, et see üritus
ning lau- ja pühapäevadel kella. l ^ T on leidnud poolehoidu eestkätt To
Ö. EAK esmdaja kohapeal, et näida- ronto ümbruses, kuid ka teistest kes­ta
kortereid ja anda seletusi. '•• j kustest. Kanadas on korteri teost jäid.
Nädala algul saabus kohale ühe1 Kuid eriti märkimisväärne on, et
* Projekti peasiht on koondada ja
anda võimalusi kaasmaalastele oma
vanaduse päevi veeta omaealiste kes
kel ühises kodus ja veel rohkem
pakkuda abi nendele kaasmaalaste­le,
kes ühel või teisel põhjusel ei
suuda enam enese eest hoolitseda.
Selleks ehitame ühiselt nendele hool­dusasutuse
„Eesti Kodu" naabruses­se.
' .'
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni,
Amnesty Internationali, Batuni juu­res
tegutseva Baltic Prisoners of
C.onscience Groupi ning teiste, asja­omaste
organisatsioonidega -ning
muude ülesannete teostamine seoses
lesti vangistatud vabadusvõitlejate
abistamisega. ' .
Järgnevalt kandis Ants Kippar ette
praegu teadaolevate vangistatud
vabadusvõitlejate nimed.
Okupatsioonivõimude poolt niini­metatud
apoliitilistel" põhjustel ar­reteeritute;
süüdimõistetute ja van-;
giläagreisse saadetute nimestikus
esinevad järgmised' 26 isikut: Andres
Ehin, Peeter.Einasto, Artjom Juske-vitsh,
Teet Kallas, Mati Kiirencl,
Sven Kreek, Raivo Lapp, Aleksander
LeetsJ Jaak Leivane!, Ilmar Lill, Tõ­nis
Media; Kalju Mätik, Elmar NU­TIS,
E. Nurmsaar, Enn Paulus, Jüri
Pentman, Toivo Praks, Bruno Saar;
Villem Saarte, .Voldemar Schultz,
Sikk, Sergei Soldatov, Sven Tam:.\
livo Waldman, Karl Vares ja Andres
Võsu.; Okupatsioonivõimu poolt iiii-nirnetatud
|,sõjakurjat6gijaina''. arre­teeritud,
süüdimõistetud ja vangr-laagreisse
saadetud isikute nimestik
sisaldab järgmised 11 nime: Anton
Elias, Ülo Ird, Johannes . Jaakob,
Jaan Kalju, Alfred Kirotosk, Karl.
Kivilo, Kaarel jKlõrboja, August Möl­der,
Teodor Reinhold, Taido Türk ja
(Järg lk. 3)
ÄDE TÕUS
Eesti gaidid ja skaudid ori jär­jekindlalt
tegutsenud eesti noorte
rahvusliku kasvatusega. Aastate
jooksul on korraldatud korrapä­raseid
koondusi, õppelaagreid ja
suurlaagreid. Rahvusliku kokku­kuuluvuse
tunde arendamiseks ja
üksteise mõistmiseks ön korralda­tud
ülemaailmseid kokkutule­kuid.
Kõiki seda on tehtud vaba­tahtliku
tööjõuga ja juhtide en­nastsalgava
panusega.
ESTO '76 raamides toimunud
kolmandal ülemaailmsel gaid juh- j
iide ja skaut juhtide konverentsil
peeti sobivaks eesti gaidluse ja
skautluse tegevuse tutvustamist
laialdasemalt ja keskendada eesti
ühiskonna tähelpanu sellele osale
meie noorsootöös.
Arvestades neid soovitusi ja eri­nevate
.malevate Aastakoosoleku­te
seisukohti, otsustasid Eesti
Gaidide Liidu ja Eesti Skautide
Liidu Keskbürood .välja -kuuluta-da
NOORTE: AASTA, alguseiga
Jüripäev 1977 kuni maailmalaag-rini
Lakewoodls 1978.
Eesti Gaidide Liidu nimel
ŠTOKHOLM (EPL)~- Eesti Laehu-Hoiu Ühisuse liõükogu peakoosole­kul
konstateeriti, et eesti hoiusummade tõus oli mullu olnud rekordiline,
tõustes 18°/6. See tõus ületab kaugelt Stockholms Sparbankeni hoiusum­made
tõusu, mis oli ainult 7% (sellest tuleb suUrem» osa arvestada hoiuste
eest makstud protsentide arvele).
Eesti Laenu-HoiU: Ühisuse höit;
summad on tõusnud a. 1976 ümmar
guselt 10,5 miljonile. Tõus on olnuc
8%, mis ön suurim panga ajaloos.
Osa tõusust tuleb panna inflatsioon:-
arvele; Panga nõukogu ja juhatuse
väsutüses on olnud erakuludeks ja
toetusteks 37.000 krooni, mis moo­dustab
u. 0,3% hoiustest. Suurem
osa erakuludest on läinud toetus­teks,
toetuskuulutusteks ja eesti aja­lehtede
. tellimispreemiäteks. Tege­vus-
ja • majändüsaruanne kiideti
ühel häälel heaks.
korteri möbleerimiseks mööbel, mis
võimaldab asjaosalistele täielikuma
ülevaate korteri väärtusest.
naarerriigist — USA-st on praeguse
ni kümmekond korteriostjat, et asu­da
elama kaasmaalaste keskele.
AKADEEMILISE KODU
Sissepääs $5.00. Liikmeil tulla värvides.
ialfi pommid
Pariisis
STOKHOLM (EPL) — Pariisis toi
mus teisipäeva, 12. aprilli hommikul
kaks pommiplahvatust, mis olid suu
natud ühelt poolt N. Liidu-Prantsuse
sõprusühingu, teiselt poolt Nõukogu
de kirjandust müüva raamatufirma
vastu.
Atentaatidest teatasid Prantsuse^
Hollandi ja USA raadiod ning tele­graafiagentuurid,
kusjuures tähen­dati,
et vastutuse atentaatide eest
ori oma peale võtnud grupp, milline
end nimetab „Balti Riikide Vabasta­mise
Komiteeks" ja milline on üht­lasi
hoiatanud, et sellelaadilised aten­taadid
jätkuvad Balti riikide ikestu-sele
tähelepanu juhtimiseks.
Rootsis ei ole midagi teada Balti
Riikide Vabastamise Komiteest" ja
sellest ei ole kuulda olnud Balti or
ganisatsioonides ka teistes maades.
Balti vabadusvõitluses ei ole senini
kasutatud vägivaldseid aktsioone ja
uus ananüümne grupp ori esimene,
kes Balti vabadusvõitlust on ,ajako-hastanud"
poliitiliste pommidega.
Hilja Kuutma/gdr
' : - ! Peagaid
Eesti Skautide Liidu nimel
^' .Jaan Lepp, :skm^
Peaskaut
Tartus heisati
sini-myst-valge
TOETUSED
Panga juhatusse valiti tagasi vanu­se
tõttu, väljalangenud Leo Karupää
ja uueks liikmeks väljalangenud E;
Viivali järele Agu Kriisa. Juhatus-liikme
kandidaadiks valiti tagasi A.
Vöting.
Koosolek otsustas juhatusele anda
volituse, kasutada rahvuslike üritus­te
(enne kõike Eesti Päevade ja Gö­teborgi
Laulupeo) toetuseks kuni,
5000 krooni.
Koosolekul toimus Alide Tundu
(Järg lk. 2)
Y': TORONTO'EESTI.RAHVATANTSIJATE .RÜHM „KUNGLA''
laupäeval, 14. mail 1977. a. kell 8 õhtul
Harbour Castle Hilton Hotel, Harbour Ballroom
Bay Street, Ferry Docks, Ontario järve kaldal
Laudade ettetellimine alates esmasp., 11. aprillist 1
: Viivi Sillart, tel. 483-1955
Kodumaalt läände jõudnud teade­tel
on E. V. aastapäevale eelneval ööl
tundmatud käed heisanud Tartus Va­nemuisele
sim-must-valge rahvusli-pu.
• ;:v: : ;.- i
24. veebruari hommikul, kui lehviv
hpp avastati, käsutati miilitsamehed
seda maha võtma. Kuna heiskajad
olid hoolitsenud, et lippu maha võt­ta
ei saaks alt nööridest tõmbamise­ga,
siis oli miilitsal tükk tegemist.
f. E. ^
Eesti Majas neljapäeval, 2f8. aprillil,
8 õ. Br. V.Kasari loeng
aja suures
3o kali
KÕIK TERETULNUD.
Pääsme hind S3.00, pensionäridele S2.00 "."
Laup., 30. aprillil ja pühap., 1. mail
Jaani kiriku seltskondlikus ruumis ;
ENDEL RÜBIRGI küNSTINÄITUS köös
Avab karikaturist HENN ARVO
Näitus on avatud laupäeval kl. 2—9.30 õ. ja pühapäeval kl. 12.30—9 õ.